KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017 Tartu Kriminaalasja number 1-16-10816 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Koht

§ 202lg 2 p 2 järgi; Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsus Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,

§ 202lg 2 p 2 järgi.

tõkendina kohaldatud vahistamist alates 29.08.

1. RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. veebruari 2017 otsus osaliselt, see on Indrek Jeeretile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas.
4. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista Indrek Jeeretile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Indrek Jeeretile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata
7. Apellatsioonid rahuldada.
8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) süüdistatav Indrek Jeeretile advokaat Aivar Kello poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.
9. Nimetatud menetluskulu 144 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
10. aprillil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
11. aprillist
12. Maakohtu otsus
13. Tartu Maakohtu 27.02.2017 otsusega tunnistati Indrek Jeeret süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja I. Jeeretile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust.
14. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I. Jeeretit selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, - 19.08.2016 kella 20:23 paiku Tartus Riia tn 2 kaubanduskeskuse „Kvartal“ jalgrattaparklast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära T.R. le kuuluva jalgratta Merida Kalahari väärtusega 250 eurot ja väärtuseta trossluku. - 21.08.2016 ajavahemikul kell 23:58 kuni 22.08.2016 kell 00:02 Tartus Rüütli tänavalt Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurest rattahoidlast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A.A. le kuuluva maastikujalgratta Panther väärtusega 200 eurot. - 27.08.2016 tungis sisse Tartus Kooli 2 korterile number 7 kuuluvasse keldriboksi, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.V. ile kuuluva jalgratta Scott väärtusega 250 eurot koos kett-tabalukuga väärtusega 20 eurot. Sellega pani I. Jeeret toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
15. Maakohtu hinnangul on 19.08.2016 toime pandud varguse episood tõendatud kannatanu T.R. (I kd, tl 42-45) ja tunnistajate A.A: (I kd, 46), M.K. (I kd, 51-55), K.A. (I kd, tl 59-62), A.M.(I kd, tl 63-68) ütlustega, samuti turvasalvestise ja selle vaatlusprotokolliga (I kd, tl 47-50) ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I kd, tl 114-118).
16. 21.08.2016 toime pandud varguse episood on tõendatud kannatanu A.A. (I kd, tl 72-75) ja tunnistajate T.N. (I kd, tl 95), A.M (I kd, tl 99-102), M.V. (I kd, tl 103-104), I.K. (I kd, tl 1062 107) ütlustega, samuti turvasalvestise ja selle vaatlusprotokolli (I kd, tl 76-88), jälje ekspertiisi akti (I kd, tl 89-93), juhtumi väljavõtte (I kd, tl 94) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I kd, tl 114-118).
17. 27.08.2016 toime pandud varguse episood on tõendatud kannatanu V.V. i (I kd, tl 3-11) ja tunnistajate K.V (I kd, tl 30-31) ning T.N (I kd, tl 32-33) ütlustega. Tunnistaja T.N. i ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja V.R. ütlused (I kd, tl 34-36) ning jalgratta vargust süüdistuses kajastatud ajal ja viisil I. Jeereti poolt on kinnitanud ka tunnistajad O.M. (I kd, tl 37-38) ja RR.V. (I kd, tl 39-41). Tunnistajate ütlustes kajastatud informatsiooniga on kooskõlas ka patrullilehel olev informatsioon ja asjaolu, et kahtlustatavana peeti kinni I. Jeeret (I kd, tl 1213). Lisaks tõendavad 27.08.2016 toime pandud varguse episoodi asitõendi vaatlusprotokollid (I kd, tl 15-18, 19-23), jäljeekspertiisi akt (I kd, tl 24-29) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd, tl 114-118).
18. I. Jeereti poolt süüdistuses kajastatud kolme jalgratta vargust kinnitavad ka tema enda poolt kirjutatud kirjad (I kd, tl 121-133). Eeltoodust tulenevalt on maakohus veendumusel, et I. Jeeret on toime pannud kõik kolm süüdistuses kajastatud vargust süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal. Asjaolu, et I. Jeereti tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemisena kinnitab Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsus (I kd, tl 167-187), kus I. Jeeret on süüdi mõistetud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Kuivõrd kannatanu V.V. i ütlustest nähtub, et keldriboks oli lukustatud ja seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, siis on põhjendatud I. Jeereti poolt toimepandud varguse kvalifitseerimine KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, sest tegemist oli sissetungimisega.
19. Kõiki eespool kajastatud tõendeid kogumis hinnates on maakohus veendumusel, et I. Jeeret on süüdistuses toodud kolm vargust toime pannud kavatsetult. I. Jeereti tegevuse eesmärgiks oli jalgrataste varastamine ja tema kavatsetust iseloomustab asjaolu, et ta kandis endaga kaasas tööriistu, mis hõlbustasid tal varguste toimepanemist.
20. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse I. Jeeretile ette kolme jalgratta vargust. Siit püstitub ka süüdistatava põhiline vastuväide prokuröri poolt taotletud karistusmäärale. I. Jeereti arvamuse kohaselt ei tohiks talle mõistetav karistus seetõttu, et tuvastatud on vaid kolme jalgratta vargus, olla karistusraami ülemises määras. Maakohus ei nõustu asjaoluga, et konkreetsete episoodide arv ja vangistusaja pikkus peaks olema kindlas omavahelises korrelatsioonis. Selline karistuse arvutamise metoodika ei vasta karistuse mõistmise üldprintsiipidele. Samuti ei nõustu maakohus seisukohaga, et mida väiksem on varastatu väärtus, seda väiksem peaks olema karistus.
21. I. Jeeret on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal hetkel kaks. Viimati karistati I. Jeeretit Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8,

