KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3615 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- mai 2017 määrus süüdimõistetu Raul Reinsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Raul Reinsalu 37505174230), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
- Tartu Maakohtu
- mai 2017 määrus jätta muutmata.
- Süüdimõistetu Raul Reinsalu määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsusega karistati Raul Reinsalu KarS § 184 lg 2¹ p 1, KarS § 392 lg 2 p 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 8 aasta vangistusega, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 10.11.
- 1.
- Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus ning muuhulgas mõisteti R. Reinsalu KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks. 1.
- Riigikohtu 18.02.2013 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2012 kohtuotsus muuhulgas R. Reinsalu õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning saadeti kriminaalasi selles osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Sama otsusega muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 kohtuotsuse põhiosa R. Reinsalu KarS § 392 lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmist puudutavate põhjenduste osas ning asendati need Riigikohtu otsuse punktis 22 sisalduvate põhjendustega. 1.
- Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsus R. Reinsalu süüditunnistamises ning karistamises KarS § 184 lg 21 p 1 järgi muutmata. Ringkonnakohtu otsusega loeti R. Reinsalule mõistetud karistusest kantuks ajavahemik 10.11.2010 kuni 06.03.2012, s.o 1 aasta 3 kuud 26 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust. 1.
- Karistuse kandmise aja algus 09.08.2014 ja lõpp 13.04.
- Maakohtu määrus
- Tartu Maakohtu 04.05.2017 määrusega jäeti R. Reinsalu vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
- Formaalsed eeldused R. Reinsalu vabastamiseks on olemas. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on R. Reinsalu andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud R. Reinsalu vabanemisjärgset elukohta aadressil XXX . Nimetatud aadressil asuv korter kuulub R. Reinsalu emale, kes elab käesolevalt nimetatud aadressil üksinda. R. Reinsalu ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 2.
- R. Reinsalu on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud nii varavastase süüteo, raske isikuvastase süüteo ning liiklussüüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab R. Reinsalu karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest, mis on toime pandud grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus leidis, et R. Reinsalu poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. R. Reinsalu on olnud grupi liige, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet (marihuaana), st toimetada Hollandist üle Saksamaa riigipiiri ning seejärel toimetada narkootiline aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri. R. Reinsalu ülesandeks oli Hollandis narkootilise aine hankimine, narkokulleri värbamine, samuti kullerile narkootilise aine üleandmine, korraldusega toimetada see Eesti Vabariiki. Kuriteo raskust näitab maakohtu arvates ka narkootilise aine suur kogus, s.o 3940,3 g marihuaanat. Maakohtu hinnangul iseloomustab kuriteo raskust ka selle toimepanemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. R. Reinsalu oli pikka aega tagaotsitav ja hoidis karistuse kandmisele asumisest kõrvale. 2.
- Maakohtu hinnangul puudub alus arvata, et R. Reinalu suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärgi. Süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine ja selles osas on ka R. Reinsalul võimalik jääda oma seisukohtade juurde. Samas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). R. Reinsalu sõnul ta pole temale süüksarvatavat narkokuritegu toime pannud ja näeb süüd üksnes oma tutvusringkonnal. Kuna R. Reinsalu ei tunnista toimepandud kuritegu, ei olnud maakohus veendunud, et R. Reinsalu suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks R. Reinsalu uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Maakohus, hinnates toimepandud kuriteo asjaolusid ja R. Reinsalu varasemat elukäiku, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. 2.
- Maakohus pidas positiivseteks järgmisi asjaolusid: R. Reinsalu on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, läbinud puidupingitöölise kutseõppe, läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Käesoleval ajal puuduvad R. Reinsalul kehtivad distsiplinaarkaristused. 14.07.2016 alustati R. Reinsalu suhtes avavanglasse paigutamise menetlust, kuid 27.07.2016 menetlus lõpetati, kuna R. Reinsalul on vangistuse jooksul esinenud probleeme individuaalse täitmiskava täitmisega, kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud seotud mitmete distsipliinirikkumistega, mis kõik ei ole päädinud R. Reinsalu karistamisega. 2 Süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetava lähedase olemasolu, kuid kahtlematult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski fakt, et R. Reinsalul ei ole vabanemise korral kindlat töökohta. R. Reinsalu on kuriteo toime pannud eelkõige majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on R. Reinsalul tasumata nõudeid ligikaudu 21 000 euro ulatuses. Määruskaebus
- Tartu Maakohtu 04.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. R. Reinsalu ei nõustu maakohtu põhjendustega ning leiab, et osad asjaolud on jäetud arvestamata. Süüdimõistetu toob välja, et sai kriminaalhooldusametniku jutust aru, et iga töökoht ei sobi, kuna ametnik peab saama käia seal kontrollida. Seega puudub R. Reinsalul töökoht ning talle ei ole teada kõik pakkumised tema elukohas ja maakohtades on raskem leida tööd. Kuna Tartu Vangla lühiajalisi väljasõite üldiselt ei tee, puudub isikul ka töökoht. Esinev võlg on motivatsiooniks vabaduses leida töökoht. Samuti vajab R. Reinsalu tuge tema 81-aastane liikumispuudega üksi elav ema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Reinsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta R. Reinsalu enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema varasemale elukäigule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides R. Reinsalu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Olukorras, kus isik ei saa aru oma teo tagajärgedes ega teo keelatusest, on raske asuda seisukohale, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik on reaalselt valmis muutuma. Ka töökoha puudumise osas otsib süüdimõistetu põhjuseid teistes isikutes. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid R. Reinsalu ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebuses esitatu ei veena ringkonnakohut, et R. Reinsalu suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Lisaks ei veena ringkonnakohut katseaja edukas läbimises ka asjaolu, et R. Reinsalu ei asunud õigeaegselt vangistust kandma ning ta tuli kuulutada 30.10.2013 tagaotsitavaks. On märkimisväärne, et süüdimõistetu asus vangistust kandma alles 09.08.
- Ringkonnakohtu hinnangul väärib tunnustamist, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives ning omandanud eriala. Käesoleval ajal ei ole kohus veel veendunud, et karistus oleks täitnud oma eesmärgid, kuid edasine edukas käitumine vangistuses võib suurendada tõenäosust järjekordsel ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel vabaneda.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
- mai 2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas