1-13-6432/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6432 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Gennadi Martõnovi (ik 37201030387) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Gennadi Martõnovi kaitsja advokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 määrus täies ulatuses. Saata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukooosseisus.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega tunnistati Gennadi Martõnov süüdi KarS § 113 - § 25 lg 1,2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.
8. Tartu Maakohtu 24.10.2016 määrusega vabastati G. Martõnov tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 21.06.
9. Katseajal on G. Martõnov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 toodud kontrollnõudeidja kohustusi.
10. 20.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 alusel määrata G. Martõnovile täiendava kohustusena läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 30.06.2017, kuna G. Martõnov ei ilmu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ning on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohtu 26.04.2017 määrusega pöörati G. Martõnovile Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega mõistetud karistus, 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust, täitmisele.
12. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 alusel kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
13. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus G. Martõnovi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud järgida talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning katseajal esines ka muid rikkumisi, sh õigusrikkumise toimepanemist, ja korduvat alkoholi tarvitamist, mis on talle keelatud.
14. Maakohus peab rikkumistele reageerima. Katseajal on keelatud alkoholi tarvitamine ning registreerimiskohustuse rikkumine näitab, et G. Martõnov ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning G. Martõnov tuleb saata kinnipidamiskohta karistust lõpuni kandma. G. Martõnov vabanes karistuse kandmiselt 9.11.2016 ning juba 16.11.2016 pani toime oma esimese rikkumise ja vähem kui poole aastaga korduvalt rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi.
15. Maakohus võtab arvesse, et G. Martõnov on vabatahtlikult läbinud alkoholivastase ravi, kuid see ei muuda toimepandud rikkumisi olematuks. Maakohus ei pea otstarbekaks G. Martõnovile täiendavate kohustuste määramist või käitumiskontrolli tähtaja pikendamist, sest ta ei suuda täita määratud kohustusi ja ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks. KarS § 76 lg 7 alusel tuleb G. Martõnovile mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
16. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et G. Martõnov vabastati tingimisi ennetähtaega vangistusest raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (tapmise katse) ning kuigi ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, anti talle võimalus karistuse vabaduses kandmises, mida ta aga ei õigustanud. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. Martõnovi kaitsja advokaat R. Sprengk, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja G. Martõnovile Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist.
18. Määruskaebuse esitaja leiab, et G. Martõnov ei ole 16.11.2016 ja 24.03.2017 registreerimiskohustust tahtlikult rikkunud. G. Martõnovil olid registreerimisele mitteilmumise kohta objektiivsed põhjused, mis ei võimaldanud tal seda kontrollnõuet täita. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-61-13 punktis 9.
19. leidnud, et kohtul tuleb hinnata, kas kontrollnõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab ning kas see põhjus on mõjuv või mitte. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui G. Martõnov ei saanud 16.11.2016 registreerimiseks ette nähtud kutset kätte ja 24.03.2017 registreerimisele ta ei jõudnud, kuna oli praktikabaasis ja talle ei tuldud õigel ajal järele, siis saab neid põhjuseid pidada mõjuvateks põhjusteks.
20. G. Martõnov tunnistab, et on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 01.03.2017 – 02.03.
21. Kohtuistungil ta selgitas, et alustas alkoholi tarvitamist 01.03.2017 ja tarvitas edasi ka 2 02.03.2017, mistõttu 02.03.2017 tuvastati tal alkoholijoove ja järgmisel päeval, so 03.03.2017 olid tal kahepäevasest alkoholi tarvitamisest jääknähud. G. Martõnov kahetseb nimetatud tegu ja saab alkoholiprobleemist aru ning on valmis tegema kõik võimaliku sellest vabanemiseks. Seetõttu avaldas G. Martõnov 17.04.2017 kriminaalhooldusametnikule, et soovib läbida alkoholivastast ravi ning lasi 20.04.2017 teha endale alkoholivastase süsti (lisa 3 – tõend alkoholivastase ravi läbimise kohta). Alkoholivastase ravi vabatahtlikku läbimist on kohtuistungil kinnitanud ka kriminaalhooldusametnik. G. Martõnov on valmis alkoholivastase raviga jätkama ka pärast 20.04.2017 tehtud ravi mõju möödumist (mõju 1 aasta) ja kordama vastavaid ravivõtteid ning otsima täiendavat kõikvõimalikku abi.
22. Määruskaebuse esitaja leiab, et esitatud asjaolude ja põhjenduste baasil ei ole kriminaalhooldus G. Martõnovi suhtes ebaõnnestunud. G. Martõnov on iganädalast registreerimiskohust nõuetekohaselt täitnud. Esimesele registreerimisele ei ilmunud ta ettenähtud tähtajaks, kuna ei saanud kutset kätte. 24.03.2017 registreerimisele ei saanud temast sõltumatu asjaolu tõttu ilmuda. G. Martõnovi rikkumised ei olnud seega tahtlikud ja rikkumiste põhjuseid saab pidada mõjuvateks. G. Martõnov on aru saanud alkoholiprobleemist ja asunud sellega tegelema ja läbinud vastava ravi enne, kui kohus talle vastava kohustuse oleks pannud nagu kriminaalhooldusametnik oma ettekandes taotles.
