← Eesti

3-15-1709/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabriigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1709 Haldusasi Tõrva linna kaebus Ette

§ 28

lg 2 p 3 kohaldamise eeltingimused (hankelepingu sõlmimise kiire vajadus ning hankijast sõltumatud ettenägematud sündmused). Lasteaed tuli avada õppeaasta alguseks (sügis 2009) ja ehitise tegelik olukord ning täiendavate tööde tellimise vajadus selgus alles konstruktsioonide avamisel (seenhallitusest tingitud kahjustused, probleemsed elektrijuhtmed). Kaebaja on seda ka korduvalt selgitanud. Hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena oli lubatav ka

§ 28lg 5 p 1 alusel ning täidetud on selles sättes nimetatud mõlemad eeldused.

Arvestada tuleb ehitise sihtotstarvet ning et ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale (sel ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 lg 1). 7.5. Hankemenetluse liigi valimine oli kooskõlas

-i nõuetega ning ei anna alust toetuse tagasinõudmiseks. Ehitaja tutvus ehitusobjektiga pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ja enne hankemenetluse liigi otsustamist ehk enne

  1. aprilli
  2. 7.
  3. Enne vaidlustatud haldusakti andmist lasus EAS-il kohustus tuvastada, kas hankemenetluse liigi valiku tõttu on üldse tekkinud kahju ning kahju tekkimise korral, kas tegemist on olulise kahjuga. EAS on kahju tekkimist eeldades õigustuseks tuginenud Euroopa Komisjoni suunistele. Rakendusasutus peab analüüsima ja hindama igat juhtumit eraldi ja tuvastama rikkumisega tekitatud kahju, mitte selle tekkimist eeldama. 7.
  4. Kaebaja ärakuulamine on olnud ainult näiline. 7.
  5. Kuigi kohtud on kahel korral tühistanud Mõmmiku projekti toetuse tagasinõude otsused, ei nähtu vaidlustatud otsusest kaalutlusi, millest EAS on pidanud põhjendatuks tagastusnõude tegemise. 7.
  6. Keelamiskaebus on lubatud ja põhjendatud. Vaatamata mitmele varasemale halduskohtumenetlusele ei ole Mõmmiku projekti toetuse tagasi nõudmise osas saabunud õigusrahu. Arvestades EAS-i varasemat käitumist ei saa välistada, et isegi kui halduskohus tühistab vaidlustatud otsuse, siis otsustab vastustaja uuesti esitada toetuse tagasi nõuda. Vastustaja käitumine on kaebajat ebamõistlikult koormav. 7.
  7. Vastustaja käitumist seoses menetluslike rikkumistega (tõendite esitamisel), tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel, kuna kaebajale on kaasnenud menetluskulude tarbetu suurenemine.
  8. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, esitades järgmised seisukohad. 3

(14)3-15-1709 8.
  1. Toetuse tagasinõudmine ei ole aegunud nii Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse kui ka kehtiva kohtupraktika järgi. Nõukogu määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 järgi 4-aastase aegumistähtaja kohaldamisel tuleb arvestada ka aegumistähtaja katkemisega (kohtu)menetluste korral. 8.
  2. Vastustaja on järginud mõistlikku menetlusaega. 8.
  3. Ebaõige on kaebaja järeldus, et EAS tuginenud toetuse tagasinõudmisel üksnes auditi käigus tuvastatule. EAS on arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, sh kogu varasemates haldusmenetlustes kogutud infoga ning kohtute seisukohtadega. 8.
  4. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 26 lg-st 1 ja Määruse nr 278 § 10 lg-st 1 tulenevalt puudub rakendusüksusel õigus jätta toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, kui on tuvastatud, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Kuna kaebaja ei ole hanke nr 126812 kulusid teinud kooskõlas

-s sätestatuga, siis ei ole kulu olnud abikõlblik STS § 2 p 2 mõistes. Seisukohta, et eeskirjade eiramise korral on finantskorrektsiooni tegemine liikmesriigile kohustuslik, toetavad ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 art 98 lg 2 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 art 4 lg

  1. 8.
  2. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldused ei ole täidetud. Ettenägematud asjaolud, millega kaebaja õigustab hankeliigi valikut, on ilmnenud pärast esialgse hanke raames sõlmitud lepingu alusel tööde alustamist, kuid täiendavate ehitustööde hanke menetlusliik valiti juba enne töödega alustamist. 8.
  3. Kaebajale on antud võimalus olla igakülgselt ära kuulatud.
  4. Kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
  5. Vaidlus asjas on kaebajalt EAS-i antud toetuse tagasinõudmise õiguspärasuse üle. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada ja keelata vastustajal edaspidi samasisuliste haldusaktide andmine. Kõnealune toetus on kaebajale antud EAS-i 26.06.2009 otsusega nr 1.1-5.1/09/1262 (I kd, tl 20–21). Tagasinõue praeguses haldusasjas vaidlustatud otsuse järgi puudutab toetust hanke nr 126812 raames tehtud täiendavate ehitustööde ulatuses (13 008 eurot 26 senti ja sellele lisanduv intress). EAS on nimetatud otsust muutnud 14.09.2015 otsusega punkti 5 osas, so muutnud mitteabikõlbulike summade suurust (II kd; tl 13–15).
  6. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Tõrva linn hankijana viis projekti „Tõrva Lasteaia „Mõmmik“ rekonstrueerimine“ raames läbi väljakuulutamisega läbirääkimistega hanke „Tõrva Lasteaed Mõmmik rekonstrueerimine (nr 110856; 13.04.2009 leping summas 557 352,43 eurot ilma käibemaksuta) ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Täiendavate ehitustööde ostmine Tõrva Lasteaed mõmmik rekonstrueerimiseks (nr 126812; leping summas 56 452,54 eurot). Vaidlus poolte vahel on tagasinõude tähtaegsuse ja menetluse mõistliku pikkuse üle, samuti selles, kas hanke nr 126812 puhul on valitud õiguspäraselt hankeliik ning kas väidetavalt ebaõige hankeliigi valik on kaasa toonud kahju. Pooled on erineval seisukohal ka selles, kas 4

