← Eesti

4-16-531/59

Obsah (12)§ 275§ 218§ 2§ 203§ 27§ 28§ 31§ 32§ 33§ 34§ 56§ 291

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Menetlusalune isik Viru Maakohus 10. mai 2017 Jõhvi kohtumaja 4-16-531 (650015000301) Deniss Minzatov Piret Juuse Riina Palmi Aleksei Pokras kaebus Viru Vangla 29.12.2

§ 275

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahatrahv 8 trahviühikut ehk 32 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 4100081857 ja selgitus „Aleksei Pokras 4-16-531 rahatrahv“. 4. Tunnistada Aleksei Pokras süüdi

§ 218

lg 1 järgi (6.08.2015 aknaklaasi lõhkumise episoodis) ning mõista talle karistuseks rahatrahv 7 trahviühikut ehk 28 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 4100081857 ja selgitus „Aleksei Pokras 4-16-531 rahatrahv“. 5. Lõpetada menetlus antud väärteoasjas süüdistuses

§ 218lg 1 järgi (6.08.2015 WCpoti lõhkumise episoodis) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 1

(21)
  1. Rahuldada kaitsja Robert Sprengk tasutaotlus summas 401,10 eurot (nelisada üks euro ja 10 senti), sh tasu 320 eurot, sõidukulud 14,25 eurot ja käibemaks tasult ja kuludelt 64+2,85 eurot.
  2. Välja mõista Aleksei Pokras’elt riigituludesse 401,10 eurot kaitsjatasu.
  3. Aleksei Pokras’el tasuda menetluskulud 401,10 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, märkides viitenumbri 4100081886 ning selgituse „Aleksei Pokras 4-16-531 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Aleksei Pokras’e tsiviilhagi Viru Vangla vastu 10000 euro nõudes jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav koheselt peale selle välja kuulutamist. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud, s.o 10.06.
  5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. jaanuaril 2016 saabus Viru Maakohtule Aleksei Pokrase kaebus Justiitsministeeriumi Vanglate Osakonna
  7. detsembri 2015 üldmenetluse otsuse peale. Viru Maakohtu
  8. veebruari 2016 määrusega jäeti A. Pokrase kaebus Viru Vangla
  9. detsembri 2015 otsusele väärteoasjas nr 650015000301 läbi vaatamata kaebuse esitamise tähtaja mööda laskmise tõttu.
  10. veebruaril 2016 esitas A. Pokras Viru Maakohtule määruskaebuse, milles selgitas oma kaebuse üleandmist vanglaametnikule tähtaegselt.
  11. veebruaril 2016 esitas Viru Vangla kohtule dokumendid, millest nähtus kaebaja kirjade liikumine.
  12. märtsi 2016 määrusega tühistas maakohus enda
  13. veebruari 2016 määruse, ennistades Viru Vangla
  14. detsembri 2015 otsuse kaebetähtaja ning võttis A. Pokrase kaebuse menetlusse. Viru Maakohus määras A.Pokrase kaebuse läbi vaatamise ajaks
  15. juuni
  17. detsembril 2016 esitas A. Pokras Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohtu
  18. veebruari 2017 määruse alusel määrati kohtu korraldav istung
  19. veebruarile 2017 eesmärgiga lahendada esitatud riigi õigusabi taotlus ja väärteoasja aegumise küsimus. Viru Maakohtu
  20. veebruari 2017 määrusega tühistati Viru Vangla
  21. detsembri 2015 otsus väärteoasjas nr 650015000301 A. Pokrase karistamise kohta

§ 275

lg 1 ja§ 218 lg 1 järgi ning lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 16. veebruari 2017 määruse osaliselt ja saatis asja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus menetluse jätkamiseks. 2

