← Eesti

3-17-581/4

Obsah (8)§ 121§ 6§ 5§ 44§ 45§ 26§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-581 Haldusasi K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J.

§ 121lg 2 p 1 ja 2 alusel kaebajatele läbivaatamatult tagastada.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu kaebuse lubamatuse ja kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebajatel ei ole võimalik kaebusega saavutada soovitud eesmärki. 7.1. Määrus nr 11 on halduse üldakt (määrus HMS § 88 ja KOKS § 7 lg 1 tähenduses). Halduskohtumenetluses saab vaidlustada vaid haldusakte ning toiminguid, mitte õigusakte (

§ 6lg 1).

Määrus nr 11 on õigusakt, mille kehtestamise näeb ette PGS § 66 lg 1 ning see reguleerib piiritlemata hulka juhtumeid. Muuhulgas näeb PGS § 66 lg 1 p 2 ette, et kooli tegevuskohad peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Põhimääruse muudatusega on sätestatud GAG kõik senised tegevuskohad ning lisatud ka Vana-Kalamaja 9 õppehoone, kus kool hakkab tulevikus õppetööd läbi viima (määruse § 2). Kaebus on esitatud eesmärgiga takistada GAG õppetöö läbiviimist Vana-Kalamaja 9 õppehoones alates 2017/2018 õppeaastast Kooli tegevuskoha sätestamine on üldregulatiivse toimega ega reguleeri üksikjuhtumit. Seega ei saa kaebajad seda halduskohtus vaidlustada. Tulenevalt

§ 5

lg-st 1 ei saa halduskohus õigusakti tühistada ega selle kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatada. 7.2. Kaebuses ei ole välja toodud, millist konkreetselt igale kaebajale kuuluvat subjektiivset avalikku õigust vaidlustatud haldusakt või õigusakt (määruse ja korraldus) rikub (

§ 44lg 1 ja 2).

Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Kaebuse väidetest saab järeldada, et kaevatav haldusakt võib hakata riivama kaebajate (ja kolmandate isikute) õigusi alles tulevikus. Kaebajad on abstraktselt ja üldsõnaliselt viidanud PS §-st 37 tulenevale hariduspõhiõigusele, andmata sellele konkreetsemat sisu. Vaidlustatud õigusakt ning haldusakt ei puuduta kaebajate õigust haridusele (PS § 37). Õigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda kindlas asukohas paiknevat ning kindlas juriidilises vormis tegutsevat õppeasutust. Kaebajatel puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et õppeasutuses peaks olema mingi kindel arv õpilasi või klassikomplekte ning keelata kooli õppekohtade suurendamist ning täiendava õppehoone kasutuselevõttu. Õpilaste õigusi võiks kooli asukoha (osaline) muutmine riivata siis, kui muudatuse tulemusena satub ohtu õpilaste juurdepääs haridusele. Kaebajad on kaebuse punktis 64 selgesõnaliselt väljendanud, et vastustaja kohustus tagada ligipääs haridusele püsib sõltumata sellest, millisel konkreetsel aadressil kool tegutseb. Kaebus ei ole kantud soovist kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid vaidlustada koolivõrgu ümberkujundamise poliitilist otstarbekust lähtuvalt kaebajate erahuvist ning hoiduda koolivõrgu korrastamisest kaebajate äranägemise järgi. Sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust kaebajatel ei ole ning halduskohus ei hinda tehtud otsuste otstarbekust. 7.3. Haldusasjas nr 3-17-381 on Tallinna Halduskohus 03.03.2017 kohtumääruses sedastanud, et kooli vilistlastele ja lapsevanematele või õpilastele ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli reorganiseerimist lähtuvalt koolis kunagi õppinud inimeste arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest või näiteks ehitada koolile uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid hooneid. Asjakohatu on viide haldusasjale nr 3-11-2982, kuna tehiolud ei ole võrreldavad. Tihedalt asustatud ning laialdaselt kättesaadava ühistranspordivõrguga linnas 800 m vahemaa, mille puhul saaks rääkida hariduse kättesaadavuse ohustamisest. Kuna vaidlustatud otsus kaebajate õigusi ei puuduta, on tegu ilmselgelt populaarkaebusega, mis on

§ 44lg 2 kohaselt lubamatu.