(14)3-15-1709 vaidlustatud otsus vastab õiguspärase haldusakti tunnustele ning kas selle andmisele eelnes kaebaja piisav ja tegelik ärakuulamine. Nõude tähtaegsus
  1. Kaebaja väitel ei olnud vastustajal õigust toetuse tagasinõuet esitada selle aegumise tõttu. 12.
  2. Kaebaja tugineb Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus nr 278) § 11 lg-le
  3. Asjas kuulub kohaldamisele määruse nr 278 kuni 28.08.2014 kehtinud sõnastuses, kuna määruse § 22 lg 1 kohaselt viiakse alustatud tagasinõudmise menetlus lõpule vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Viidatud sätte kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine kaalutlusõiguse alusel 45 kalendripäeva jooksul (üle 127 823 euro suuruse tagasinõude puhul 90 kalendripäeva jooksul) toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada. Kaebaja on seisukohal, et toetuse tagasinõudmisel kohaldub eelnimetatud 45-päevane tähtaeg, mida on praegusel juhul ületatud. 12.
  4. EL Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ artikli 3 lõike 1 kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramisest. Sama artikli punktis 3 on sätestatud, et liikmesriikidele jääb võimalus kohaldada käesoleva artikli lõikes sätestatust pikemat ajavahemikku. Vastustaja hinnangul tuleb sätet tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusega ning seda seisukohta toetab ka väljakujunenud kohtupraktika. Kohtupraktikas (nt Tallinna Halduskohtu 15.10.2012 otsus haldusasja nr 3-12-1618; Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.
  5. otsus samas asjas (p 9); Tallinna Halduskohtu 19.06.2013 otsus asjas nr 3-13-333) on asutud seisukohale, et tagasinõude aegumise üldtähtaeg tuleneb määruse nr 2988/95 art-st 3 ning määruse nr 278 § 11 lg-s 1 sätestatud tähtaegu tuleb käsitleda haldusorganit korrale kutsuvate menetlustähtaegadena, mille järgimata jätmise tulemiks ei ole tagasinõude õigusvastasus. Nõukogu määruse nr 2988/95 art-st 3 tulenevalt ei saa isikul 4 aasta jooksul alates aegumistähtaja kulgema hakkamisest tekkida õiguspärast ootust, et talle tagasinõuet ei esitata. Nõukogu määruses nr 2988/95 art 3 regulatsiooni ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees tunnustas ka Tartu Ringkonnakohus 29.09.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-1969 (p 13), Riigikohus jättis selle otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse 25.11.2015 määrusega (nr 3-71-3-676-15) menetlusse võtmata. Vastustaja viitab ka, et Eestis on vastav pikem tähtaeg sätestatud STS § 26 lg-s 5, mille kohaselt tagasinõudmise otsuse võib teha hiljemalt
  6. aasta
  7. detsembril. 12.
  8. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud lähtuda Nõukogu määruse nr 2988/95 arts 3 sätestatud 4-aastasest tähtajast, mida saab hakata arvestama eeskirjade eiramisest. Nii siseriiklikust kui ka Euroopa Kohtu praktikast ilmneb, et kui toetust saanud ettevõtmise elluviimiseks sõlmitud lepingut ei ole tühistatud, vaid see on lõpuni viidud, hakkab määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nelja-aastane aegumistähtaeg kulgema alates päevast, mil õigusvastaselt sõlmitud riigihankelepingu täitmine lõpule jõudis (Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsus asjas nr C-465/10, otsuse p-d 52-59; Tallinna Halduskohtu 22.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-495 ja 21.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2349). 5
(14)3-15-1709 Pareguses asjas ei ole vaidlust, et ehitustööde hankelepingu täitmise tähtajaks oli määratud 15.09.2009 (I kd tl. 168, hankedokumendi p 2.3). 12.
  1. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et praegusel juhul ei tuleks kohaldada EL õigust, kuna väidetava rikkumise kindlakstegemisel on lähtutud siseriiklikust õigusest (riigihangete seadus). Toetus on antud tuginedes STS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 ning regionaalministri 22.10.2007 määrusele nr 8 „Meetme «Kohalike avalike teenuste arendamine» tingimused ning perioodi 2007–2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“. STS § 1 lg-st 2 tulenevalt on tegemist EL struktuurifondide vahenditest antava toetusega ning selle andmisel ja tagasinõudmisel kohaldub ka asjakohane EL õigus, sh EL otsekohaldatavad määrused. EL õiguse üldpõhimõtete kohaselt peab EL-i õiguse tõhus mõju jääma püsima ka siseriiklikku menetlusõigust kasutades (nt Riigikohtu 19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 20). EL õiguse tõhus mõju tuleb tagada, et saavutada määruse nr 2988/95 eesmärk, so EL finantshuvide kaitse. 12.
  2. Vastustaja juhib tähelepanu ka sama projekti raames antud toetuse tagasinõudmise varasemale menetluskäigule ja leiab, et kõigile kohtumenetlustele kulunud aja võrra tuleb lugeda igal juhul aegumistähtaeg katkenuks ning aegumistähtaja uue arvestuse aluseks on asjakohane lugeda jõustunud kohtuotsuse kuupäeva. Kaebaja ise peab väidetavast rikkumisest teadasaamise hiliseimaks ajaks auditi tulemuste selgumist 19.08.
  3. 12.
  4. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja seisukohta STS § 26 lg 5 kohaldatavusest. Olukorras, kus väidetav rikkumine on praeguseks hetkeks vastustaja hinnangul tuvastatud, oleks põhjendatud tagasinõue esitada kuni 31.12.2025 (STS § 26 lg 5). Kohtu hinnangul on tegemist ülima tähtajaga, mida tagasinõude tegemisel ületada ei tohi. Oleks ebamõistlikult koormav ja õiguskindlust ning –selgust rikkuv, kui
  5. aastal tuvastatud rikkumise puhul võiks reaalselt menetlemise ja tagasinõudmisega oodata kuni
  6. aastani. Küll aga peab kohus praegusel juhul nõude tähtaegsuse hindamisel kohaldatavaks EL õigust ning seejuures määruse nr 2988/95 art-s 3 sätestatud 4-aastast tähtaega. Seega kohaldub ka määruse nr 2988/95 3 lg 1 osas, mis sätestab: „Menetluste aegumistähtaeg katkeb, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest. Aegumistähtaega hakatakse arvestama pärast iga katkestust uuesti. Asi aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud [---]. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et vaidlustatud otsuse tegemiseks ei olnud möödunud määruse nr 2988/95 art-st 3 tulenev 4-aastane tähtaeg. Hankemenetluse liik
  7. Toetussumma tagasinõudmise vaidlustatud otsusega on vastustaja otsustanud põhjusel, et täiendavate ehitustööde hankimisel (hange nr 126812) on kohaldatud vale menetlusliiki.
  8. Kaebaja viis läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke. 14.
  9. Riigihangete seaduse (

) § 28 lg 2 p 3 alusel on hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire 6

(14)3-15-1709 sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada

§-s 35 sätestatud tähtaegadest.

§ 28

lg 5 p 1 kohaselt on hankijal ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel õigus lisaks

§ 28

lg-s 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. 14.2. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange on kõige vähem läbipaistev ja konkurentsi kõige enam piirav hankemenetluse liik, kuna hankel saavad osaleda vaid hankija poolt valitud isikud ja hankija on suhteliselt vaba reeglite kujundamisel. Sel põhjusel tuleb seda hankeliiki kasutada vaid erandlikel juhtudel ja selle hankeliigi kohta seaduses sätestatud tingimusi tõlgendada kitsalt (vt ka D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus, Juura 2014, lk 465; Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-337/05, komisjon vs Itaalia, p 57). Selle hankeliigi vähesele läbipaistvusele osutas ka Riigikohus 16.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-65-11 (p 13). 15.

§ 28

lg 5 p-s 1 nimetatud tingimused peavad nii sätte sõnastusest kui ka eelkirjeldatud põhimõttest tulenevalt olema täidetud kumulatiivselt. Kumulatiivsed tingimused seisnevad järgnevas: 1) tellimine samalt pakkujalt; 2) esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid nende tegemiseks vajalikud tööd; 3) ettenägematud asjaolud, mis tingivad täiendavad tööd; 4) kuni 20% esialgse hankelepingu maksumusest; 5) eraldamise tehniline või majanduslik võimatus suuri kulutusi põhjustamata või vältimatu vajadus täiendavateks töödeks (viimase tingimuse puhul on sätestatud alternatiivid).

  1. Kaebaja on seisukohal, et täidetud olid mõlemast viidatud sättest tulenevad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldused. Kaebaja peab ka oluliseks arvestada renoveeritava hoone kasutusotstarvet (lasteaed) ja seadusest tulenevat ehitise ohutuse nõuet. Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus seisnes kaebaja väitel vajaduses avada lasteaed
  2. a sügisel. Laste ohutus ei oleks kaebaja arvates tagatud, kui ehitustööd lasteaias samaaegselt jätkuksid. Kaebaja hinnangul oli hankeliigi valik õigustatud ka

§ 28

lg 5 p-le 1 tuginedes, st esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavate ehitustööde tellimiseks. Kaebaja sõnul oli tegemist ka hankijast sõltumatute ettenägematute sündmustega. Pärast objektiga tutvumist ilmnesid seenhallitusest tingitud kahjustused ja tuleohtlikud elektrijuhtmed. Kaebaja väitel on ta korduvalt selgitanud, et alles konstruktsioonide avamisel selgus, et ehitise tegelik olukord ei vasta ehitusprojektile, ning ehitusseadusele vastavaks ehitamiseks tuli tellida täiendavaid töid. 17. Vaidlust ei ole, et täiendavad tööd telliti samalt pakkujalt (Wolmrex Ehitus OÜ) ega ka mahu üle (kuni 20 % nõude üle). Kohus möönab, et kaebaja toodud põhjendused – lasteaia renoveerimistööde lõpetamine sügisesse määratud tähtajaks (01.10.2009) – veenavad täiendavate tööde läbiviimiseks uue hankelepingu kiire sõlmimise vajaduses. Kohus nõustub kaebajaga selles, et elektrijuhtmete halva seisukorra ning hallituse ilmnemine võib tingida täiendavate tööde vältimatu vajaduse. Arvestada tuleb, et vähemalt töökorras ja ohutu elektrisüsteem on osa ehitise terviklikkusest ning ilma selleta maja lasteaiana kasutusse võtmine ning nende tööde hilisem teostamine oleks ebaotstarbekas või isegi luua ohtliku olukorra. 7