23. Kriminaalhooldusametnik ei taotlenud oma ettekandes karistuse täitmisele pööramist, vaid ainult täiendava kohustuse määramist. Kuna G. Martõnov käib kriminaalhooldusametniku juures registreerimas iga nädal, siis on kriminaalhooldusametnikul hea kontakt G. Martõnoviga ja erakorraline ettekanne ise näitab, et kriminaalhooldusametnikul on usku G. Martõnovisse ja sellesse, et G. Martõnov väärib usaldust ning kriminaalhoolduse jätkumist. Kohus ei ole küll erakorralise ettekande taotlusega seotud, kuid arvestades registreerimisnõuete rikkumise ülalkirjeldatud põhjuseid (sh selgitusi nende kohta) ja G. Martõnovi-poolset alkoholiprobleemiga tegelemist, võib kohus siiski ümber vaadata karistuse täitmisele pööramise ja arvestada kriminaalhooldusametniku ettepanekut ainult täiendava kohustuse määramise osas. Kuna G. Martõnov on erakorralises ettekandes taotletud alkoholivastase ravi läbimise kohustuse juba vabatahtlikult täitnud, siis selleks täiendav kohustamine pole enam ka otstarbekas.
24. MTÜ Aktiveerimiskeskus Tulevik on 04.05.2017 koostanud iseloomustuse G. Martõnovi kohta (Lisa 4). Selles iseloomustuses leiab aktiveerimiskeskuse sotsiaaltöötaja, et G. Martõnovit on võimalik tavaellu tagasi tuua ja on näha, et G. Martõnov ka ise soovib seda. G. Martõnov on iseloomustuse kohaselt töökas, suhtlemisaldis ja viisakas. On huvitatud töö tegemisest, osaleb praktikal ja huvitatud praktikakoha juures hilisema töö saamisest. G. Martõnov on üks vähestest, kellest on näha võimet eluga edasi minna. Seetõttu on sotsiaaltöötaja arvamusel, et G. Martõnov väärib veel võimalust ennast heast küljest näidata.
25. Psühholoog V. Korobka on 06.05.2017 koostanud arvamuse G. Martõnovi kohta (Lisa 5) Psühholoog leiab arvamuses, et G. Martõnov on enesekriitiline, oskab analüüsida enda käitumist, tegeleb oma huvidega, lõpetas alkoholi tarvitamise, oskab kontrollida varasemat ebastabiilset käitumist.
26. Nimetatud asjaolude ja hinnangute baasil võib järeldada, et G. Martõnovi suhtes kriminaalhoolduse jätkamine on põhjendatud ning karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. G. Martõnov saab ka ise aru, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb korralikult järgida ning ta peab jätkuvalt edasi tegelema alkoholiprobleemiga. Karistuse täitmisele pööramise asemel saaks kohaldada leebemaid võimalusi. Kuna G. Martõnov on erakorralises ettekandes taotletud alkoholivastase ravi läbimise kohustuse juba vabatahtlikult täitnud, siis on võimalik pikendada tema katseaega või määrata sotsiaalprogrammis osalemise kohustus (läbida näiteks alkoholiprobleemi lahendamisega seotud sotsiaalprogramm 2017 aasta jooksul). G. Martõnov ise on aru saanud alkoholiprobleemist ja sellega tegelemise vajadusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
28. Maakohtule oli 20.04.2017 esitatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles paluti KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 alusel määrata G. Martõnovile täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 30.06.2017, kuna G. Martõnov ei ilmunud 16.11.2016 ja 24.03.2017 registreerimistele ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. See oli ainuke ettekande esitamise põhjus.
29. Maakohus arutas nimetatud ettekannet 26.04.2017 kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et G. Martõnov esitas kohtule oma selgitused, miks ta nimetatud kuupäevadel registreerimas ei käinud. Seejärel on talle kohus esitanud küsimusi, miks ta rikkus 02.03.03.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi ning küsis tema seisukohta, kas tema käitumine sobib kokku käitumiskontrolliga (lk 50). Peale G. Martõnovi ärakuulamist kohus lahkus määrust tegema.
30. Maakohtu 26.04.2017 määrusega pöörati G. Martõnovi karistuse ärakandmata osa täitmisele ja ta saadeti vangistust kandma. Seega erakorralise ettekande, milles paluti määrata G. Martõnovile täiendav kohustus, arutamine lõppes isikult vabaduse võtmisega.
31. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ja tema taotlusel kutsutakse ka kaitsja. Määruskaebuses märgitakse õigesti, et G. Martõnov ei olnud teadlik, et erakorralise ettekande arutamine võib lõppeda temalt vabaduse võtmisega, sest kohtuistungil talle seda ei selgitatud ega küsitud tema käest, kas ta soovib kaitsjat.
32. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga maakohus rikkus kaitseõiguse tagamise nõuet ja see on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
33. Maakohtu määruses (selle lk 3) on ainult lakooniliselt märgitud, et G. Martõnov korduvalt rikkus registreerimiskohustust. Vastavad põhjendused, miks rikkumised, mille kohta ettekanne oli esitatud, tuvastatuks loeti, täielikult puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Seda järeldust kinnitab ka vastav kohtupraktika, mille kohaselt käitumiskontrolliga pandud kohustuste täitmata jätmise hindamisel tuleb arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli tingimuste mistahes eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKo nr 3-1-1-61-13 p 9.2). Nagu eelpool märgitud, maakohtule olid teada G. Martõnovi põhjendused, miks ta ei saanud registreerimas käia, kuid maakohus on neile täielikult jätnud hinnangu andmata.
34. Kuna eeltoodust tulenevalt maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 nõudeid, siis tuleb maakohtu määrus KrMS § 341 lg 2 ja lg 3 alusel tühistada ning kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, et tagada isiku kaitseõigus ja vormistada põhjendatud kohtulahend.
35. Juhindudes KrMS § 390 ja § 341 lg 2 ja lg 3 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 26.04.2017 määrus tuleb tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas