Obsah (6)

§ 74§ 27§ 29§ 75§ 7§ 1

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-2381 Otsuse kuupäev 19. mai 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus Poli

) § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

eristab lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu (§ 7 4-75) ja muud sissesõidukeeldu (§ 27-3314).

1. PPA kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu, mille tähtaeg tulenevalt kaebaja Eestist lahkumise ajast on 10.07.
2. Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vaidlustatud ettekirjutuses märgitud

§ 74lg 3.

Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu määramist reguleeris

§ 74

vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal järgmiselt (siin ja edaspidi on aluseks

01.05.2016 - 22.12.2016 kehtinud redaktsioon): - lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (lg 1); - kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus, kohaldatakse sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (lg 2); - kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (lg 3); - sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (lg 4). 7. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 SE seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee) on öeldud, et Eesti seadusandja on kasutanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ „Ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel“ lubatud võimalust kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Restriktiivsem poliitika tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. 3 3 Seega tuleb

§ 74lg 1 alusel sissesõidukeeldu eelduslikult kohaldada.

Vastustaja on

§ 74

lg 3 alusel kohaldanud sissesõidukeeldu maksimaalsest tähtajast oluliselt lühemaks ajaks. Kaebaja leiab, et

§ 74lg 4 alusel oleks sissesõidukeeld tulnud jätta üldse kohaldamata.

1. Eelviidatud eelnõu 444 SE seletuskirjas on öeldud ka seda, et haldusorganil on kohustus kaaluda, kas välismaalase mõne põhiõiguse kasutamine ei eelda välismaalase riiki lubamist, mis tingiks kehtivusaja lühendamise või kohaldamata jätmise. Seaduses antakse võimalus sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks üksnes humaansetel kaalutlustel. Politsei- ja Piirivalveameti praktikas on välismaalase Eestis viibimise aega humaansetel kaalutlustel pikendatud näiteks tulenevalt isiku enda või tema lähedase haigusest, haiglas viibimisest või operatsioonijärgsest ravist arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul.
2. Sissesõidukeeldu reguleerib ka

5. peatükk (§ 27-3314).

§ 27on aga öeldud, et 5.

peatükis sätestatut kohaldatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus peatükis 2 sätestatuga ning lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata

1. peatükis sätestatut. Praeguses asjas vaidlevad pooled sissesõidukeelu kehtivusaja üle ehk
2. peatüki sätete kohaldamata jätmine on otseselt ette nähtud. Lisaks on § 29 ja § 7 4 vahel ka olemuslik vastuolu: § 74 näeb vaikimisi ette sissesõidukeelu kohaldamise, § 29 reguleeritud olukorras tuleb aga algusest peale teostada kaalutlusõigust. Eeltoodu tähendab, et kohaldatav ei ole muuhulgas kaebaja viidatud

§ 29

lg 3, mis sätestab, et kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega, võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes

§ 29lg 1 p 1–6 sätestatud juhtudel.

Seetõttu ei puutu asjasse, kas kaebaja on või ei ole ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule, avalikule korrale, ühiskondlikule turvalisusele, kõlblusele või teiste isikute tervisele (

§ 29

lg 1 p 1).

§ 75lg 1 alusel kohaldatakse sama seaduse 5.

peatüki sätteid lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes. See säte ei anna samuti alust kohaldada

§ 29

, kuna sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ja kehtivusaja muutmist reguleerib § 32 ning peatamist § 32 1. Praeguses asjas ei vaielda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja muutmise üle eeltoodud sätete mõttes ehk isiku poolt siseministeeriumile esitatud taotluse alusel.

§ 75 lg 1 olemasolu toetab ühtlasi kohtu seisukohta, et reeglina 5.

peatüki sätted kaebaja suhtes kehtestatud sissesõidukeelu puhul ei kohaldu. 10. Kokkuvõttes tuli vastustajal vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel kaaluda sissesõidukeeldu tähtaja lühendamist tulenevalt sellest, et kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades on täiemahuline sissesõidukeeld ebaproportsionaalne (

§ 74

lg 3) või sissesõidukeelu kohaldamata jätmist humaansetel kaalutlustel (

§ 74lg 4).

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 4 4

§ 1

lg 2 kohaselt ei rakendata sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes haldusmenetluse seaduses sätestatut. 11.

§ 74

lg 5-6 nägid ette, et sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi. Sissesõidukeelu kohaldamist lühemaks ajaks või kohaldamata jätmist põhjendatakse. Seadusega oli haldusorganile pandud kohustus põhjendada isikut vähem koormavat piirangut, isikut rohkem koormava piirangu puhul tuli märkida üksnes õiguslik alus. Sellise regulatsiooni eesmärgiks saab pidada seda, et haldusel oleks võimalik teostada enesekontrolli, mitte aga seda, et isikul oleks võimalus üldreeglist soodsama haldusakti vaidlustamiseks. Seetõttu ei too põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa ettekirjutuse õigusvastasust. Vastustaja esitas sissesõidukeelu lühendamise aluseks olnud põhjendused kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on usutav, et nendest põhjendustest lähtus vastustaja ka ettekirjutuse tegemisel, kuna põhjendused lähtuvad ettekirjutuse andmise menetluses kaebaja kohta kogutud andmetest ja kaebaja seletusest (tl 32-37).

1. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti lähtunud ühelt poolt asjaolust, et kaebajal on Eestis pere ja väike laps ning teiselt poolt sellest, et kaebaja viibis Schengeni riikide territooriumil ilma õigusliku aluseta pikka aega ja ei astunud kuni tema avastamiseni mingeid samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Kohus nõustub, et nendel asjaoludel oli õigustatud kaebajale kehtestatud sissesõidukeeldu lühendada, kuid põhjendatud ei olnud sissesõidukeelu täielik kohaldamata jätmine. Kaebaja pidi peret luues ja planeerides arvestama sellega, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema avastamine toob tõenäoliselt kaasa olukorra, kus tal teatud aja jooksul ei ole võimalik perega koos viibida. Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu suhteliselt lühikeseks ajaks. Eemal viibimine ei välista kaebaja võimalust pakkuda perele moraalset tuge.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine kujutas endast karistust ning et piisav oleks olnud lahkumisettekirjutuse tegemine. Kaebaja lahkumisega Eestist taastus õiguspärane olukord, kuna kaebajal puudus õigus Eestis viibida. Nagu eespool öeldud, on sissesõidukeeld tõkend, millega riik reguleerib seda, kellel ta lubab riiki saabuda ja siin viibida. Riigil on selles osas ulatuslik kaalumisruum ning praeguses asjas on vastustaja kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt.
3. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud ettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
5. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 5 5 Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6 6