7.4. Korraldus nr 221-k on oma olemuselt halduse siseakt (seda möönavad ka kaebajad), millel puudub välismõju. See on puhtalt linnavara valitsemise põhimõtetest tulenev raamatupidamislik korraldus, millega on kinnistu ja sellel paiknev hoone antud ühe vastustaja 6

(12)3-17-581 hallatava asutuse raamatupidamislikust bilansist teise. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda selle korralduse tühistamist. Tegu on ilmselgelt õiguspärase haldusaktiga ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus selle vaidlustamiseks. 7.
  1. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on ka vääralt ja eksitavalt rajanud oma kaebuse väitele, et tegu on kooli ümberkorraldamisega PGS § 80 lg 1 mõistes. Tegu ei ole ühegi PGS § 80 lg-s 2 nimetatud kooli ümberkorraldamise vormiga ning erinevalt kaebajate poolt väidetust ei ole vastustajal ka plaanis GAG-i ümber korraldada. Seetõttu on väär ka seisukoht, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le kasutamiseks andmiseks peab eksisteerima Tallinna Linnavolikogu otsus. Kehtiv õigus ei käsita täiendava õppehoone kasutuselevõttu kooli ümberkorraldamisena PGS § 80 tähenduses. Selleks ei ole iga muudatus kooli tegevuses või õppetöö korralduses. GAGi 1.-
  2. klassidele eraldi õppehoone loomine ei vasta ühelegi PGS § 80 lg-s 2 toodud ümberkorraldamise vormile. 7.
  3. Kaebajate väited, et tegu on „sisuliselt kahe kooli loomisega“ on sisutud ning paljasõnalised. Asjaolu, et kooli algklasside õpe toimub teises õppehoones, on Tallinna koolivõrgus tavapärane nähtus. Ükski õigusakt ei näe ette, et ühel koolil ei tohiks olla mitu tegevuskohta ning, et need peaks tingimata asuma kõrvuti. PGS § 66 lg 1 p 2 sõnastus näeb ette, et koolil võib olla mitu tegutsemiskohta, mis peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Seega on otsus Vana-Kalamaja 9 õppehoone kasutuselevõtu osas vastu võetud kohase õigusaktiga (määrus nr 11, jõustus 05.03.2017) ning kaebajate väited kohase haldusmenetluse puudumisest on sisutühjad. Ttäiendavate haldusaktide andmist kehtiv õigus sellises olukorras ette ei näe. Määrus nr 11 vastab HMS § 88 lg 1 nõuetele, on kehtestatud PGS § 66 lg 2, Tallinna põhimääruse § 52 lg 7 ja Tallinna Linnavolikogu
  4. detsembri 2010 määruse nr 60 „Põhikoolija gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Haridusameti juhatajale” § 1 alusel. 7.
  5. PGS § 66 lg 2 ja kooli põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt esitatakse põhimäärus ja selle muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Vastustaja on kuulanud ära kõik seadusjärgsed kooli organid ning põhimääruse muutmisel nende arvamusega arvestanud. Kooli õppenõukogu ja õpilasesindus toetasid selgelt põhimääruse muutmist. Vastustaja on aegsasti teavitanud nii kooli õpilasi kui ka vanemaid planeeritavatest muudatusest (esmalt juba 09.06.2016, st 14 kuud enne 2017/2018 õppeaasta algust. Kooli ümberkorraldamisest teatamiseks on seadusandja näinud ette näiteks oluliselt lühema tähtaja (PGS § 80 lg 3). 7.
  6. Kaebajate väide, et Vana-Kalamaja 9 hoone ei pruugi vastata PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohastele nõuetele on ebaõige. Käesoleval hetkel on hoone renoveerimisprotsess ja ehitustegevus pooleli. Vastustaja huviks nii tellija kui ehitus- ja kasutusloa andmiseks pädeva asutusena on, et valmiv hoone vastaks kõikidele ehituslikele nõuetele ja oleks ohutu kasutamiseks õppehoonena. Hetkel ei saa järeldada, et hoone oleks pärast renoveerimistöid õppetööks sobimatu või ohtlik. Kaebajate väited ebaseaduslikust ehitustegevusest on tõendamata (Vana-Kalamaja 9 õppehoone rekonstrueerimiseks on väljastatud kohased ehitusload, seadusest tulenevaid keelde ehitustegevuse läbiviimiseks ei ole). 7.
  7. Keelamiskaebus on lubamatu, kuna selle esitamise eeldused (

