← Eesti

3-15-1968/31

Obsah (4)§ 46§ 70§ 93§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1968 Haldusasi S. F. kaebus Tallinna mittev

) § 46 lg 1 ja Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (Kodukord) p 8.7 järgi on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust.

  1. Kaebaja esitas 27.04.2015 vaide vastustaja 08.04.2015 vastuse peale, leides, et vangla riietuse kandmise kohustus kehtib vaid vangla territooriumil. Väljaspool vanglat on vangla vormi kandmine alandav. Kaebajale tekitati mittevaralist kahju, mille hüvitamiseks taotles kaebaja 500 euro maksmist.
  2. Vastustaja jättis 16.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/13273-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kinnipeetav on

§ 46

lg 1 järgi kohustatud kandma vangla riietust ning kinnipeetav on kinnipeetava staatuses ka väljaspoole vanglat arsti juurde viimisel. Praegusel juhul ei kehtinud kaebaja suhtes

§ 46lg-s 2, § 93 lg-s 1 ega § 651 lg-s 2 sätestatud erisused.

  1. Kaebaja esitas 05.06.2015 vastustajale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 3600 eurot. Kaebaja jaoks oli alandav viibida väljapool vangla territooriumi vangla vormis ja käeraudadega.
  2. Vastustaja jättis 29.06.2015 vastusega nr 5-37/15/166-2 ja nr 5-37/15/168-2 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Põhjendused: 6.1.

§ 46lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

Erisused on ette nähtud

§ 46lg-s 2, § 93 lg-s 1 ja § 651 lg-s 2.

Kohustust kanda vanglariietust võib pidada paratamatult vangistusega kaasnevaks piiranguks, millele kinnipeetav peab alluma. Antud juhtumi puhuks

erisusi ette ei näinud ja seetõttu jäeti kaebaja 27.03.2015 taotlus rahuldamata. Vangla riietuse põhieesmärgiks on kinnipeetava eristamine ja lihtsustatud identifitseerimine julgeolekukaalutlustel, seda nii vangla territooriumil kui ka väljaspool vanglat. Kinnipeetava toimetamisel kohtusse, haiglasse vmt asutusse peab olema tagatud kõigi ühiskonnaliikmete turvalisus, kes kinnipeetavaga kokku võivad puutuda, seega on oluline, et kinnipeetavad oleksid eristatavad ka väljaspool vangla territooriumit. Vangla riietuse kandmine aitab tagada õiguskorra kaitset ja kahandab põgenemise korral selle võimaliku õnnestumise edukust. Seega on kaebaja kinnipidamise vältel kohustatud kandma kinnipeetule väljastatud riideid ja seda ka väljaspool vangla territooriumi. 6.2. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kasutada mh kinnipeetava saatmisel (

§ 70lg 1) ja raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

Kinnipeetava saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Sellega vähendatakse põgenemisvõimalusi ning ohtu kaassõitjate elule ja tervisele. Meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, kus haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega sõltub saatmisel ohjeldusmeetmete kasutamine vangla poolt saadetavale antud ohuhinnangust. Vastustaja juhindub kinnipeetavate saatmisel vanglavälisesse asutusse eesmärgist minimeerida julgeolekuriske. Vastustaja kohustuseks on kinnipeetavate saatmisel väljaspoole vangla territooriumi tagada, et väljaviimise korraldus oleks sujuv ja riskivaba ning välistatud oleksid saatmisplaanist kõrvalekaldumised. 6.3. Vastustaja poolt 29.07.2015 koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on kaebaja ühiskonnale ohtlik isik (esineb riskikäitumist), kuna on süüdimõistetud 2

(5)3-15-1968 vägivallakuritegude eest. Samuti on talle määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest, mis näitab, et kaebaja ei täida talle antud seaduslikke käske. Sellest tulenevalt on vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid ohjeldusmeetmeid tema vanglast väljapoole transportimisel, tagamaks teiste ühiskonnaliikmete ja saatemeeskonna turvalisus. 6.4. Kaebaja viide Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 123 on asjakohatu, sest

§ 46lg 1 ei ole vastuolus välislepingutega.

Euroopa vanglareeglistikul on soovituslik iseloom. 6.

