KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 12.12.2016, 13.12.2016.a. avalikul kohtuistungil Jõhvi koht

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 1-51), mille kohaselt vaadeldakse sündmuskohta aadressil xxx. Magamistoa suunast kulgevad verised paljad jalajäljed. Elutoa aknalaual on punakaspruun määrdumine. Akna all on paljad verised jalajäljed. Köögi ja vannitoa vahel seina ääres maas on lillat värvi kööginuga ning suur kollast värvi kööginuga. Elutoa vaibal on verised jalajäljed. Köögi sissepääsul vasaku seina ääres on maas oranži värvi kööginuga. Külmik ja gaasipliit on verepritsmetega. Köögis parema seina juures on püsti punast värvi kööginuga. Köögis diagonaalis jalgadega välisukse poole, peaga külmkapi poole lamab mehe surnukeha. Jalalabade vahel maas klaasist pudelikael. Gaasipliidi ees maas sinist värvi kööginuga. Pea ja rindkere ülaosa all on rohkelt verd ja verehüübeid. Kapsuni tagaküljel on 3 kangavigastus 8cm, mille all T-särgil on kangavigastus 3 cm. Kehal on hulgaliselt torkelõikehaavu. Surnu sokitallad on määrdumisteta. Kaasa võeti 5 kööginuga, pudelikael, klaaspudeli killud, 2 korterivõtit.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tõendite toimiku, lk 52), mille kohaselt on Igor Kolesnikul 26.12.2015 kell 03.16 tuvastatud joove 1,06 mg/l väljahingatavas õhus.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Igor Kolesniku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendite toimiku, lk 53-56), mille kohaselt on Igor Kolesnik kinni peetud kahtlustatavana 25.12.2015 kell 23.56 ning tuvastatud tema kinnipidamisel parema käe seljal kaks vana armi.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 57-67), mille kohaselt on Igor Kolesniku mõlemad käelabad on määrdunud kuivanud verega. Vasakul õlavarrel vertikaalne haav umbes 13 cm ja esipinna alumisel kolmandikul viltune haav umbes 9 cm. Rangluu keskjoone 3-ndas roietevahelises piirkonnas pindmine marrastus. Seljal marrastuskõhuseinal verevalumid nägu on määrdunud kuivanud verega. Pükstel punakaspruunid plekid. Hallid sokid on määrdunud pruunikaspunase vedelikuga.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud vahistamismäärus (tõendite toimiku, lk 68-71), mille kohaselt vahistati Igor Kolesnik.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud arved tsiviilhagi kohta (tõendite toimiku, lk 72-73), mille kohaselt tasus J. K.a seoses matustega 973 eurot, 245 eurot, 10 eurot, 67,90 eurot, 179 eurot

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 74-83), mille kohaselt vaadeldakse Igor Kolesniku pükse, rihma, sokke ja klaaspudeli ülaosa ning etiketiga esiosa.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll (tõendite toimiku, lk 84-85), mille kohaselt vaadeldakse sündmuskohalt ära võetud 5 nuga. Kollasel, oranžil, punasel ja sinisel noal on kuivanud veremäärdumised.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 25.02.2016 surnu ekspertiisiakt 15E-IDS0049/332 fototabeliga ja õiendiga maksumuse kohta (tõendite toimiku, lk 86-97). Kannatanu E. K.i surma põhjuseks oli äge verekaotus sisemisest verejooksust, mõlemapoolne verirind, verikõht, hulgaliselt rindkerre ja kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: paremasse rindkereõõnde tungivad tõrke-lõikehaavad paremal pool rindkerel, vasakusse rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel ja seljal mõlema kopsu vigastusega; kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus suurrasviku ja peensoole ning selles kulgevate veresoonte vigastustega; torke-lõikehaavad mõlemal pool kaela külgpinnal kaela pehmkoe vigastusega; torke-lõikehaav vvasakul pool kuklapiirkonnas; pindmised torkelõike ja lõikehaavad mõlemal pool näol, kaelal, ringkerel, kõhul ja ülajäsemetel; põrutushaav vasakul pool kiirupiirkonnas; marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool näol, mõlemal ülajäsemel, paremal pool seljal. 