(14)3-15-1709 18. Pooled on erineval seisukohal selles, kas lisatööde tellimise tingisid ettenägematud asjaolud või sündmused ja millal tööde vajadus selgus. Samuti selles, kas täiendavad tööd hangiti esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks (

§ 28

lg 5 p 1 sõnastus) või on tegemist ettekavatsetult kaheetapilise hankega, mis on võimalikuks saanud ehitushindade languse tõttu

  1. ja
  2. aasta võrdluses.
  3. Hankijast sõltumatud „ettenägematud sündmused“ või „ettenägematud asjaolud“ on määratlemata mõiste, mille sisustamine sõltub juhtumi üksikasjadest. Tallinna Ringkonnakohus leidis samade poolte vahel toimunud vaidluses asjas nr 3-12-1618 (otsuse p 9), et „ettenägematud asjaolud“ peavad esinema hankelepingus kokku lepitud tööde piires ning täiendavad ehitustööd peavad olema vajalikud „esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks“.
  4. Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et täiendavate ehitustööde teostamise vajadus ei olnud ettenägematu. Viidates nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtumenetluses hankemenetluste ja ehitustööde alustamise kronoloogiale on vastustaja seisukohal, et kaebaja otsustas hanke korraldamise ja valis hankemenetluse liigi täiendavate tööde tellimiseks enne, kui hanke nr 115974 raames sõlmitud hankelepingu alusel üldse töid alustati ning juhtmestiku olukord ja hallituskahjustused said konstruktsioonide lammutamise tulemusena üldse selguda. Vastustaja hinnangul ilmneb esitatud tõenditest, et kaebaja on juba algset hanget ette valmistades kavandanud renoveerimistöid kaheetapilisena. Vastustaja on seisukohal, et selle on tinginud olulised muudatused ehitushindades. Ka kaebaja on selgitanud, et kui
  5. a ehitushindade langust oleks osatud ette näha, oleks rekonstrueerimistöö kohe ulatuslikumalt planeeritud. Kohus nõustub, et ehitushindade langusest tingitud raha ülejäägi tõttu osutus võimalikuks täiendavate tööde tellimine ning linnale olulise sotsiaalobjekti kavandatust ulatuslikum rekonstrueerimine. Samuti pole vaidlust et nii algse hankega tellitud kui ka täiendavalt tellitud tööd on olemuslikult seotud ja tehti sama objekti raames. Need asjaolud ei õigusta aga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamist. Raha ülejääk ning selle otstarbekas kasutamine ei ole selle hankeliigi valiku tingimuseks

§ 28lg 3 p 2 ega § 28 lg 5 lg 1 järgi.

21. Kaebaja on viidanud vajadusele sõlmida täiendavate tööde hankeleping kiiresti. Lasteaia avamise kindlaksmääratud tähtaeg (sügisel 2009) oli vaieldamatult orientiiriks, kuid kohtu hinnangul ei ole hangitavate tööde näol tegemist kiirete ega esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalike töödega tähenduses, mis õigustaks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. See hankeliik on

§ 28

lg 2 p 3 järgi lubatav, kui kiireloomulisus ei võimalda järgida

§-s 35 sätestatud tähtaegu. Samas sätestab

§ 35

lg 5 väljakuulutamisega läbirääkimistega hanke puhul hankijale paindliku võimaluse väljavalitud taotlejatega tähtajas kokku leppida ning kokkuleppe võimatuse korral minimaalse tähtaja 24 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates. Seejuures on avatus konkurentsile tagatud paremini võrreldes

§ 28alusel korraldatud hankega.

22. Ka ehitustööde kiireloomulisus ei välista ei

§ 28

lg 2 p 3 ega ka § 28 lg 5 p 1 järgi, et ehitustööde vajaduse peab tingima ettenägematute asjaolude (sündmuste) esinemine, mitte ettekavatsetus võieksimine esialgse hanke korraldamisel. Isegi kui pidada ehitushindade alanemist põhimõtteliselt ettenägematuks asjaoluks, ei too need kaasa vajadust täiendavate tööde järele, vaid loovad nendeks hoopis võimaluse. Seega ei pea kohus ehitushindade langust ettenägematuks asjaoluks

§ 28mõttes, mis oleks tinginud hankelepingu kiire sõlmimise vajaduse konkurentsi piiravamas menetluses. 8

(14)3-15-1709 23. Seetõttu tuleb hinnata, kas ettenägematute asjaoludena või sündmustena

§ 28

mõttes on võimalik mõista konstruktsioonide avamise tulemusel avastatud ehitustehnilisi asjaolusid (juhtmestiku seisukord, hallitus). Kohtu hinnangul ei saa eitada täiendava hanke raames hangitavate tööde vajalikkust objekti kui terviku seisukohast, samuti lasteaia kui kohalikule omavalitsusüksusele äärmiselt vajaliku objekti õigeaegset ja nõuetekohast valmimist ning selle ohutust. Ettenägematute asjaolude tõttu täiendavate tööde tellimise vajadus, sh elektrijuhtmete seisukord ja hallituskahjustused ei pruugi konstruktsioone avamata teada olla ning seda isegi hoone vanust arvestades (vastustaja viitab lasteaiahoone valmimisaastale – 1965).

