Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Marko Moorastit süüdistatakse alljärgnevas: • 18.04.2014 kella 23:57 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris ähvardas oma elukaaslast Xxxx. Marko Moorast lubas kutsuda oma sõbrad ning kannatanu laps Xxxxnäeb, mis nad kannatanuga teeksid. Kannatanu seda kuuldes tunnetas Xxxxreaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna varasemalt kasutas Marko Moorast kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. • 28.12.2016 kella 03:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris ähvardas oma elukaaslast Xxxx. Marko Moorast võttis korteris asuva noa, läks sellega magava kannatanu lapse Xxxxjuurde ja lõi noa patja, mis asus lapsest umbes 30 cm kaugusel. Samal ajal ütles Marko Moorast Xxxx, et kui kannatanu juhtunust räägib, siis tuleb ta tagasi ja tapab kannatanu ning tema lapse ära. Seda kuuldes tunnetas Xxxx reaalset ohtu enda ja oma lapse Xxxx elule ja tervisele, kuna varasemalt kasutas Marko Moorast kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Nende tegudega pani Marko Moorast toime
tapmisega või tervisekahjustusega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Täiendavalt süüdistatakse Marko Moorastit alljärgnevas: • 18.04.2014 kella 23:57 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. Marko Moorast lükkas kannatanu vastu seina, võttis kannatanul kõrist kinni ja kägistas. Seejärel lõi korduvalt kannatanut rusikatega näkku ning valas šampust pähe. Järgnevalt haaras Marko Moorast kannatanut särgist, tõmbas magamistuppa, viskas voodi peale ja hakkas kannatanut rusikatega vastu pead peksma. Selle tegevusega Marko Moorast põhjustas Xxxx füüsilist valu, turse ja hematoomi vasakul sarnaluu piirkonnas. • 01.08.2014 eeluurimisel tuvastamata kellaajal Soome Vabariigis Salos kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. Marko Moorast lükkas kannatanu vastu seina, haaras kõrist ja teise käega lõi korduvalt kannatanut rusikaga näkku. Selle tegevusega Marko Moorast põhjustas Xxxx füüsilist valu ning kinnise ülalõua luumurru. • 28.12.2016 kella 03:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. Marko Moorast pigistas kannatanut kätest, võttis kannatanu parempoolse käe nimetissõrmest ja vasakpoolse käe pöidlast ning väänas neid, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku ja mitu korda vastu pead. Seejärel lõi kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu vasakpoolset külge. Selle tegevusega Marko Moorast põhjustas Xxxx füüsilist valu, punetuse vasaku silma nurka, marrastused kaelale, marrastuse vasaku käe küünarnukile, hematoomi selja paremale poolele ning hematoomid selja vasakule poolele. Nende tegudega pani Marko Moorast toime
teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Jürgen Hüva, süüdistatav Marko Moorast ja tema kaitsja Argo Küünemäe on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Marko Moorastile karistuseks vangistust 3 kuud ja
lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud raskeimaga ning lõplikuks ära kantavaks karistuseks lugeda 2 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus Marko Moorasti suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Marko Moorast ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Marko Moorast temale
lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Marko Moorastilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Marko Moorastilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 825 eurot tuleb Marko Moorastil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68,75 eurot. Asitõend 2 CD plaati helisalvestisega ja 1 CD plaatvideoülekuulamisega asuvad kriminaalasja juures, mis jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
kohus: otsustas Süüdi tunnistada Marko Moorast
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus Marko Moorasti suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Marko Moorast ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.
p 1 alusel arvestada Marko Moorastile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.05.2017.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Marko Moorastilt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 825 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Marko Moorastile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend 2 CD plaati helisalvestisega ja 1 CD plaatvideoülekuulamisega asuvad kriminaalasja juures, mis jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.