§ 202lg 2 p 2 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

Nimetatud karistus mõisteti I. Jeeretile tegude eest, millised ta oli toime pannud 29.10.2012 kuni19.04.

1. Süüdistus hõlmas 22 kuriteoepisoodi. I. Jeeret vabanes vangistusest 17.08.
2. Samuti karistati I. Jeeretit Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega § 199 lg 2 p-de 4,7,

§ 202lg 2 p 2 järgi.

Nimetatud asjaolud I. Jeereti kehtivate karistuste ja tema elukäigu kohta iseloomustavad seda, et I. Jeeret on vaatamata korduvatele vangistustele vabanedes kohe jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

1. Maakohus tuvastas, et I. Jeeret pani vargused toime kavatsetult. Kokkuvõtvalt tõdes maakohus, et I. Jeereti tegutsemist iseloomustab sõna intensiivsus – vabanedes alustas ta intensiivset kuritegelikku tegevust. Maakohus leiab, et selline intensiivne kuritegelik käitumine suurendab isiku süüd ja näitab tema ohtlikkust ühiskonnale. Seega on I. Jeeret nii oma suhtumisega kui ka oma kirjades (I kd, tl 122, 125, 130-133) väljendanud, et on valmis tulevikus jätkama sama teed, mida ta on valdava osa oma elust käinud, seega uuesti panema toime süütegusid teiste 3 isikute omandi vastu. Teda ei hoia tagasi ei laste juuresolek, avalik koht ega moraalinormid.
2. Maakohus on seisukohal, et arvestades I. Jeereti varasemat elukäiku, s.o korduvaid varavastaste kuritegude toimepanemist ja asjaolu, et koheselt peale vangistusest vabanemist on ta taas jätkanud samliigiliste kuritegude toimepanemist, siis peab maakohus põhjendatuks I. Jeereti karistamist vangistusega. Lühiaegsed vangistused ei ole I. Jeeretit mõjutanud. Ka vangistus sanktsiooni keskmises määras mingit positiivset tulemust ei andnud, sest vabanemise järgselt alustas I. Jeeret taas uute varguste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades just karistuse eripreventiivset eesmärki, on maakohtu arvates alus karistada I. Jeeretit KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 toimepanemise eest sanktsiooni ülemmäärale lähedase karistusega. Maakohus on veendumusel, et süü suurus ja I. Jeereti küüniline suhtumine enda tegudesse annab aluse teda käesoleval juhul karistada 4 aasta ja 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Juhul kui ka see ei toimi, siis järgmisel korral tuleks kaaluda juba karistust maksimaalmääras. Selline karistus on põhjendatav ka üldpreventsiooni eesmärke silmas pidades, sest viimase ülesandeks on kaitsta õiguskorda. Vargusi toime panevad isikud peavad saama ühiskonnalt hoiatuse, et iga uus kuritegu võib kaasa tuua üha raskema karistuse ja seda kuni maksimaalmäärani välja. Esitatud apellatsioonid
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Jeereti kaitsja advokaat A. Kello. Apellatsioonis ei vaidlustata I. Jeerti süü küsimust, vaid temale mõistetud karistuse raskust.
4. Apellatsiooni kohaselt I. Jeeret tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides ja palus kohtult kergemat karistust. Vaatamata sellele maakohus mõistis temale karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Maakohtu otsus ei ole ilmselgelt proportsioonis üldise karistuspoliitikaga ja ületab oma ranguselt kõiki mõeldavaid piire. I. Jeeretil oli kolm süüdistuse episoodi, milles ta ennast süüdi tunnistas ja kahetses. Iga süüdistuse episoodi eest üks aasta vangistust on ennekuulmatu. Valdav kohtupraktika on et ühe varguse episoodi eest on karistus kahest kuni nelja kuuni. See on reaalsus. Kaitsja on advokaat juba 22 aastat ja ei ole kunagi tema praktikas olnud juhust, et karistus kolme varguse episoodi eest oleks olnud kolm aastat (lühimenetluses).
