2-10-47505 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10- 47505 Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Tsiviilasi Outmaste

) § 162 lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotuste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab

§-le

1. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu, kuna võlgniku juhatuse liikmed on toiminud võlgniku ja võlausaldaja huve kahjustades ning ei ole taganud äriühingu varade säilimist. Võlgniku tegevuses esinevad halduri hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo (maksejõuetuse põhjustamine) ja KarS § 3891 (maksude maksmisest kõrvale hoidumine suures ulatuses) koosseisule vastavad tunnused. Kuna võlgniku juhatuse liikmete tegevuses on kuriteo tunnustega tegudele iseloomulikke jooni teavitas haldur vastavalt antud asjaoludest Politsei- ja Piirivalveametit kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kriminaalmenetlus lõpetati
2. aprilli 2015 määrusega. Arvestades, et pankrotihalduri teate alusel algatatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei teata kohus korduvalt sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. 3

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb haldur vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige XXX XXX. Vastavalt

§ 163

lg 7 tuleb pankrotimenetluse lõpetamise teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu määramine ja vastuväite lahendamine Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 3200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 1056 eurot. Seoses vastuväite esitamisega esitas pankrotihaldur kohtule parandatud halduri tasu kinnitamise taotluse. Parandatud taotluse kohaselt on pankrotimenetlus käesolevaks ajaks kestnud enam kui 5,5 aastat, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise, hooldamise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded, koostanud ja esitanud mahuka kuriteoteate, osalenud kriminaalmenetluses, tegelenud nõuete sissenõudmisega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Pankrotimenetluses on olnud kokku laekumisi ilma käibemaksuta summas 13 518,70 eurot.

§ 65

¹ lõike 1 kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801-32 000 eurot 2 556 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 78,95 eurot. Seega on käesolevas menetluses tasu alammäär 2 634,94 eurot (2 556 + 78,95 = 2 634,94).

§ 65

¹ lõike 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 12 801-32 000 eurot 3 706 eurot, millele lisandub 12,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 89,71 eurot. Seega on käesolevas menetluses tasu ülemmäär 3 795,71 eurot (3 706 + 89,71 = 3 795,71). Arvestades eeltoodut ja pankrotihalduri töö mahtu, töö keerukust ja kutseoskust, ning juhindudes

§ 65

palub pankrotihaldur kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 3 200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%, s.o 1 056 eurot, seega kokku 4 256 eurot, mille palub pankrotihaldur määrata võlgnikult pankrotihalduri kasuks. 4

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid halduri tasu suurusele ega lõpparuandes toodule seaduses sätestatud ajal. Võlausaldaja esitas vastuväite lõpparuandele halduri tasu arvestamise osas, mille kohaselt on haldur arvestanud lõpparuandes halduri tasu suuruse pankrotivara müügist laekunud koos käibemaksuga summalt. Võlausaldaja on seisukohal, et halduri tasu määramisel tuleb arvesse võtta pankrotivara müügihind ilma käibemaksuta. Tulenevalt käibemaksu arvestamise ja kogumise korrast ning eesmärgist on maksukohustuslasel käibemaksu puhul administreerimise kohustus. Käibemaks ei kuulu maksukohustuslase vara hulka. Seetõttu ei ole kohtu arvates võimalik arvestada käibemaksu pankrotivara osana. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik käibemaksu arvesse võtta ka pankrotihalduri tasu arvutamisel. Seega on võlausaldaja seisukohal, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivara müügihinnast ilma käibemaksuta. Eeltoodust lähtudes palub võlausaldaja kohtul jätta kinnitamata võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ning kohustada haldurit esitama uus lõpparuanne, kus on arvesse võetud võlausaldaja seisukohta. Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega ja peab põhjendatuks halduri tasu arvestamisel võtta aluseks pankrotivarasse laekunud raha ilma käibemaksuta, s.o 13 518,70 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks esitatud vastuväite rahuldada osas, et pankrotihalduri tasu arvestamisel tuleb võtta aluseks pankrotivarasse laekunud raha ilma käibemaksuta. Võlausaldaja palub jätta kinnitamata võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ning kohustada haldurit esitama uus lõpparuanne, kus on arvesse võetud võlausaldaja seisukohta Seoses vastuväite esitamisega esitas pankrotihaldur kohtule parandatud taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks, kus haldur on toonud välja arvutused pankrotihalduri tasu miinimum ja maksimumsummad, mis on arvutatud vara müügist laekunud vahenditest ilma käibemaksuta. Halduri tasu arvestades pankrotivara müügist laekunud raha ilma käibemaksuta jääb halduri tasu miinimum ja maksimum tasu vahele ja seetõttu palub haldur kohtul määrata halduri tasuks lõpparuandes nimetatud tasu 3200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lõpparuandele esitatud vastuväite kohaselt tuleb kohtul lõpparuande kinnitamisel pankrotihalduritasu arvutamisel arvesse võtta ainult pankrotivarasse laekunud summa käibemaksuta osa, sest käibemaksu ei saa pankrotivara hulka arvata. Muus osas ei ole halduri tasule vastuväidet esitatud. Kuna lõpparuandes taotletakse halduritasu kinnitamist summas, mis jääb seadusega lubatud tasumäärade (ilma käibemaksuta) piiridesse, siis peab kohus eeltoodu kaalutlustel lõpparuandes taotletud tasu kinnitamise põhjendatuks. Lõpparuandele muus osas ei ole vastuväiteid esitatud. Lõpparuande vaidlustamine võlausaldaja poolt eeldab ka tema õiguste rikkumist. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole oma vastuväites märkinud, kuidas lõpparuande kinnitamine esitatud kujul rikuks tema õigusi. Lõpparuandest ei nähtu, et selle kinnitamisel halduri poolt esitatud kujul saaksid rikutud vastuväite esitanud võlausaldaja õigused pankrotivarast väljamaksete teostamisel. 5

§ 193lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt, sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. Vastavalt SMS § 9 lg 1 p 2, SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Lähtuvalt SMS § 4 p 1, sotsiaalmaksu maksab residendist juriidiline isik ning vastavalt SMS § 7 lg 1, sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Pankrotihalduri tasult tuleb pankrotivarast maksta sotsiaalmaks määras 33% halduri tasu summast, s.o 0,33 x 3200= 1056 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus on

1. novembri 2011 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitanud kulud kuni
2. oktoobrini 2011 summas 3855,44 eurot. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud väljamaksed kogusummas 6270,31 eurot. Pankrotimenetluses on veel välja maksmata pankrotihalduri tasu ja halduri tasuga seotud maksud. Pankrotimenetluses on deponeeritud pankrotihalduri tasuks 3200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%, s.o 1056 eurot, seega kokku 4256 eurot. Kuludele lisanduvad seoses väljamaksete tegemisega pangakulud 1,14 eurot. Seega kokku moodustavad halduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused 6271,45 eurot (6270,31+1,14), millele lisandub sotsiaalmaks halduri tasult summas 1056 eurot ja pankrotihalduri tasu 3200 eurot bruto. Pankrotimenetluse kogukulu on 10 527,45 eurot. 6