4 Rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise ühte lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), mille lõiketera laius orienteeruvalt 2,2-3,5 cm, pikkus mitte vähem kui 8 cm. Rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad haavad põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu verest leiti 1,83 mg/g etanooli ja uriinist leiti 1,88 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul keskmisele alkoholijoobele. Evgeny K.i surma põhjuseks olid rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja keskkõhul, mõlema kopsu, suurrasviku ja peensoole kinnisti vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Ekspertiisi maksumus 343 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt 16EGE0188 koos maksumuse õiendiga (tõendite toimiku, lk 98-107), mille kohaselt saadi proovidest pudeli kaelalt, pudeli sildilt, proovilt noa teralt DNA täisprofiil, mis on kokku langev E. K.i DNA-profiiliga. Esimesest ja teisest proovist teksapükstelt ning Igor Kolesniku pea pinnalt, ninajuure piirkonnast saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev E. K.i DNAprofiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Igor Kolesnikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Proovist Igor Kolesniku pea pinnalt, lauba piirkonnast ja esimesest proovist noa teralt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada E. K.ilt ja Igor Kolesnikult pärineva boiloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Proovides ühelt ja teiselt sokilt, püksirihma pandlalt, noa käepidemelt saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev E. K.i DNA-profiiliga. Noa teralt saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada E. K.ilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisi maksumus: 2508 eurot.

§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt 16E-Põ

M0001/84 koos fototabeli ja maksumuse õiendiga (tõendite toimiku, lk 108-121), mille kohaselt tuvastati, et ekspertiisiks esitatud nahavigastused on torkelõikehaavad. Nahavigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga nr 3 või nr 4; vähetõenäoline, et noaga nr 2 ja nr 5 ning välistatud, et noaga nr 1. Ekspertiisi maksumus 77 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akt 2/7 koos maksumuse õiendite ja kulude hüvitamise määrusega (tõendite toimiku, lk 122-140), mille kohaselt Igor Kolesnikul ei esine käesoleval ajal ega ka varasemalt psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ võ i“raske psüühikahäire“. Igor Kolesnikul esineb mitme psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 25.12.2015 ei esinenud Igor Kolesnikul takistusi ega piiranguid sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks psüühikahäireid. Igor Kolesnik oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest ei takista ega piira Igor Kolesnikul ümbrusest ja 5 oma tegudest arusaamist, ei takista tal oma käitumise juhtimist ning ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud keskkonnas. Ekspertiisi maskumus: arve 16/16 – 633,90 eurot, arve 1/16 – 633,90 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetluskulude tõendid (tõendite toimiku, lk 141-146), mille kohaselt moodustas kaitsja tasu 170,40 eurot ja 72 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Igor Kolesniku tulude tõend (tõendite toimiku, lk 147), mille kohaselt puudus tal 2014.a tulu.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri väljavõte (tõendite toimiku, lk 148-150), mille kohaselt on Igor Kolesnik 3 korda kriminaalkorras ja 3 korda väärteokorras karistatud

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 15.02.2016 kohtuotsus (tõendite toimiku, lk 151-156), mille kohaselt karistati Igor Kolesnikut 1 kuu vangistusega. Süüdistatav Igor Kolesnik andis ütlusi, et algul sõitsid nad K. juurde, siis läksid kannatanu juurde. Sergei tahtis kannatanult raha laenata. Ei mäleta, kuidas nad tema korterisse sattusid. Ta ei mäleta, kas oli nõus, et kannatanu tuleb tema korterisse. Nuga kasutas ta hommikul, pesi selle ära ja pani hoidikusse. Konflikti pinnalt maadles ta kannatanuga põrandal. Põhjust ei mäleta. Tal oli paaniline hirm, avastas, et on verega koos ja ei saa korterist välja, hakkas aknal karjuma, et kutsutaks politsei. Uks oli lukus, võtit ta ei leidnud. Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et temaga sõitsid autos kannatanu, S.ja M. K.. Nad jõid autos viina. Ta ei mäleta, kas tal olid korteris jalanõud jalas. Ta kannab prille kogu aeg, kuid ei mäleta, kas kannatanuga maadeldes olid need ees. Käes oli tal vist nuga, mis värvi, ei mäleta. Sel õhtul oli korteris konflikt . M. tahtis Sergeiga lahkuda. Enne abi kutsumist olid nad korteris kannatanuga kahekesi. Kannatanu oli vist surnud, ta ei liikunud. Ta oli suures toas vaiba peal. Ta viibis psühhiaatriahaiglas seoses joomaperioodidega. Kui joob liiga palju on mälulüngad. Ei oska öelda, palju ta jõi 25.12.