  1. Tõrva linn ja OÜ Wolmreks ehitus sõlmisid 13.04.2009 töövõtulepingu nr 20/325 Tõrva Lasteaed „Mõmmik“ rekonstrueerimiseks (I kd, tl 160–167). Täiendavate tööde tellimise hankija poolt valitud hankemetluse liiki kasutades otsustas Tõrva Linnavalitsus 14.04.2009 istungil ning see kajastati istungi protokollis nr 22 (I kd, tl 206–208). Selles on märgitud, et hange korraldatakse, kuna hanke nr 110856 raames hangitavate tööde tegelik ehitushind on planeeritavast oluliselt odavam ning hankemenetluse pakkujatele esitatud projektdokumentatsioon ei sisaldanud kõiki objekti täielikuks renoveerimiseks vajalikke töid. Samast nähtuvalt telliti sellega seoses K&M Projektibüroolt lasteaia idatiiva keldrikorruse projekt. Põhiprojekti (millele viitab ka vastustaja vaidlustatud otsuses) järgi jäi keldri idapoolne osa täielikult lahendamata. Viide ühe hooneosa kohta täiendava projekti koostamiseks näitab, et see telliti osas, milles varasemalt tööd otsustati teha edaspidi, mitte et tööde vajadus oleks ootamatult ilmnenud. Hanke nr 110856 raames sõlmitud hankelepingu alusel tehtavate tööde esimene avakoosolek toimus 20.04.2009 ning protokolli punkti 2 kohaselt otsustati tööde alustamine 22.04.
  2. ning et ehitamise alustamise teatise esitab tööandja (I kd, tl 121 ). Avaprotokolli p-st 4 ja protokollist nr 1 (I kd, tl 122–123) nähtus, et objekti lisatööd tuleb täpsustad kuu aja jooksul (
  3. maiks 2009) ning tellijale tuleb keldri lisatööde pakkumine esitada 30.04.
  4. Vastustaja on viidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 12 „Ehitamise alustamise teatise vorminõuded“ (kuni 04.10.2014 kehtinud red.) § 1 lg-le 1, mille kohaselt pidi omanik esitama kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teate vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist. Seega võib nõustuda vastustajaga, et olukorras, kus teatis oli veel esitamata, ei saanud ehitamisega alustada enne 22.04.
  5. Töökoosoleku protokolli nr 2 (30.05.2009) järgi teostati lammutustöid nii keldris ja I korrusel kui ka II korrusel (I kd , tl 126– 127). Sellest järeldub, et lammutustööd, mis pidanuks võimaldama avastada ettenägematuid ehitustöid tingivaid asjaolusid, algasid pärast täiendavate ehitustööde hanke otsustamist.
  6. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud kronoloogiat arvestades ei ole veenvalt tõendatud, et ehitise seisukorrast tingitud asjaolusid (elektrisüsteemi olukord ja hallitus) saaks pidada ettenägematuteks ning täiendavaid ehitustöid tingivateks asjaoludeks

§ 28mõttes.

Hankija ja ehitaja suhtlus (sh mitteformaalne) objekti seisundi ja tööde teostatavuse väljaselgitamiseks on mõistlik ja usutav, kuid seejuures säilib hankija hoolsuskohustus jälgida, et täiendavad ehitustööd, mida rahastatakse struktuuritoetuse vahenditest, hangitaks

nõuete kohaselt. Kaebaja on selgitanud nii varsemas haldus- ja kohtumenetluses, kui ka kohtuistungil, et tegelik lisatööde vajadus selgus juba enne esmase hankelepingu järgi tööde alustamist hankija ja ehitaja vastastikuses koostöös, kuid vigade avastamist ei ole dokumenteeritud. Kaebaja peab põhjendamatuks etteheiteid, mis lähtuvad eeltoodud sündmuste ajalisest järjestusest ning peab enda käitumist operatiivseks ja asjakohaseks. Kaebaja seisukohad on vastuolulised: ühelt poolt 9

(14)3-15-1709 õigustatakse hankeliigi valikut ettenägematute ehitustehniliste asjaoludega, teisalt põhjendatakse lisatööde tellimist hindade alanemise tõttu tekkinud rahaliste võimalustega. Riigihanke nr 126812 aruandes (I kd, tl 76–77) märkis kaebaja, et uued ehitustööd seisnevad samalaadsete kordamises ning need tellitakse kooskõlas direktiivis kehtestatud rangete tingimustega. See kanne ei veena samuti, et täiendavateks töödeks tekkis ettenägematu vajadus tulenevalt esialgselt kavandatud töödest. Kohus nõustub kaebajaga, et täiendavad tööd ei sisaldunud esialgse hankelepingu tööde kirjelduses. Samas ei veena lisatööde hanke ese selles, et tegemist oleks üksnes algselt kavandatud töödest ettenägematute asjaolude tõttu tingitud töödest. Kaebaja on tellinud „Tõrva lasteaed Mõmmik renoveerimise põhiprojekti ekspertiisi (tl 140– 159), milles on märgitud, et I etapi töödeks kavandatud rahalised vahendid võimaldavad ka teise etapi tööde tegemist. Lasteaia tervikliku renoveerimise vajadus oli ettenähtav ja etappideks jagamine kavandatud. 26. Rahandusministeerium on selgituseks riigihangete registris märkinud: „