(21)Kaebus Menetlusalune isik palub tühistada tema suhtes tehtud Viru Vangla 29.12.2015 otsus. A. Pokras’e 27.01.2016 kaebuse kohaselt keeldus Viru Vangla temale kohtueelse menetluse käigus riigi õigusabi korras kaitsja määramast, millega olid jämedalt rikutud tema menetluslikud õigused, EIÕK art 13. Kohtueelses menetluses keeldus A. Pokras ütlusi andmast. Kaevatavas otsuses märgitud vangla ametnikud on väga pika aja vältel piinanud A. Pokrast, kohelnud teda ebaseaduslikult, alandanud tema väärikust ja põhjustanud korvamatut kahju A. Pokras’e psüühilisele ja füüsilisele tervisele. (Oma kaebuses käsitleb A. Pokras ka kaevatava otsusega mitteseotud sündmusi, mida kohus jätab tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvaid, kuna samast kaebusest nähtuvalt on A. Pokras nendega seoses juba esitanud eraldi kaebusi prokuratuuri, kaitsepolitseile ja vangla sisekontrolli.) Kaevatavas otsuses märgitud vanglaametnikud M. A. A. Jaani, A. L. N. Ni. ja A. .s on ise provotseerinud A. Pokrast agressiivsele käitumisele, piirates tema seaduslikke õigusi erineval moel ja rakendades tema suhtes vägivalda. Vangla väited ametnike solvamisest on paljasõnalised, tõendamata ja fikseerimata. A. Pokras soovib esitada ka tsiviilhagi summas 10 tuhat eurot tema õiguste väidetava rikkumise eest. Kaebaja palus kutsuda kohtusse tunnistajatena Viru Vangla kinnipeetavaid A. K.t, A. Ni.’it, A. S.’it, V. K.it ja D...’t. Samuti palus võtta antud asja juurde ja uurida tõenditena kõik kaebuses loetletud kriminaal- ja kohtuasju vangla ametnike suhtes, kes süüdistavad A. Pokras’t solvamises. Nõuda vanglast välja ning võtta asja materjalide juurde A. Pokras’e meditsiinikaart ajavahemiku 2013-2015 eest ning pöörata tähelepanu psühhiaater Parve kokkuvõttele ja ravimitele, mis kirjutati A. Pokras’ele välja. 3.05.2017 kohtuistungil Menetlusalune isik A. Pokras jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde, täpsustades, et isegi kui ta tõepoolest pani talle süüks arvatavad väärteod toime, siis juhtus see afekti seisundis ning seda ta hästi ei mäleta. Seepärast, et varem ei lubanud vangla teda kokkusaamisele abikaasaga, hakkas A. Pokras tema enda ütluste järgi vangla ametnikke korraldustele mitte alluma, et „avaldada rahumeelset protesti“. Menetlusaluse isiku ütluste järgi tema poolt vangla ametnike tegevuse tõttu oli alustatud üle kahesaja halduskohtuasja. Samuti olid esitatud avaldused prokuratuuri ja kaitsepolitseile. Otseselt tunnistas vaid A. L. solvamist, kuid ei leidnud selles oma süüd. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning A. Pokras pani need väärteod toime, v.a 6.08.2017 WC-poti lõhkumise episoodis süüdistuses

§ 218

lg 1 järgi, millises osas kohtuväline menetleja ka loobub esitatud süüdistusest ja palub menetlus lõpetada. Et tunnistajate ütlustes on teatud vastuolusid on inimlikult ja eluliselt arusaadav, sest tänaseks on sündmustest möödunud juba ligi kaks aastat. Ei saa eeldada, et igapäevaselt vanglas töötavad ametnikud väga detailselt mäletavad juhtunut kaks aastat hiljem, seda enam, et vanglas juhtub sellekohaseid sündmusi tihti. Väga suuri vastuolusid ütlustes siiski ei olnud. Isik on ise möönnud, et võis ametnikele ebatsensuurseid sõnu öelda. Põhjendus, et solvangud tulid füüsilise valu tagajärjel – sel alusel saab karistuse määra vähendada, võtta arvesse kergendava asjaoluna. Samuti kartseris pikaajaline viibimine ei vabanda isiku käitumist. 3

(21)KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt 6.08.2017 WC-poti lõhkumise episoodis süüdistuses

§ 218

lg 1 järgi ning selles osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada.

§ 218lg 1 alusel määratud karistuse määra tuleb vastavalt vähendada.

Teistes süüdistustes puudub, kohtu arvates, alus kaebuses toodud põhjendustel kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Samas, kuna 2014.a episoodid on tänaseks aegunud ja nende suhtes menetlus lõpetatud ning sellega seoses süüdistuse maht on vähenenud, tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistused selle võrra vähendada. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. A. Pokras’ele oli esitatud süüdistus kahes episoodis

§ 218

lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu) ja 4 episoodis

§ 275lg 1 järgi (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine).

(Süüdistused varasemates väärteoepisoodides, s.o 12.05.2014, 20.06.2014, 21.06.2014, 21.06.2014, 10.07.2014, 15.07.2014 on praeguseks aegunud ja nende suhtes lõpetati menetlus Viru Maakohtu 16.02.2017 määrusega ning selles osas jättis Tartu Ringkonnakohus oma 10.04.2017 määrusega maakohtu määruse muutmata). Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas esitatud süüdistused leidsid kohtuliku uurimise käigus kinnitust.