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav I. Jeeret, kes leiab, et tähelepanuta on jäetud tema ütlused selle kohta, et prokuratuuri poolt on rikutud seadust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art. 6 kohaselt on igal inimesel õigus õiglasele kohtulikule asja arutamisele.
6. aasta novembrikuus viibides Tartu Arestimajas toimus tema toimiku sulgemise ajal vestlus tema ja Tartu PP uurija L. Palu vahel, kes teatas, et prokurör S. Roodile on sõnad peale loetud, et ta ei tohi mingil juhul küsida kohtuistungil karistust alla sanktsiooni maksimummäära, milleks on viis aastat vangistust. Eeltoodud jutuajamise juures viibis kaitsja advokaat A. Kello, kes võib neid sõnu kinnitada kui tunnistaja. Kuidas saab pidada seaduslikuks kohtumõistmist, kui riiklikule süüdistajale on keegi kolmas isik teinud ettekirjutisi, kui palju tema peaks isikule karistusaja pikkuseks küsima.
7. 20.01.2017 käis I. Jeeret prokuratuuris vestlemas ringkonnaprokurör T. Liivaga. Vestluse käigus teatas T. Liiva, et tema ongi kogu I. Jeereti kohtuasja taga ja et just tema andis S. Roodile üle I. Jeereti kohtutoimiku koos soovitusega küsida I. Jeeretile karistuseks viis aastat vangistust. Samuti teatas T. Liiva, et ta teeb kohtuistungist näidisprotsessi eeskujuks teistele süüalustele, kes tegelevad varguste toimepanemisega. Sealhulgas mainis T. Liiva, et ta algatab kampaania „Kõik vargad pikaks ajaks kinni“. Nimetatud jutuajamise juures viibis konvoipolitseinik P. Dobrus, kes võib I. Jeereti sõnu kinnitada. Kas on olemas mingi seadus, mis annab prokurörile õiguse korraldada näidiskohtuistungeid? 4
8. I. Jeereti üle toimus kohtupidamine sisuliselt ilma kaitsjata. KrMS § 47 p 2 sätestab, et kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. I. Jeeretile määrati riigi õigusabi korras kaitsjaks adv A. Kello. Kogu kriminaalasja uurimise vältel ei ole ta kaebuse esitajale osutanud absoluutselt mingisugust abi. I. Jeeret on temaga kohtunud Tartu Arestimajas vaid ühel korral ja seda vaid kolme minuti vältel, kuna tal olevat kiiret. Kohtuistungil soovis I. Jeeret adv A. Kello taandamist ja asendamist teise kaitsjaga, kellel oleks huvi I. Jeereti kaitsmise ning esindamise vastu kohtuistungil. Kohtuistungil lubas adv A. Kello kohtule ja I. Jeeretile, et ta teeb enda poolt kõik, et I. Jeeretit kohtus kaitsta. Kohtuotsuses ei ole mitte ühtegi sõna kaitsja poolt peetud kaitsekõnest, kuna adv A. Kello ei teinud temale määratud tööd. Kohtuistungil palus ta vaid kergemat karistust. Ta ei vaielnud vastu mitte ühelegi prokuröri poolt esitatud süüdistusele ega väitele, kuigi selleks oli alus ja võimalus. I. Jeeret leiab, et tema süüdimõistmine toimus ilma kaitsjata ja on ebaseaduslik.
9. Arvestades eeltoodud, palub I. Jeeret apellatsioonkaebuse läbi vaatamist, I. Jeereti poolt taotletud tunnistajate ülekuulamist (A. Kello ning P. Dobrus) ning maakohtu otsuse tühistamist. I. Jeeret taotleb kriminaalasja saatmist Tartu Maakohtu uuele kohtukoosseisule kohtulikuks arutamiseks uue riigi poolt määratud kaitsjaga.
10. Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu eelmises punktis toodud taotlusega, siis palub I. Jeeret maakohtu otsuse tühistamist ja uue karistuse mõistmist, mis oleks proportsioonis tema poolt sooritatud kuritegude raskuse ja laadiga. I. Jeeret leiab, et teda on karistatud mitte kolme varguse episoodi toimepanemise eest, vaid karistus on mõistetud arvestades I. Jeereti isikut, tema varasemat karistatust ja tema tulevikuplaane. Maakohus on jätnud välja toomata, millist tegevust I. Jeeret täpselt laiendada soovib. Juhul kui maakohus on silmas pidanud jalgratta varguseid, siis on toodud väide absurdne ja põhjendamatu. Kes hakkaks jalgrattaid varastama 2000 km kauguselt, kust nende transport Eesti Vabariiki on raskendatud, kallis ning ei tasuks ennast ära. Pealegi ei olnud üle piiri minek mitte I. Jeereti, vaid R.T idee, mida ta mainis oma kirjades korduvalt, mis on lisatud ka kaebuse juurde. I. Jeeret ei ole oma kirjades kunagi maininud, et ta kavatseb edaspidi hakata taas jalgrattaid varastama. Möödunud tegevusest arutamine oma tuttavaga ei näita mingil moel I. Jeereti ellusuhtumist, vaid on lihtsalt omavaheline vestlus. I. Jeeret leiab, et tema kirjavahetust ei saa lugeda raskendavaks asjaoluks. Prokurör on tõlgendanud I. Jeereti sõnu oma kasuks, eesmärgiga näidata I. Jeeretit halvas valguses selleks, et saavutada kohtus oma tahtmine karistada I. Jeeretit sanktsiooni maksimummääras.
11. Tegemist on vaid kolme varguseepisoodiga, kus materiaalne kahju ei ole suur. I. Jeeret leiab, et inimest saab karistada kuritegude eest, mida ta on sooritanud, mitte tema mineviku ja tulevikuvaadete eest. Käesoleval ajal on I. Jeeretil olemas perekond, mida tal ei ole mitte kunagi varem olnud. Kui I. Jeeret soovib, et talle tema perekond edaspidi alles jääks, tuleks tal elada seaduskuulekalt. I. Jeereti isal avastati vähk. Tema vanemad on pensionärid, kes peavad aitama I. Jeereti venda, kes on haiguse tagajärjel Võisiku hooldekodus. Ka neil on vaja I. Jeereti toetust, mida viimane soovib neile pakkuda. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Alustuseks ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ringkonnakohus tagastas I. Jeeretile tema apellatsioonile lisatud 2 kirja, sest kohtupraktika kohaselt lühimenetluses ei saa esitada täiendavaid tõendeid (RKKKo nr 3-1-1-105-10).
13. Pärast ringkonnakohtu selgituste ärakuulamist 5 KrMS § 339 lg 1 toodud kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste kohta I. Jeeret loobus taotlusest saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks ja tema taotluseks jäi ainult karistuse kergendamine.
14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonide, kohtuistungi protokolli ja muude kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära ringkonnakohtu istungil kohtuvaidlustes esitatud seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb karistuse mõistmise osas tühistada KrMS § 338 p 4 alusel, sest mõistetud karistus ei vasta eelkõige kuriteo raskusele. Seega apellatsioonid tuleb rahuldada.
15. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta on toodud maakohtu otsuse lk 6-

kokkuvõtlikult ka käesoleva otsuse punktides 8-

1. Ringkonnakohus nende põhjendustega osaliselt ei nõustu.
2. Maakohus on õigesti märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda isiku süüst. Käesoleval juhul I. Jeeret on süüdi 3 jalgratta varguses, millega tekitas kokku kahju 720 eurot. Seejärel aga maakohus pöörab väga suurt rõhku I. Jeereti isikule, märkides, et tegemist on korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud isikuga, kes järjekindlalt peale vangistusest vabanemist on jätkanud varguste toimepanemist. Tema isikuga seoses on välja toodud kirjavahetus, millest nähtuvalt I. Jeeret on väljendanud mõtteid seniste varguste kohta ja edaspidiseid varguste toimepanemise plaane. Nendest kirjadest maakohus järeldas, et I. Jeereti eesmärgiks ongi varastada niipalju kui võimalik ja selliselt saadud vahenditest end ära elatada. Eelkõige I. Jeereti isikust lähtudes maakohus pidas eripreventiivsetel eesmärkidel vajalikuks teda karistada sanktsiooni maksimummäära lähedaselt, s.o 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. I. Jeereti karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
3. Ringkonnakohus leiab, et karistust mõistes maakohus kaldus süü suuruselt, s.o 3 jalgratta vargus, kõrvale ja domineerima hakkas mitte I. Jeereti tegude, vaid tema mõttemaailma ja varasema elukäigu eest karistamise põhjendamine. See omakorda tõi kaasa sanktsiooni maksimummäära lähedase karistuse. Sellist resultaati ei saa õigeks pidada, sest karistuse mõistmisel tuleb lähtuda eelkõige isiku süüst ja alles seejärel arvestada muid asjaolusid, mis aga ei tohi omada suuremat kaalu kui süü suurus. Prokurör leidis ka ringkonnakohtus, et selleks, et Tartus jalgrattaid ei varastataks, tuleb I. Jeeret võimalikult pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida. Sellist mõttekäiku järgides kujuneks olukord, kus karistust ei mõisteta enam niivõrd tehtud tegude eest, kui isikute elukäigu alusel. Ringkonnakohus sellist lähenemist õigeks ei pea.
4. Ringkonnakohus leiab, et I. Jeeretile mõistetud karistust tuleb vähendada. Sanktsiooni keskmine on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. I. Jeereti karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Võttes eeltoodu lähtepunktiks, tuleb I. Jeeretile mõista karistus veidi üle sanktsiooni keskmise, sest tal on 2 kehtivat karistatust varavastaste kuritegude eest ja antud vargused pani ta toime kohe peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on põhjendatud talle karistuseks mõista 3 aastat vangistust, mida lühimenetluse korras 1/3 võrra vähendades jääb tal kanda 2 aastat.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu 23.02.2017 otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja mõista uus, kergem karistus. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonid tuleb rahuldada.
6. Advokaat A. Kello esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Esitatud taotluse kohaselt kulus A. Kellol kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest soovib 48 euro (sh käibemaks 8 eurot) tasumist.
7. Kohtuistungil esitas ta veel täiendava taotluse, mille kohaselt kulus tal I. Jeereti apellatsiooniga tutvumiseks ja temaga seisukohtade kooskõlastamiseks 1,5 tundi, mille eest ta taotleb 60 eurot pluss käibemaks. Kohtuistungi kestvuseks ta märkis 1,5 tundi ja taotleb 60 eurot pluss 6 käibemaks. Kokku seega 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot.
8. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult 11.04.2017 kohtuistung kestis 30 minutit ja seega on õigus saada kaitsjatasu 20 eurot pluss käibemaks. Kokku kuulub hüvitamisele 48+96=144 eurot, sh käibemaks 24 eurot.
9. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu suurust 144 eurot põhjendatuks ning see tuleb justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra alusel rahuldada.
10. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, siis nimetatud menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 7