MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 25 päeva, millest
lg 1,3 alusel tingimisi vabastati katseajaga 1 aasta ning katseaja algust arvestati alates 29.03.2017.a. Kehtivaid väärteokaristusi 1, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Viktor Tjurin´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 29.03.2017 Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 06.04.2017 kella 12.45 ajal viibides Tallinnas Tööstuse 101 asuvas Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad kaks saiakest kogumaksumusega 1.98 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Viktor Tjurin pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on
MS § 245 sätetest on prokurör Helen Kiviloo, süüdistatav Viktor Tjurin ja tema kaitsja Marina Leis on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Viktor Tjurin´ile karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 1 (ühe) kuu 25 (kahekümne viie) päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2017-07.04.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 143 (ükssada nelikümmend kolm) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Viktor Tjurin temale
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Viktor Tjurin´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Viktor Tjurin´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 777 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 64,75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend CD plaat kaupluse turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 1,3, § 69 lg 4,6,7, § 75 lg 1 p 1-6 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Viktor Tjurin
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 1 (ühe) kuu 25 (kahekümne viie) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistuse 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva.
lg 1 alusel arvata Viktor Tjurin´i eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2017-07.04.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus 4 (neli) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva üldkasuliku tööga 143 (ükssada nelikümmend kolm) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Viktor Tjurin üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Viktor Tjurin kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Viktor Tjurin´ilt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 777 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 64,75 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Viktor Tjurin´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaat kaupluse turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. 3 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.