  1. Kuna kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata, puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.
  2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vastustaja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Vastustaja eitavad vastused põhinevad kaebaja praegusel karistusel ja oletataval põgenemiskatsel ning raportitel, mis ei ole kuidagi seotud vanglast väljasõiduga. See ei olnud kaebaja esimene väljasõit vanglast ja mingeid probleeme ei ole tekkinud. Kaebajat saadavad väljaspool vanglat relvastatud saatjad. Samuti on ta allkirjastanud dokumendi selle kohta, et põgenemisekatsel avatakse tema pihta tuli. Kaebaja ei ole kordagi üritanud põgeneda ega andnud põhjust ohjeldusmeetmete kasutamiseks. Vastustajal ei ole ühtegi objektiivset põhjust kaebajale isiklike riiete väljastamata jätmiseks ja käeraudade kasutamiseks.

-s on selgelt öeldud, et kinnipeetav peab kandma vangla riietust vangla territooriumil, mitte väljaspool seda. Väljaspool vanglat vangla riietuse kandmine äratab teiste inimeste tähelepanu ja alandab kaebaja inimväärikust. 8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 8.1. Vanglariietuse kandmise kohustus tuleb

§ 46

lg-st 1 ja tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva piiranguga, mis kehtib olenemata sellest, kas kinnipeetav viibib vangla territooriumil või sellest väljapool. Riided on korralikud ja inimväärsed. Kaebaja väited inimväärikuse alandamisest vangla riietuse kandmise tõttu on liialdatud. Vanglakaristust kandvat süüdimõistetut võib ja peabki kohtlema erinevalt vabaduses viibivast isikust. Vangla riietuse mõte ja eesmärk ongi selles, et kinnipeetavad oleksid operatiivselt tuvastatavad riietuse järgi. See aitab tagada õiguskorra kaitset ja kahandada põgenemise korral selle võimaliku õnnestumise edukust. Kaebajal puudub õigusaktist tulenev õigus nõuda, et teda viidaks kohtusse või haiglasse isiklikus riietuses, seega on vastustaja käitumine olnud õiguspärane. Kaebaja kannab karistust ohtliku vägivallateo toimepanemise eest. 8.2. Alus ohjeldusmeetme kohaldamiseks kinnipeetava saatmisel on sätestatud

§-s 70. Kinnipeetava saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Sellega vähendatakse põgenemisvõimalusi ning ohtu kolmandate isikute ja saatemeeskonna elule ja tervisele. Meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, kus haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Lähtudes individuaalsest täitmiskavast on kaebajat hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Kaebaja on kahel korral pannud toime vägivallakuriteo, seejuures on teod muutunud raskemaks. Soodusteguriks on kaebaja puhul impulsiivsus. Seega on tegemist süüdimõistetuga, kelle puhul on ka täiendavate ohjeldusmeetmete kasutamine põhjendatud. Kuna tegemist on ennetava meetmega, siis ei ole tarvis ära oodata, kuni kinnipeetav kedagi ründab või põgeneb või paneb toime raske õigusrikkumise. Arvestada tuleb, et väljaspool vanglat on võimalused julgeolekuohte maandada väiksemad kui vanglas. Vanglal on kohustus tagada, et väljaviimine oleks korraldatud viisil, mis välistab saadetava põgenemise või mistahes muud häired. Vangla on kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisel nende vajalikkust kaalunud ja leidnud, et käeraudade kasutamine on vajalik. 3

(5)3-15-1968 8.
  1. Antud juhul ei viita faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele, mida tuleks käsitleda mittevaralise kahju põhjustamisena. Vanglal puudub kohustus väljastada kaebajale meelepäraseid riideesemeid vastavalt kaebaja soovile, seega ei ole vangla rikkunud kaebaja õigusi. Vanglal on kohustus tagada ühiskonna julgeolek, seega on põhjendatud ka isiku suhtes vajadusel täiendavate ohjeldusmeetmete kasutamine. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Samuti ei nähtu, et kaebajale oleks vangla tegevuse tulemusel tekkinud mingisugust kahju. Seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja vangla tegevuse vahel ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohtu hinnangul on kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kohtu arvates on vastustaja piisavalt põhjalikult selgitanud oma 29.06.2015 vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlustele ja kaebuse vastuses, miks ei ole aktsepteeritav kaebaja soov kanda väljaspool vanglat haiglasse toimetamisel isiklikku riietust ning miks on kaebaja kahju hüvitamise nõuded vangla riietuse kandmise ja käeraudade kasutamise argumentidel põhjendamatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
  3. Ekslik on kaebaja arusaam, et tal on vangla riietuse kandmise kohustus vaid vangla territooriumil, mitte väljaspool vanglat. Sellist erisust

ega Kodukord ette ei näe.

§ 46

lg 1 sätestab, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust.