§ 45lg 1) ei ole täidetud.

Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis kinnitaks seda, et vastustaja annaks tulevikus haldusakte või teeks toiminguid, mille puhul oleks võimalik tõsikindlalt sedastada kaebaja õiguste rikkumise ohtu. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda GAG-i õppekohtade arvu suurendamise keelamist ning õppetöö läbiviimise jätkamist senises asukohas alates

  1. aasta
  2. septembrist. Paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad on kaebajate väited vaimse ja füüsilise turvalisuse, tervisekaitse, õppetöö kvaliteedi ja õppetöö korraldamise põhimõtete rikkumisest, juhul kui GAG 1.-
  3. klasside õppetöö peaks toimuma Vana-Kalamaja 7

(12)3-17-581
  1. Keelamiskaebus on lubatav ainult siis, kui tõhusamaid vahendeid võimaliku rikkumise ärahoidmiseks ei leidu. Muudatus kooli asukohas leiab aset alles järgmisest õppeaastast ning kasutusele võetavat õppehoonet alles renoveeritakse. Alles päras hoone valmimist on võimalik võtta seisukoht, kas hoone vastab nõuetele. Puudub põhjus arvamaks, et vastustaja kohustaks GAG-i õppetööd läbi viima ohtlikus hoones või, et selles läbiviidav õpe ei vastaks riiklikule õppekavale ja PGS-i põhimõtetele. Ka keelamiskaebus on läbivalt suunatud GAG täiendavate õppekohtade loomise otstarbekuse vaidlustamisele. 7.
  2. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus ning kaebus on perspektiivitu. Taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usutavat argumenti, miks vajavad nende õigused kaitset juba esialgse õiguskaitse korras ning millised kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed saabuvad, kui õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata – kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks, et otsus Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le andmiseks tehtaks õiguspäraselt ja õppehoone oleks kasutajatele ohutu. GAG-le täiendava õppehoone andmine on otsustatud õiguspäraselt ning käesoleval ajahetkel Vana-Kalamaja 9 hoones õppetööd ei toimu. Kaebajatel saaks õiguskaitsevajadus tekkida, kui õppetöö hoones reaalselt toimuma hakkab. 7.
  3. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine (keelamistaotlus) ei ole põhjendatud, selle kohaldamiseks puudub ülekaalukas vajadus. Lisaks on keelamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu või väga väheste eduväljavaadetega ning pole kaebajatele ebasoodsate tagajärgede tekkimise ohtu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks kahjustatud oluline avalik huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks viisil, mis tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmetele ning GAG algkoolile võimaluse viia õpet läbi ühes vahetuses. Kartus, et kooli tegevuse osaline üleviimine uude õppehoonesse halvendab õppe kvaliteeti või kooli identiteeti, ei ole objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei saa oma erahuvi samastada avaliku huviga ja seda endale sobival moel sisustada ning seega on avalik huvi kaebajate erahuvist kaalukam. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 9. Kaebajad soovivad: - - tühistada vastustaja korralduse nr 221-k, millega vastustaja andis Tallinna Haridusameti bilansist GAG bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist GAG bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuva koolimaja ja abihoone; tühistada vastustaja määruse nr 11 osas, millega muudeti GAG põhimääruse § 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9; keelata vastustajal GAG õppekohtade arvu suurendamise ning tegevuste ja toimingute teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile VanaKalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse GAG laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva. 10.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõiguse olemasoluks peab esinema 8

(12)3-17-581 kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste võimalik riive (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-155-15, p 9). 11. Kohus järeldab kaebusest ning kaebajate täiendavast seisukohast, et kaebajate eesmärk on säilitada juba GAG-s õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis, kuhu neid on õppima võetud. Kaebajateks olevate lapsevanemate huvi on, et lapsed saaksid jätkata õppimist väljakujunenud turvaliseks peetavas keskkonnas ja säilitada elukorraldus, mis on tingitud laste õppimisega konkreetses GAG hoones ning vältida algklasside õppetegevuse viimist Vana-Kalamaja 9 hoonesse, mis kätkeb endas kaebuses välja toodud ohte ja negatiivseid mõjusid. Seega ei saa praegusel juhul eitada õiguste riivet ei õpilaste ega nende vanemate puhul. Kuna kõikide kaebajateks olevate õpilaste vanemad on samas menetluses osalised ka kaebuse esitajatena, mõistab kohus, et ühtaegu on nad nii iseseisvad kaebajad kui ka oma laste seaduslikud esindajad (

§ 26

). 12.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki

  1. Kohus nõustub vastustajaga ja sisuliselt ei eita seda ka kaebajad, et vaidlustatud määrus ja korraldus ei riku kaebajateks olevate õpilaste hariduspõhiõigust põhiseaduse § 37 tähenduses. Küsimus ei ole praegusel juhul selles, et õpilaste juurdepääsu kohustuslikule haridusastmele piirataks ning isegi haldusasja materjalidest välja loetavad kavatsused ei ole kohtu hinnangul sellised, mis võiksid juurdepääsu haridusele põhiseadusvastaselt häirida. Õigus haridusele ei tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on vajalikud avalikke huvisid ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil ülemääraselt koormavad.
  2. Kohus leiab, et vastustaja korraldus nr 221-k ja määrus nr 11 ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus nõustub vastustajaga, et korraldus nr 221-k on halduse siseakt, millega on otsustatud vara kandmine ühe linnaasutuse bilansist teise. Kohtu hinnangul ei saa GAG bilansi varaline koosseis kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, millist vara nad kooli bilanssi soovivad ja millist vara mitte. Asja materjalidest ilmneb, et vara bilansis üleandmine on seotud kavandatavate muudatustega Tallinna koolivõrgus (Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021; tl 1426) ning kavatsusega laiendada GAG tegevust Vana-Kalamaja 9 hoones. Selle korraldusega ei tehta aga ühtegi otsustus, mis ajast ja mil moel see hoone kasutusse võetakse ja kuidas õppetööd seda hoonet kasutades korraldama hakatakse. Muuhulgas ei sätestata selle korraldusega, et Vana-Kalamaja 9 hoones hakkaks toimuma I-VI klassi õppetöö ning veelgi enam, et õppetöö selles hoones toimuks selliselt, et see ilmselgelt kaebajate õigusi rikkuda võiks. Juhul, kui otsustused GAG arengute ja õppetöö ümberkorralduse üle saavad olema teistsugused ega puuduta Vana-Kalamaja 9 hoonet, on mõeldav bilansilise kuuluvuse uus otsustamine. Hoone bilanssi andmise otsustus ei ole siduv ega määrav eeltingimus GAG õppetöö korraldamisele viisil, mida kaebajad näevad enda õigusi riivavana.
  3. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et vastustaja on määrusega nr 11 lisanud GAG tegevuskohana lisaks varasematele kooli aadressidele ka Vana-Kalamaja
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et vähemalt põhiosas on määrus nr 11, millega kehtestati muudatus GAG põhimääruses (§ 2), õiguse üldakt, st määrus KOKS § 7 lg 1 ja HMS § 88 tähenduses. Nagu kaebajad õigesti märgivad, ei saa pelgalt õigusakti pealkirja või vormi järgi teha järeldusi tema õigusliku olemuse ega üld- ning üksikakti eristamise osas ning ei saa 9