1. xxx ostsid nad 2 pudelit 0,5 l viina ja teist pudelit joodi juba autos. Enne seda oli ta vähemalt nädal aega kaine. xxxlas üksi. Võtmed oli tal kaasas ja teised kodus magamistoas arvutilaual. Ei tea, kas keegi sel päeval magamistoas käis. Süüdistatav vastas kannatanu küsimustele, et ei tea, miks kannatanu võttis passi ja ei tea, kuhu said kannatanu võtmed. Süüdistatav vastas kohtu küsimustele, et ei tea, kas kõik tarvitasid korteris alkoholi. nad olid suures toas. Ei tea, millal M. ja S. lahkusid. Temal olid kummist rõnga küljes korteri võti ja trepikoja võti. Kohus näitab süüdistatavale lk 23 olevat fotot võtmetest. Need on tema korteri võtmed. Kohus näitab süüdistatavale lk 27 olevat fotot võtmetest. Need on Ringi 1 maja võtmed. Kohus näitab süüdistatavale lk 8 olevat fotot. See on veinipudeli avaja. III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. 6 Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Igor Kolesnik ning tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatav Igor Kolesnik tunnistas ennast süüdi. Kohus loeb kohtuistungil kõike uurituid kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, surnu ekspertiisiakt lisaga, DNAekspertiisi akt, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakt, meditsiinilise ekspertiisi akt, asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga usaldusväärseteks tõenditeks. Seega tõendite hindamisel tugineb kohus kõigile kohtuistungil avaldatud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu J. K.a ütluste usaldusväärsuses. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel kannatanu ütlusi. Kohtu hinnangul süüdistatava Igor Kolesniku ütlused on ka usaldusväärsed, ütlused on kooskõlas ülalnimetatud dokumentaalsete ja isiklikkuse tõenditega. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava ütlused on väga piiratud, kuna seoses alkoholijoobega ei mäleta ta seda õhtut väga palju. Igor Kolesnik on antud kohtu alla ja süüdistatakse KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema, xxx ajavahemikul kell 21.30 kuni kell 23.56 oma korteris xxx ühise joomingu käigus lõi korduvalt, mitte vähem kui 23 korda, E. K.i noaga kehasse, pähe, kaela, millega põhjustas kannatanule torke-lõikehaavad, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile kannatanul sedastati järgmised vigastused: paremasse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav (kokku 1), vasakusse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlema kopsu vigastusega (kokku 2), kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav (kokku 1); torke-lõikehaavad mõlemal pool kaela külgpinnal (kokku 4), torke-lõikehaav vasakul pool kuklapiirkonnas; pindmised torke-lõike ja lõikehaavad mõlemal pool näol, kaelal, rindkerel, kõhul ja ülajäsemetel (kokku 15). Rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad haavad põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu surma põhjuseks olid rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja keskkõhul, mõlema kopsu, suurrasviku ja peensoole kinnisti vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Süüdistatav Igor Kolesnik tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et läksid S.kannatanu juurde, kuna S. tahtis talt raha laenata. xxx osteti 2 pudelit 0,5 l viina, mida joodi tagasisõidul xxx Tema korterisse tulid kannatanu, S. ja M.a K.. Mingil hetkel jäid nad kannatanuga kahekesi korterisse ja tekkis konflikt, mille põhjust ei mäleta. Nad maadlesid põrandal ja vist oli tal nuga käes. Ta tundis hirmu ja karjus aknast appi. Korteri võtit ei leidnud, uks oli lukus. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 25.12.2015 ajavahemikul kella 21.30 kuni kella 23.56, lõi Igor Kolesnik mitmeid kordi noaga E. K.i, tekitades talle kehavigastusi, mille tagajärjel saabus E. K.i surm, et surma saabumise ja E. K.i tegevuste 7 vahel on põhjuslik seos. Vaidlus on selles, millise kuriteo koosseisu tunnused esinevad Igor Kolesniku tegudes, kuidas materiaalõiguslikult hinnata süüdistatava Igor Kolesniku tegevust seoses E. K.i surma põhjustamisega. Igor Kolesnik ise ei eita oma süüd ning seletas kohtuistungil, et ta pani toime kõik süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kirjeldatud tegevused, kuid ta ei mäleta sellest eriti midagi ja ei tea konflikti tekkimise põhjust. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja surnu ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et xxx kell 23.56 saabus aadressile xxx politsei. Antud aadressil avastati E. K.i surnukeha. Sündmuskoha vaatlusel olid näha E. K.i kehavigastused. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli E. K.i surma põhjuseks rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja keskkõhul, mõlema kopsu, suurrasviku ja peensoole kinnisti vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Samuti tuvastati järgmised kehavigastused: paremasse rindkereõõnde tungivad tõrke-lõikehaavad paremal pool rindkerel, vasakusse rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel ja seljal mõlema kopsu vigastusega; kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus suurrasviku ja peensoole ning selles kulgevate veresoonte vigastustega; torke-lõikehaavad mõlemal pool kaela külgpinnal kaela pehmkoe vigastusega; torke-lõikehaav vvasakul pool kuklapiirkonnas; pindmised torke-lõike ja lõikehaavad mõlemal pool näol, kaelal, ringkerel, kõhul ja ülajäsemetel; põrutushaav vasakul pool kiirupiirkonnas; marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool näol, mõlemal ülajäsemel, paremal pool seljal. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et korteris tuvastati suures toas põrandal verised jalajäljed, elutoa aknalaual ja vaibal, köögis gaasipliidil ja külmkapil on veresarnased plekid. E. K.i surnukeha leiti köögis külili lamades. E. K.i verest leiti 1,83 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul keskmisele alkoholijoobele. Asitõendite vaatlusprotokolliga ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et sündmuskohalt ära võetud viiest noast võisid vigastused olla tekitatud noaga nr 3 (oranž) või noaga nr 4 (punane), vähetõenäoline, et noaga nr 2 (lilla) või noaga nr 4 (sinine). Karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsusest Igor Kolesniku suhtes tuleneb, et teda on 3 korda kriminaalkorras karistatud erinevate teise astme kuritegude toimepanemise eest. Igor Kolesniku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, isiku läbivaatuse protokolliga, vahistamise määrusega on tuvastatud, et Igor Kolesnik peeti kahtlustatavana kinni 25.12.2015 kell 23.56, tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l, kehal – vasakul õlavarrel ja esipinnal haavad, rangluu piirkonnas ja seljal kriimustused, kõhuseinal verevalumid. Kätel ja näol kuivanud veri. Pükstel pruunikaspunased plekid ja sokid määrdunud pruunikaspunase vedelikuga. DNA ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et sündmuskohalt äravõetud: pudeli kaelalt, pudeli sildilt, noa teralt ja käepidemelt (proovid sisaldasid eeltestide alusel verd), tuvastati DNA täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult - kannatanu E. K.ilt. Esimesest ja teisest proovist teksapükstelt ning Igor Kolesniku pea pinnalt, ninajuure piirkonnas (proovid sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev E. K.i DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Igor Kolesnikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Proovist Igor Kolesniku pea pinnalt, lauba piirkonnast ja esimesest proovist noa teral (proovid sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada E. K.ilt ja Igor Kolesnikult pärineva boiloogilise materjali sisaldumist nendes 8 segaproovides. Proovides ühelt ja teiselt sokilt, püksirihma pandlalt, noa käepidemelt (proovid sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev E. K.i DNAprofiiliga. Noa teralt saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada E. K.ilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktiga nr 2/7 on tuvastatud, et Igor Kolesnikul ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikkus“ või „raske psüühikahäire“. Igor Kolesnikul esineb mitme psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 25.12.2015 ei esinenud Igor Kolesnikul takistusi ega piiranguid sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks psüühikahäireid. Igor Kolesnik oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatluse protokolli, isiku läbivaatuse protokolliga, DNA ekspertiisi aktiga ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et politsei saabumisel viibis korteris xxx Igor Kolesnik ja oli E. K.i laip, teisi isikuid korteris ei olnud. Korteri uks oli lukustatud. Arvestades, et korteri võti asus korteri sees, järeldub, et korteri välisuks oli lukustatud korteri seest, st ust lukustas Igor Kolesnik. Arvestades süüdistatava ütlusi, et seltskond tarvitas 25.12.2015 alkoholi suures toas, aga teine võti komplekt asus teises toas, ning sündmuskohavaatluse protokolli, mille kohaselt teise toa seisukord ei ole rikutud ega muutunud, järeldub, et võõrad isikud teises toas ei käinud. Samuti arvestades, et teises toas puuuduvad verejäljed, järeldub, et peale kannatanule kehavigastusi tekitamist ei käinud seal ka Igor Kolesnik, seega teine ukse võti jäi samale kohale kus asus esialgselt. Igor Kolesniku kinnipidamisel tema korteris olid tal kogu nägu, pea, käed, püksid ja sokid verised. Vere segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu E. K.i DNA profiiliga. Seega Igor Kolesniku keha ja riided olid kannatanu veres. Sündmuskohal tehtud fotodelt tuleneb, et kannatanu sokid olid puhtad, vastupidi süüdistatava sokid - verised. Sellest võib järeldada, et kannatanu peale vigastuste tekitamist ei liigunud ning vähemalt enamik kehavigastustusi (noahaavad, millistest jooksis välja veri) olid talle tekitatud, kui kannatanu viibis lamavas asendis. Süüdistatava jalgades verised sokid näitavad, et Igor Kolesnik käis nendes peale kannatanule noahaavade tekitamist, mis on kokkulangev sündmuskohavaatlusprotokolliga. Asitõendite vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisi akti ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et sündmuskohalt olid ära võetud noad, millega võisid kannatanu kehavigastused olla tekitatud, ning nugade pealt leiti kannatanu veri. Nugadelt tuvastati kannatanu E. K.i ja süüdistatava Igor Kolesniku bioloogiline materjal, teiste isikute bioloogilist materjali ei olnud leitud. Arvestades ülaltoodut, kogutud tõendite alusel, loeb kohus tuvastatuks, et Igor Kolesnik süüdistuse kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas E. K.ile kehavigastused, sh surma põhjustava kehavigastuse (rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja keskkõhul, mõlema kopsu, suurrasviku ja peensoole kinnisti vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust), mille tagajärjel kannatanu E. K. suri kohapeal, korteris xxx. 9 Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite pinnal on tuvastatd kõik süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kirjeldatud asjaolud. Arutatavas kriminaalasjas Igor Kolesniku tegevused seisnesid järgmises – ta lõi korduvalt, mitte vähem kui 23 korda, E. K.i noaga kehasse, pähe, kaela, millega põhjustas kannatanule torke-lõikehaavad, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile kannatanul sedastati järgmised vigastused: paremasse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav (kokku 1), vasakusse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlema kopsu vigastusega (kokku 2), kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav (kokku 1); torke-lõikehaavad mõlemal pool kaela külgpinnal (kokku 4), torke-lõikehaav vasakul pool kuklapiirkonnas; pindmised torke-lõike ja lõikehaavad mõlemal pool näol, kaelal, rindkerel, kõhul ja ülajäsemetel (kokku 15). Rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad haavad põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu surma põhjuseks olid rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja keskkõhul, mõlema kopsu, suurrasviku ja peensoole kinnisti vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Igor Kolesniku tegu võib olenevalt Igor Kolesniku käitumise subjektiivsest koosseisust kvalifitseerida tahtlikuks tapmiseks KarS § 113 lg 1 järgi. Kaitsja arvates oli tegu provotseeritud tapmisega KarS § 115 järgi. Seega Igor Kolesniku teo kvalifitseerimisel tuleb hinnata tema käitumise subjektiivset külge. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et erutusseisund ei ole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kriminaalasja menetlemisel ning, et alkoholijoobeseisund ei saa välistada eritusseisundit, kuid hinnates kogutud tõendeid, leiab kohus, et Igor Kolesniku teole on teole andnud õige hinnang ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1järgi. KarS §-s 115 nähakse ette vastutus tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on varem selgitanud, et provotseeritud tapmise näol on tegemist tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähem ohtliku koosseisuga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Nii nagu tapmise põhidelikti puhul, on ka provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS § 34). KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-10-13, p 8). 10 Kohtu hinnangul pole asjas ühtegi tõendit, mis viitaks Igor Kolesnikul kannatanupoolse vägivallaga või solvamisega tekkinud hingelise erituse seisundile. Igor Kolesnik adnis ütlusi, et ei mäleta konflikti põhjust, mäletab vaid maadlust kannatanuga põrandal ja hilisemat hirmutunnet, kui kutsus aknast politseid appi. Kuna Igor Kolesniku ütluste kohaselt oli kannatanu appi kutsumise hetkeks ilmselt surnud, võis ta hirmu tunda juba üksnes sellest arusaamast. Igor Kolesnik nägi ette, korduvalt lüües noaga kannatanut erinevate keha piidkondadessse, surma saabumise võimalikkust ja möönis seda, ning kannatanu surm saabuski Igor Kolesniku tegude tagajärjel. Igor Kolesnikul olevad marrastused ja muud vigastused on vastavuses süüdistusaktis kirjeldatud tegudega. Igor Kolesnikul ei tuvastatud mingit tõsist vigastust, millest võiks järeldada, et just kannatanu ründas teda esimesena ning provitseeris sellega enda tapmise. Samuti eksperdid (psühhiaater ja psühholoog) kompleksekspertiisi tegemise käigus tulid järeldusele, et Igor Kolesnikule inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal takistusi ega piiranguid sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks. Igor Kolesnik oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole tegu provotseeritud tapmisega KarS § 115 järgi. Arussadav, et iga tapmise toimepanemiseks peab olema põhjus ning, lähtudes kohtupraktikast, väga tihti, eriti joobes olnud isikul, on selle põhjuseks - konfkt. Konfkt võib olla kas suuline või füüsiline (nt maadlus). Seega ainuüksi asjaolu, et kannatanu ja süüdistavava vahel tekkis konflikt, ning nad maadlesid põrandal, ei anna ka alust hinnata Igor Kolesniku tegu hädakaitse piiride ületamisena või eksimusena õigusvastasust välistavas asjaolus. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, et konflikti või maadluse algatajaks oli E. K.. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt RKKKo 3-11-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo 3-1-1-10712, p 10). Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest (RKKKL 3-1-1-71-14). Kui isik arvab ekslikult, nagu viibiks ta hädaseisundis, esineb tema käitumises KarS § 31 lg 1 alusel eksimus õigusvastasust välistava asjaolu esinemises (RKKKL 3-1-1-56-08). Käesolevas kriminaalasjas (kui varem oli viidatud), puuduvad tõendid, et kannatanu kas püüdis rünnata, ründas, solvas Igor Kolesnikut või esimesena tekitas talle vigastusi. Seega pole Igor Kolesnikul tuvastatud hädakaitseseisudit, mille tõttu puudub alus rääkida ka hädakaitsest või eksimusest. 11 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Igor Kolesnik pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta soovib seda või üksnes möönab, ei ole tähtis. Tapmiseni viisid isiklikud motiivid – konflikt ja maadlus kannatanuga. Igor Kolesnik lõi E. K.i noaga korduvalt, mitte vähem kui 23 korda kehasse, pähe, kaela, millega põhjustas kannatanule torke-lõikehaavad, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine surnukehal, löökideks noa kasutamine näitavad Igor Kolesniku tahtlikku tegevust. Kohtu hinnangul, lüües kannatanut kirjeldatud viisil, sai Igor Kolesnik aru oma tegevuse ohtlikkusest, enda tegevusega põhjustatud võimalikust tagajärjest ja möönis seda. Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKKo 3-1-1-128-06). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et E. K.i surm on saabunud Igor Kolesniku tegude, nimelt peksmise tagajärjel ning tema tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Igor Kolesnik toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Igor Kolesnik süüdi tunnistada talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas KarS § 113 lg 1 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). 12 Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Igor Kolesnik on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse Igor Kolesnik pani toime esimese astme kuriteo. Tapmise pani ta toime otsese tahtlusega. Kuritegu olid suunatud inimese elu vastu. Igor Kolesniku tegude tagajärjel saabus inimese surm. Igor Kolesnik on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Igor Kolesniku varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades Igor Kolesniku endist elukäiku ja toimepandud kuriteo iseloomu, leiab kohus, et Igor Kolesnik on ohtlik ühiskonnale, tema vägivallateod on intensiivsed, rasked ja ohtlikud. Igor Kolesnikule karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka isiku süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid on kohtu hinnangul puhtsüdamlik kahetsus, süü omaksvõtmine, kannatanu ema ees vabanduse andmine, ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtul puudub alus Igor Kolesnik karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Süü suurust võivad iseloomustada noahoopide rohkus, ta lõi kannatanut noaga vähemalt 23 korda. Seega on tema süü antud juhul suur. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKL 3-1-1-5813). Igor Kolesnikule karistuse KarS § 113 lg 1 järgi mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul suurem kui keskmine, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, erija üldpreventiivseid kaalutlusi, samuti KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (10 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Igor Kolesnikut tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi vähemas määras. Käesolevas kriminaalasjas on Igor Kolesnik vahistatud alates 25.12.2015, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb Igor Kolesniku suhtes valitud tõkend jätta muutmata. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. 13 Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on kannatanu J. K.a esitanud tsiviilhagi summas 1604,90 eurot, mis seisneb E. K.i matusekuludest. Tsiviilhagi summa on kinnitatud kannatanu ütlustega, xxx, xx ja xxx poolt väljastatud dokumentidega. Samuti Igor Kolesnik võttis tsiviilhagi omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus loeb tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – Igor Kolesnikult. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VI Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks, mis on hoiul kriminaalasja materjalide juures, on tunnistatud süüdistatava püksid rihmaga ja klaaspudeli killud ja viis nuga. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1075 eurot, kaitsja poolt kohtueelses menetluses osalemise eest kokku 242,40 eurot, kaitsja poolt kohtumenetluses osalemise eest 484,80 eurot, 3561,90 eurot ekspertiiside maksumus. 14 Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus, et kaitsja Lembit Nirgi on õigusabi osutamiseks jõudnud menetlustoimingutele ja kohtuistungutele teisest linnast, mis on toonud kaasa täiendavad sõidukulud, mis ei kuulu kohtu hinnangul väljamõistmisele süüdimõistetult ja osa kaitsjatasust tuleb jätta riigi kanda. Samuti kohtueelse menetluse käigus määrati mitu ekspertiisi. Osa ekspertiisi tasudest jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
4. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik Riina Torm rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Koidu Tauts rahvakohtunik 15