§ 28

lg 5 p 1 on korrektne, kui selgub asjaolu, mille tõttu objekti komplektsust eesmärgi suhtes ei ole võimalik täita“. Selle märkusega ei ole Rahandusministeerium andnud kaebajale signaali, et aktsepteeriks hankeliigi valikut. Samuti ei ole samade poolt vahel kõnelause toetusega seoses toimunud kohtuvaidlustes kohus leidnud, et täiendavate tööde hankimise osas tagasinõude alus puuduks. Senistes kohtumenetluses (haldusasjad nr 3-12-1618 ja 3-15-1709) ei ole kohus jõudnud menetluslike rikkumiste hindamisest kaugemale ega võtnud lõplikku seisukohta lisatööde hankemenetluse liigi osas. 27. Kaebaja arvates on vastustaja jätnud tuvastamata tekitatud kahju või vähemalt selle tekkimise tõenäosuse. Kaebaja arvates ei ole praegusel juhul tegemist vaidlustatud otsuses märgitud STS § 26 lg 21 olukorraga, kus ilmneb tagasinõudmise otsuse tegemise aluseks olev asjaolu, mille tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas ning mille olemasolul võib toetuse tagasi nõuda määruse nr 278 § 111 lg-s 1 sätestatud protsendi ulatuses (STS § 26 lg 6), seega peab EAS enne toetuse tagasinõudmist tuvastama, et kahju üldse tekkis. EAS-i kohustust hinnata kahju tekkimise tõenäosust ja selle olulisust on rõhutanud ka kohtupraktika, samuti seda, et EAS peab ära näitama miks ta peab kahju väljaselgitamist võimatuks või liiga aja- või ressursimahukaks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-12-1618, p 13). Kaebaja väitel on vastustaja üksnes eeldanud kahju tekkimist ega ole konkreetsel juhul välja selgitanud, kas oleks olnud võimalik tööde jaotamine kahe erineva ettevõtja vahel, kas oleks esinenud teisi pakkujaid, kes soovinuks lisatööde hankel osaleda või et nende pakkumused olnuks odavamad kui Wolmreks Ehitus OÜ-l. Praeguses asjas vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et kahju ei pruugigi väljenduda rahas, vaid ebaõige hankeliigi valikuga on kahjustatud konkurentsi, st sellise rikkumise korral ei pruugi tegemist olla kahjuga võlaõigusseaduse mõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et õigusaktis sätestatud korrektsioonimäär ongi kehtestatud sellisteks puhkudeks, kus kahju tekkimine on tõenäoline (sh eksimine hankeliigi valikul), kuid konkreetse suuruse väljaselgitamine on keerukas. Ka konkurentsi rohkem piirava hankeliigi kasutamise korral, kus ülejäänud võimalikud pakkujad välistati, saaks ehituturu ja –hindade põhjal anda vaid ligikaudseid ja oletuslikke hinnanguid, kas pakkujad oleksid osalenud ja milliseid pakkumusi nad teinud oleksid. Seega peab kohus vastustaja põhjendusi kahjuga seonduvalt piisavaks. 10

(14)3-15-1709
  1. Kaebaja väitel on vastustaja teostanud ebapiisavalt kaalutlusõigust. Kohus nõustub kaebajaga selles, et STS § 26 lg 2 p 7 puhul saab selles sisalduva sõna „võib“ tõttu näha selles sättes vastustajale kaalumisruumi („Tagasinõudmise otsuse võib teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi“.) Sama on leidnud ka näiteks Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-1618, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on sama otsuse p-s 12 leidnud, et kaalutlusõiguse alusel toetuse tagasinõudmise otsus on oma olemuselt sarnane haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisega ning sellise otsuse tegemisel tuleb STS § 1 lg-st 5 tulenevalt arvestada ka HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et struktuuritoetuse tagasinõudmise otsustamisel tuleb kaalumisruumi ulatust, sh vastavate siseriiklike menetlussätete kohaldatavust hinnata EL asjakohase õiguse (sh Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“) valguses ning arvestades üldpõhimõtteid, sh EL õiguse tõhusa mõju tagamise nõuet. Seejuures on siseriikliku haldusorgani otsustusruum toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel piiratud olukorras, kus rikkumine on välja selgitatud. Sel juhul lasub pädeval organil (praeguse menetluse kontekstis EAS) kohustus menetlus läbi viia. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestatakse lisaks HMS § 63 lg-s 3 sätestatud asjaoludele ka isiku usalduse kaitset, sh kaalutakse avalikku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes. Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ põhjenduste kohaselt on komisjon ja liikmesriigid kohustatud ühenduse õiguse alusel kontrollima, et ühenduse eelarvevahendeid kasutataks ettenähtud eesmärgil ning ühenduse haldussanktsioonid peavad tagama nimetatud huvide piisava kaitse. Rikkumistele reageerimise kohustuslikkusele viitab ka määruse art 4 lg
  2. Seega on struktuuritoetuste õiguspärase kasutamise ja rikkumistele (osalise või täieliku) tagasinõudmisega reageerimise suhtes oluline avalik huvi (EL finantshuvi). Vastustajal oli otsustamisruum rikkumise koosseisu tuvastamiseks ning selleks määratlemata õigusmõistete sisustamisel, samuti rikkumise tagajärgede kohaldamisel ulatuses, mida näevad ette siseriiklik struktuuritoetusi käsitlev õigus ja vastav EL õigus. Vastustaja on vaidlustatud otsuses selgitanud, et kaalumisruumi ja usalduse kaitse siseriiklike normide kasutamist piirab ka otsekohalduv EL Nõukogu määrus nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta. Määruse art 14 lg 1 teise lõigu järgi toimub struktuurirahastus usaldusväärse finantsjuhtimise reeglite järgi, samu eesmärke teenivad ka EL riigihangete direktiivid. Seega ei saa vastustajale ette heita HMS järgi kaalumisreeglite mittejärgimist. Kohus nõustub vastustaja selgitustega kitsenenud kaalumisruumist.
  3. Kaebaja märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on samade poolte vahel toimunud vaidluses (haldusasi nr 3-12-1618) sama projekti toetussummade tagasinõudmiseks leidnud, et tegemist oli abikõlbulike tegevustega, vastustaja oli tegevustega kursis ja kiitis täiendavad tööd heaks ning kaebaja ei ole käitunud pahauskselt. Nimetatud otsusega tehti vastustajale etteheide, et toetuse tagasinõudmise otsusest peab nähtuma põhjendus, miks need asjaolud ei ole piisavad, et jätta toetus tagasi nõudmata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pole jätkuvalt kaalumisel arvestanud enda rolli hankemenetluses (sh täiendavate tööde eelnevat heakskiitmist) ega analüüsinud kaebaja pahausksust ega tellitud tööde abikõlbulikkust. Praeguses asjas vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et lisatööde mitteabikõlbulikkus tuleneb