(12)3-17-581 välistada, et ka määrusena pealkirjastatud ja määrusena menetletud akt võib sisaldada üksikregulatsiooni, mis on halduskohtus vaidlustatav (nt Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-10, p 31). Kohtu hinnangul ei ole vähemalt vaidlusalune määrusega nr 11 kehtestatud GAG põhimääruse muudatus, millega lisati §-i 2 kooli täiendava asukohana Vana-Kalamaja 2, selliseks üksikakti tunnustele vastavaks sätteks, mida saaks halduskohtus vaidlustada.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Isegi kui kooli asukoha või tegevuskoha aadressi ja selle muutmist reguleerivat sätet pidada halduskohtus vaidlustatavaks, ei riku selline säte vähemalt praegusel juhul kaebaja õigusi. Kohus ei nõustu kaebajatega, nagu poleks Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3 ja 4 kooskõlas kooli paiknemine mitmel maa-alal. PGS § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad. Nii on see sätestatud ka GAG põhimääruse §-s 2, mille kohaselt Vana-Kalamaja 9 on üks kooli tegutsemiskohtadest. Määruse nr 84 § 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning § 3 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt peab kooli tegevuseks kasutatav ala olema õppetegevusega seonduvalt sobiv, turvaline ning koos juurdepääsuteedega pimedal ajal vajadustekohaselt valgustatud. Seega ei saa iseenesest rikkuda kaebajate õigusi kooli tegevuskohtade täiendamine veel ühe aadressiga. Pelgalt aadressi lisamisega tegevuskohtade loetelus ei kaasne õppetöö korraldamist sellel aadressil vähemalt selliselt, et see hakkaks rikkuma kaebajate õigusi.

  1. Kuigi kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust kohaliku omavalitsuse otsuste vaidlustamisel, mis puudutavad koolivõrgu ümberkorraldamist kooli sulgemise teel (nt haldusasi nr 3-11-2982) ning teatud juhtudel võib ka haridusasutuse asukoha muutmine isikute õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole vastustaja otsustanud GAG asukoha muutmist ega GAG ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS § 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse koolide ümberkorraldamiseks ning täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes. Viidatud määruse ja korralduse vaidlustamiseks ei tekita kaebeõigust pelgalt asjaolu, et Tallinna linn on kavandanud juba mõnda aega GAG-ga seonduvaid muudatusi.
  2. Isegi kui vaidlustatud korraldus ja määrus saaksid rikkuda kaebajate õigust hariduse omandamisele konkreetsetel tingimustel, mis tuleneb näiteks kooli ja õpilase vahelisi suhteid reguleerivatest üld- või üksikaktidest (puuduks põhjus eitada kaebeõiguse olemasolu), esineks alus kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, st et kaebuses märgitud muudatusi seoses GAG-ga ellu ei viidaks. Vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole kavandatud GAG-i ümberkorraldusi või asukoha muutmist. Seega kuuluks kaebus tagastamisel ka

§ 121lg 2 p 2 alusel.

  1. Kohus nõustub vastustajaga, et võrdlus kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-11-2982 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud kaasuses käsitleti mõju, mis kaasneb hajaasustusega piirkonnas kooli sulgemisega, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kooli sulgemisega, vaid täiendava õppehoone kasutuselevõtuga 800 meetri kaugusel senisest tegevuskohast.
  2. Kaebajad on esitanud ka keelamiskaebuse, mille eesmärgiks on vältida ümberkorraldusi, mis seisneksid juba õppima asunud algklassiõpilaste õppetöö korraldamise Vana-Kalamaja 9 hoones või jagunemise erinevate hoonete vahel. Samas soovitakse ka vältida õpilaste arvu kasvu, mis võiks kaasa tuua ruumikitsikuse ja kooli traditsioonide nõrgenemise, 10

(12)3-17-581 pikemas perspektiivis aga kooli I ja II õppeastme ning gümnaasiumiosa lahutamise ja ebakindluse, kas kõikidele haridusteed GAG-s alustanutele jätkub ka kohti gümnaasiumiastmes.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

