Obsah (6)

§ 205§ 115§ 45§ 38§ 44§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2451 Haldusasi T. M. kaebus Tallinna Vangla 21.10.2016 otsuse

§ 205nõuetest ning tasuda 15 euro suurune riigilõiv (RLS § 60 lg 6).

Kui isik soovib menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis tuleb ühes määruskaebusega esitada

§ 115

nõuetele vastav menetlusabi taotlus ning määruskaebuse esitamisele eelnenud 4 kuu isikukonto väljavõte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. M. esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2016 kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla 21.10.2016 otsuse nr 5-11/16/23058-4 (edaspidi 21.10.2016 otsus) tühistamist ja Tallinna Vangla kohustamist võimaldada talle lühiajaline kokkusaamine abikaasaga (toimiku lk 1–2). Kaebuses sisaldus ka menetlusabi taotlus, mille kohus jättis 12.12.2016 määrusega rahuldamata (toimiku lk 36–37).
2. Kuna halduskohtu 12.12.2016 määrus toimetati kaebajale kätte Tartu Vanglasse (toimiku lk 39), siis tekkis kohtul kahtlus, et kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas, mistõttu pöördus kohus kohtunõudega Tallinna Vangla poole (toimiku lk 40). Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 18.01.2017 ning selgitas, et täitmisplaani alusel on alates 05.12.2016 kaebaja karistuse kandmise kohaks Tartu Vangla (toimiku lk 41).
3. Halduskohtu 18.01.2017 määrusega jäeti kaebus faktiliste asjaolude muutumise tõttu teistkordselt käiguta (toimiku lk 42–43) ning anti kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks, kuna faktilised asjaolud on muutunud ning esitatud nõuetes ei ole kaebus enam eesmärgipärane.
4. Kooskõlas halduskohtu 18.01.2017 määrusega täpsustas kaebaja nõudeid 24.01.2017 (toimiku lk 45, sh pöördel). Algselt esitatud nõuete esemel taotleb kaebaja Tallinna Vangla 21.10.2016 otsuse nr 5-11/16/23058-4 õigusvastasuse tuvastamist, et tulevikus hoida ära Tallinna Vangla ja ka teiste poolt sarnast käitumist. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 7. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude aluseks on põhjendatud huvi ning tõhusama õiguskaitsevahendi puudumine ja kaebaja õiguste kaitse vajaduse olemasolu (

§ 45lg 2).

Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel (

§ 38

lg 4, vt mh Riigikohtu 29.01.2009 otsus nr 3-3-1-78-08, punkt 10; 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-99-08, punkt 29 ja 30; 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, punkt 36; 06.05.2009 määrus nr 3-3-1-21-09, punkt 30). Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu, ning aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Seega tulenevalt

§ 38

lg-st 4 ja

§ 45

lg-st 2 on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik, mille läbivaatamiseks peab olema kaebuse esitamise hetkel tuvastatav selle menetlemisest kaebajale tulenev kasu ning seda saab esitada üksnes enda õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

1. Ehkki kaebaja täpsustas nõudeid 24.01.2017 menetlusdokumendis ning kooskõlas halduskohtu selgitustega asendas kaebaja senise tühistamis- ja kohustamisnõude 21.10.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, siis ei ole tuvastamiskaebus praegusel juhul kaebuses toodud eesmärkidel lubatav. 8.
2. Kuigi kaebaja ei ole otsesõnu väitnud preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamist, siis võib seda soovi järeldada kaebaja 24.01.2017 menetlusdokumendist, kus kaebaja toob tuvastamisnõude eesmärgina välja soovi hoida tulevikus ära Tallinna Vangla ja ka teise poolt käitumist, mis välistab vanglas viibivatel abielupaaridel lühiajalise kokkusaamise (toimiku lk 45, sh pöördel). Seega on kaebaja sooviks tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ning sooviga muu hulgas kaitsta ka teiste kinnipidamisasutustes viibivate abielupaaride õigusi.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on tuvastamiskaebus lubatav nt kui kaebajal on huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, punkt 11, ja 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, punkt 18) või kui tuvastamiskaebus võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 20). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-13, punkt 2 21) ning tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 20).
4. Kohus leiab, et isegi juhul kui 21.10.2016 otsus oleks õigusvastane, saaks kaebajal esineda selle tuvastamiseks preventiivne huvi üksnes juhul, kui esineks reaalne oht, et Tallinna Vangla ka tulevikuks keelduks kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluse rahuldamisest karistust kandva abikaasaga. Praegusel juhul viibib kaebaja täitmiskava alusel Tartu Vanglas, mistõttu puudub reaalne oht, et Tallinna Vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda, kuna kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotlusi menetleb Tartu Vangla (vt mh Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määruse punkt 7; toimiku lk 42 pöördel). Kohtu hinnangul ei muuda tuvastamiskaebust lubatavaks ja kaebaja preventiivset huvi reaalseks ka asjaolu, et praktikas võib ette tulla, et kaebajat võidakse ajutiselt paigutada ka Tallinna Vanglasse. Jõustunud kohtuotsus on kohustuslik vaid menetlusosalistele (

§ 177

), mistõttu ei mõjutaks jõustunud kohtuotsus 21.10.2016 otsuse tuvastamisnõudes kuidagi kaebaja ja Tartu Vangla vahelisi suhteid või Tallinna Vangla ja seal viibivate teiste kinnipeetavate vahelisi suhteid.

1. Kuna 21.10.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks kaebajale mingisugust kasu, siis puudub kaebajal 21.10.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.
2. Kaebaja tuvastamiskaebust ei muuda lubatavaks ka asjaolu, et kaebaja abikaasa viibib Tallinna Vanglas või et kaebaja sooviks on teiste isikute õiguste kaitse.

§ 44

näeb ette subjektiivsete õiguste kaitse ning teiste isikute õiguste kaitse eesmärgil on kaebuse esitamist õigus piiratud ning see on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kinni peetava isiku puhul ei ole kaebeõiguse üldregulatsiooni suhtes eriregulatsiooni kehtestatud, mistõttu ei saa kaebaja esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitse eesmärgil. Ka sel põhjusel on kaebus lubamatu. Ka sel põhjusel on kaebus lubamatu. 13. Kahju hüvitamise nõude eesmärgil tuvastamiskaebuse lubatavust kohus ei hinda, kuna kaebaja ei ole väitnud, et 21.10.2016 otsusega oleks talle tekitatud kahju ning et otsuse õigusvastasuse tuvastamine oleks vajalik esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 3