rikkumisest. Kaebaja on vaid väitnud, et tegevus toimus EAS-i teadmisel. Varasemalt ei ole lisatööde hanke õiguspärasuse osas kohus seisukohta võtnud. Asjas ei ole 11

(14)3-15-1709 esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et EAS või Siseministeerium oleks hankeliigi valiku selgesõnaliselt heaks kiitnud konkreetseid asjaolusid ja ajatelge arvestades. EAS on toetustaotluse rahuldanud 26.06.2009, st ajal, mil oli välja kuulutatud nii põhi- kui ka lisatööde hange ning sõlmitud vastavad lepingud. Ainuüksi toetustaotluse rahuldamisest ei tulene aga, et sellele järgnevalt ei oleks asjaolude täiendav kontroll ja õiguslik analüüs ning rikkumise tuvastamine lubatav. EAS selgitas kohtuistungil, et
  1. aastal ei olnud neil veel ka tõhusat eelkontrollimise praktikat, vaid see on alles viimastel aastatel välja kujunenud.
  2. Vastustajal on rikkumise väljaselgitamisel võimalus otsustada osaline või täielik tagasinõudmine. Euroopa Komisjoni poolt antud hankemenetluse eeskirjade eiramise korral struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate kulutuste suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunised1 näevad hankemenetluse reeglite rikkumise korral ette kuni 100%-lise korrektsioonimäära. Tuginedes määruse nr 278 (kuni 28.08.2014) § 111 lg 3 p-le 2 (otsustaja nõuab tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et selle hankemenetluse läbiviimisel, mille summa jääb alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära, ei ole kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki või on rikutud

§ 23

lg-s 1 nimetatud keeldu), mõistis EAS välja 25% lisatööde lepingu abikõlbuliku kogumaksumuse osas väljamakstud toetusest. Seega on vastustaja õigesti lähtunud kehtestatud määrast. Haldusakti menetlus- ja vormivead

  1. Kaebaja väitel ei vasta vaidlustatud otsus õiguspärase kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti nõuetele. Kaebajal on õigus selles, et adressaadile negatiivse sisuga ulatuslikul kaalutlusõigusel tuginev otsus peab olema tavapärasest põhjalikumalt motiveeritud (HMS § 56 lg 3). Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses tugineb vastustaja eelkõige auditi järeldustele, sh asjakohase hankemenetluse liigi valimisel, kusjuures varasemates kohtumenetlustes (haldusasjad nr 3-12-1618 ja nr 3-13-2322) on juba tuvastatud, et sama toetuse saanud projekti raames on auditi järeldused osutunud ebaõigeks. Sellises olukorras pidanuks vastustaja kaebaja arvates põhjalikumalt uurimispõhimõtet kohaldama ning auditi järeldustele tuginemine on viinud ebapiisava kaalumiseni ja väära lõppjärelduseni. Kohtu hinnangul ei tugine praeguses haldusasjas vaidlustatud otsus üksnes auditi järeldustele. Vastustaja küll viitab auditi tulemustele, kuid on kajastanud ka kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud vastuväiteid ja neid hinnanud. Vastustaja on analüüsinud hankementluse ja selle liigi otsustamise ning ehitustööde alustamise ja läbiviimise kohta koostatud dokumente.
  2. Kaebaja on seisukohal, et haldusmenetluses polnud talle tagatud tõhus ja tegelik ärakuulamine. Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega sellest, kui oluline on isiku õigus olla ära kuulatud. Järjekindla kohtupraktika kohaselt eeldab ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamusi, seisukohti, küsimusi ja vastuväited esitada. Haldusakti adressaadile peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Menetlusosalise ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-14, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). 1 http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/guidelines/financial_correction/correction_2007_et .pdf 12