  1. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Kaebajatel ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli tegevuses muudatusi teha üksnes lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest. Kaebajad ei saa keelamiskaebusega takistada kooli pidajal näiteks kasutusse võtta uusi hooneid. Kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). GAG on munitsipaalkool, mille omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes kooliga seotud otsuste langetamisel peab lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel ning linna elanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi, kuid neil on õigus olla muudatustest teavitatud ja ulatuslikku kaalutlusruumi ning paljusid isikuid puudutavate otsuste tegemisse kaasatud. 20.
  2. Kohus nõustub, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas GAG õpilased alustavad
  3. aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja 9 või mitte. Kõnealusel aadressil asuv koolimaja on renoveerimisel ning õppetöö alustamine viidatud aadressil ei ole veel kindel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha muudatus reaalselt aset leiab. Päras hoone valmimist ja kasutusele lubamist selgub, kas seal alustatakse õppetööd või mitte. Samuti on ennatlikud väited Vana-Kalamaja 9 hoone sobimatusest. 20.
  4. Kohus ei pea asjakohaseks kaebajate viidet haldusasjale nr 3-17-
  5. Nimetatud haldusasjas on kohus selgitanud kaebajatele et, kui linn ei otsusta GAG osalist ümberkolimist Vana-Kalamaja 9 hoonesse, kuid asub sooritama vastavaid toiminguid, siis on kaebajatel võimalik vaidlustada need toimingud sh sellisel juhul on kaebajatel õigus esitada ka keelamiskaebus ning seda näiteks ka argumendil, et ruumid, kuhu kool plaanitakse viia, ei ole seaduse nõuetele vastavalt ehitatud või on ohtlikud õpilastele. Praegusel juhul ei tähenda vaidlustatud määruse ja korralduse vastuvõtmine, et GAG-i tegevus viiakse järgneval õppeaastal üle Vana-Kalamaja 9 hoonesse ning millised klassikomplektid üle viiakse ja kuidas õppetöö korraldatakse. Samuti ei ole praegusel hetkel kohus veendunud, et isegi kui kooli üheks tegevuskohaks saab Vana-Kalamaja 9, et vastava otsuse võtab vastustaja vastu õigusvastaselt. Kohus ei saa otsustada haldustegevuse otstarbekuse üle ega sekkuda halduse ulatuslikku kaalumisruumi võimaldavatesse otsustustesse, seejuures on reeglina välistatud ennetav sekkumine ning keelamiskaebust tuleb pidada erandlikuks õiguskaitsevahendiks. Hiljutises kohtupraktikas (Riigikohus asjas nr 3-3-1-75-16, määruse p 10) on rõhutatud, et kaebaja õiguste kaitseks tõhusamate vahendite olemasolu välistab keelamiskaebuse esitamise õiguse. 11

(12)3-17-581 20.
  1. Kaebajate esindaja on kohtule 17.03.3017 esitanud täiendavalt tõendid (e-kirjad), millest nähtub GAG hoolekogu kokkukutsumine, mille päevakorras on nii aktuaalne ülevaade planeeritavast koolikorraldusest 2017/2018 õppeaastal, ülevaade seoses I ja II kooliastme uue õppehoone (Vana-Kalamaja 9) kasutuselevõtmise plaaniga ning arvamuse andmine arengukava muudatustele. Eeltoodu võimaldab järeldust, et tõstatatud probleemide arutelu ei ole lõppenud, ning arvestades Rando Antsmäe 16.03.2017 e-kirja adressaatide ringi, on teavitatud ja kaasatud lisaks hoolekogu liikmetele ka vanematekogu, vilistlaskogu ja sihtasutuse nõukogu. Seetõttu ei näe kohus hetkel, et keelamiskaebus oleks ainus tõhus võimalus õiguste kaitseks ka I ja II õppeastme õppetöö korraldamise muutuste vältimiseks või selleks, et tagada muudatuste õiguspärane läbiviimine. 20.
  2. Seega ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav ning kaebus kuulub ka selle nõude osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

21.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 22. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab taotluse läbi vaatamata. 23.

§ 104

lg 5 p 2 järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.