§ 46

lg 2 lubab avavangla kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kuid vastustaja selgitustest nähtuvalt see erand kaebaja suhtes ei kohaldu, st kaebaja ei ole avavanglas kinni peetav isik. Samuti ei ole kaebaja vahistatu staatuses, kel samuti oleks

§ 93

lg 1 alusel õigus kasutada isiklikku riietust.

§ 75

lg-st 3 nähtub, et isiklikud riided tagastatakse kinnipeetavale tema vabastamisel. 11. Ekslik on ka kaebaja arusaam, nagu oleks Riigikohus 23.10.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-45-14 leidnud, et vangla riietuse kandmine rikub kinnipeetava inimväärikust. Riigikohus hindas viidatud asjas kinni peetava isiku menetlusabi taotluse põhjendatust olukorras, kus viimase suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu. Riigikohus ei puudutanud sõnagagi kinni peetava isiku kohustust kanda väljaspool vanglat vangla riietust. Tallinna Ringkonnakohus leidis küll samas asjas 31.03.2014 tehtud määruses (haldusasi nr 3-1370244), et väljapoole vanglat saadetavale kinni peetavale isikule tuleb tagada võimalus kanda isiklikke riideid, kuid selline hinnang anti vahistatu suhtes, kellel ei ole

järgi kohustust kanda vangla riietust muul ajal kui kartseris. Erinevalt vahistatutest on kinnipeetavatel kohustus kanda vangla riietust koguaeg. 12. Tõepoolest näeb Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr

(2006)2 p 20.4 ette, et vangistatutelt, kes saavad õiguse viibida väljaspool vanglat, ei või nõuda sellise riietuse kandmist, mis võimaldab neid identifitseerida vangistatuna. Kuid kuna tegemist on soovitusega, mitte siduva välislepinguga, siis ei saa see muuta kehtivat seadust ega anna võimalust tõlgendada

§ 46lg-t 1 kaebaja soovitud viisil.

13. Kohtu hinnangul ei riiva

§ 46

lg-s 1 nimetatu ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi, mis annaks põhjust normi põhiseaduspärasuse kontrolli algatamiseks. Vastustaja on põhjendatult viidanud julgeoleku tagamise eesmärkidele. Vangla riietuse kandmine aitab kinnipeetavat põgenemise korral kiiremini identifitseerida ja põgenemist takistada. Samuti 4

(5)3-15-1968 annab see ülejäänud isikutele informatsiooni isiku ohtlikkuse kohta, mistõttu on neil võimalik vajadusel tagada enda ohutus. Avaliku julgeoleku tagamine ning saatemeeskonna ja teiste isikute elu ja tervise kaitse on kaalukamad õigushüved kui kaebaja soov hoida oma mainet avalikkuse ees. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale haiglasse saatmiseks isiklike riiete andmata jätmine oli õiguspärane. 14.

§ 70lg 1 lubab ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel.

Vastustaja on hinnanud kaebaja ohtlikkust tema süütegu ja tema vanglasisest käitumist arvestades. Mitmed distsiplinaarkaristused näitavad, et kaebaja ei ole ka vanglas olnud normikuulekas, mistõttu puudub alus arvata, et kaebaja võiks käituda väljaspool vanglat normikuulekalt. Kaebaja kohta koostatud individuaalsest täitmiskavast nähtub, et kaebaja on ohtlik avalikkusele ja riskiks ühiskonnas. Ta on kahel korral pannud toime vägivallakuriteo, kusjuures vägivalla kasutamine ja kuriteo tagajärjed on muutunud raskemaks. Teisel korral lõppes kuritegu kannatanu surmaga. Seega ei saa vastustaja hinnangut kaebaja ohtlikkusele pidada põhjendamatuks. Vastustaja märkis õigesti, et ta ei pea jääma ära ootama kaebaja põgenemist, rünnakut saatemeeskonna või kõrvaliste isikute vastu ega uue kuriteo toimepanemist, vaid võib kaebaja ohtlikkust hinnates juba eelnevalt kasutada kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid. See, et kaebaja ei ole seni väljapoole vanglat saatmisel põgenenud või üritanud kedagi rünnata, ei näita tingimata tema õiguskuulekust, vaid võib vastupidi näidata kasutatud ohjeldusmeetmete efektiivsust ja rikkumiste toimepanemise võimaluse puudumist. Seega oli kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine õiguspärane. 15. Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane, puudub kahju hüvitamise nõude kohustuslikuks eeltingimuseks olev õigusvastane tegevus ning kahju nõude rahuldamiseks puudub alus. 16. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 17. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus andis 17.12.2015 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu 108 eurot tasumise kohustusest. Nimetatud riigilõivu kulu tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.