(14)3-15-1709 EAS on 06.08.2014 e-kirjaga (I kd, tl 99–100) küsinud kaebajalt selgitusi asjaolude kohta, mida ta on tähtsaks pidanud ning täiendavad seisukohad seoses toetuse osalise tagasinõudmisega ning kaebaja on sellele kirjale 08.09.2014 vastanud (I kd, tl 101–102). samuti on EAS kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist saatnud otsuse projekti (I kd, tl 103–110 ning kaebaja on saatnud oma seisukohad vastuseks projektile 15.09.2014 (I kd, tl 111–116) ning 03.11.2014 täpsustused koos ehitustegevust kajastavate protokollidega (I kd, tl 120–127). EAS esitas kaebajale 11.12.2015 veelkord otsuse projekti, lisades kaaskirjas, et koostamisel on arvestatud kaebaja seisukohti (I kd, tl 128–139). Kohtu hinnangul oli projektist võimalik järeldada, millise sisuga otsus planeeritakse anda ning kaebaja on saanud vastuväiteid ja selgitusi oodatava lõpptulemuse suhtes anda. Kaebaja leiab aga, et EAS ei ole sisuliselt esitatud vastuväiteid analüüsinud. Kohtu hinnangul sisaldab vaidlustatud otsus ka kaebaja esitatud seisukohti ning vastustaja hinnangut neile. Vastustaja on vaidlustatud otsuses märkinud, miks ta ei nõustu kaebaja vastuväidetega tööde ettenägematuse, nende vajaduse ilmnemise aja, põhi- ja lisatööde lahutamatuse ja hankelepingu kiire sõlmimise vajaduse kohta. Mõistlik menetlusaeg
  1. Kaebaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsus on juba kolmas samasisuline otsus, millega EAS üritab toetuse saajalt toetust osaliselt tagasi nõuda. Nii Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-1618 kui ka Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-13-2322 on tühistanud Mõmmiku projekti toetuse tagasinõude otsused. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist hea halduse ega õigusselguse tagamisega ning toetussuma tagasinõudmisel on rikutud mõistliku menetlusaja nõuet. Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb anda igas asjas selle erisusi ja eripärasid silmas pidades: hinnates asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid (vt Riigikohtu üldkogu
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 78 ja seal viidatud EIK-i kohtupraktika). Praeguse asjaga seonduvad haldus- ja kohtumenetlused on toimunud alates 02.02.2009 (hanketeate esitamine hankes nr 110856), esimese toetuse tagasinõudmise otsuse tegi vastustaja 12.04.
  4. Seejärel on toimunud kaks kohtumenetlust (haldusasjad nr 3-13-2322 ja 3-121618) ja kahel korral on vastustaja viinud uuesti läbi menetluse toetuse tagasinõudmise otsustamiseks. Seejuures on toetuse tagasinõudmise otsustamise mõlemal juhul tinginud vastustaja menetluslikud rikkumised haldusmenetluses. Riigikohus on 13.02.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-11 (p 13) käsitlenud olukorda, kus
  5. a toimunud aktsiate võõrandamist puudutav maksuotsus tehti
  6. aastal ning
  7. aastal tegi Riigikohus samas vaidluses kolmanda kohtuotsuse, kusjuures korduvate sisult samasuguste maksuotsusute tegemisel ja vastavates kohtumenetlustes oli järjekindlalt rikutud kolmandate isikute kaasamise nõuet. Riigikohus möönis selles lahendis, et maksu määramise menetlus ja vaidlused maksu määramise õiguspärasuse üle on kestnud juba märkimisväärselt pikka aega, tegemata siiski õiguslikult siduvaid järeldusi. Samuti ei nähtu viidatud otsusest, et kaebajale soodsa lõpplahendi tegemise oleks tinginud ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kehtivas haldusmenetlus- ja halduskohtumenetlusõiguses puuduvad ka muud tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pikaajalise menetluse korral, kui nõuda õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist (vrdl kriminaalmenetluse seadustiku § 2052, § 2742). Praegusel juhul selliseid nõudeid esitatud ei ole. 13
(14)3-15-1709 Praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemisel haldusmenetluses ei ole vastustajal kohtu hinnangul ülemääraselt aega kulunud. Tallinna Halduskohtu 16.06.2014 otsus haldusasjas nr 313-2322 jõustus 19.07.2014 ning selle otsuse seisukohtadest juhindudes pöördus EAS juba 06.08.2014 täiendavate seisukohtade saamiseks Tõrva linna poole (I kd, tl 99–100). Seega ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist ebamõistlikult pikk menetlus ei konkreetse haldusakti andmisel ega kõnelause toetusega seoses tervikuna.
  1. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja kohaldanud õigesti materiaalõigust ning teostanud kaalutlusõigust ning järginud vormi- ja menetlusnõudeid. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks alused puuduvad, mistõttu tuleb kaebus tühistamisnõude osas jätta rahuldamata.
  2. Kaebaja on esitanud ka keelamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamisnõude rahuldamise üheks eelduseks vastustaja tegevuse võimalik õigusvastasus ning sellise haldusakti andmise tõenäosus. Kuna vaidlustatud haldusakti praeguse kohtuotsusega ei tühistata, puudub vastustajal vajadus uue samasisulise haldusakti andmiseks. Seega tuleb kaebus rahuldamata jätta ka kohustamisnõude osas. MENETLUSKULUD
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.