(1)6.08.2015

§ 218

lg 1 episood (kella 8.00 paiku) Süüdistus: 6.08.2015 kella 8.00 paiku Jõhvis xxx osakonna kambris nr xxx lõhkus kinnipeetav Aleksei Pokras kambri aknaklaasi xxx materiaalset kahju summas 93,60 eurot.

§ 218puhul ei ole tegemist varavastase süüteo iseseisva koosseisuga.

Antud süütegu kujutab endast üksnes mõnda

  1. peatüki koosseisus seisvat tegu, olles viitelise iseloomuga ning käsitatav
  2. peatüki suhtes üldosalise sättena. Subjektiivsest küljest vastab antud koosseis konkreetse varavastase süüteo subjektiivsele küljele. Asja osas peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 600-601, p 1, 5).

§ 203

lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises (ning sellega olulise kahju tekitamises). A. Pokras andis selle episoodi kohta selliseid ütlusi, et kui

(2015)juuli lõpus viidi ta sellesse kambrisse üle, siis ta nägi kohe, et kambri aknaklaas on lõhutud. Seda ütles ta ka (valvurile) J. K.’ile ja näitas talle akent. K. ütles, et teab seda, et see on neil fikseeritud. Aken oli lõhutud niimoodi, et oli näha löögi koht ja sellest tuli diagonaalis 30cm pikkune mõra umbes tema (Pokrase) kasvu kõrgusel (1,83m). Sündmuse päeval, s.o 6.08.2015 hommikuse loenduse ajal avanes kambri uks, ukse lävel oli kolm valvurit ja med.töötaja. Sai kohe aru, et nad hakkavad 4
(21)teda peksma, kuna teda on varem väidetavalt korduvalt pekstud. Istus rahulikult voodil, kedagi ei solvanud, ei olnud agressiivne. Kästi püsti tõusta ja öelda oma nime. Keeldus selle tegemast. Pole seda korraldust ka varem täitnud, kuna protestib selliselt vangla otsusele mitte lubada teda kokkusaamisele abikaasaga. Selle juures viibinud „sinise“ hoone juht K. L. andis korralduse et kinnipeetavat pandaks tema ette. Valvurid hakkasid teda (Pokrast) jalgadest tirima. Kaks valvurit hoidsid jalgadest kinni ja K. püüdis kaenla alt kinni hoida. Aktiivset vastupanu A. Pokras ei osutanud, aga kuna kaalub 130kg, siis valvurid ei tulnud temaga toime. Jalad tõsteti liiga kõrgele ja ta libises voodist maha. Kukkudes lõi pea vastu voodi ja põrandat. Pärast seda ei mäleta enam hästi, mis juhtus. Varem oli tal 2003-2004.a.a avariis saadud trauma, pöördus sellega seoses psühhiaatri poole. Siis tal algas astma hoog ja hakkas lämbuma. Oli maas, palus med.töötajalt, et talle antaks abi, kuid teda hakati jälle üles tõstma. Siis K. L. käskis panna käerauad peale. Käerauad pandi peale ja sellele järgnes läbipeksmine valvurite poolt. Seejärel käskis K. L.välja minna ja ust kinni panna. Jäi kambri üksi. Ei mäleta, mis edasi toimus, aga jäi õhku puudu. Ei mäleta, kas lõi vastu akent või mitte. Oli kambris üksi. Läks vett jooma ja toibus WC ruumus mõne aja pärast. Peas oli muhk ja WC-poti kaas oli katki. Võimalik, et kaotas teadvuse ja läks vastu WC-poti kaant. Kui tõesti oleks tahtnud aknaklaasi lõhkuda, siis viskaks WC-poti vastu akent, kuid pole seda teinud. Ei osanud öelda, kas aknaklaas oli siis samas seisukorras, nagu ta varem oli. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastates eitas seda, et talle oleks vangla kodukorda tutvustatud (kästi kirjutada eestikeelsele tekstile alla, mille sisust ta aru ei saanud). Samuti kinnitas, et tal on teada vanglaametnike volitustest füüsilise jõu kasutamiseks juhul, kui kinnipeetav korraldustele ei allu. Kaitsja küsimustele vastates selgitas, et metallist esemega vastu akent ei ole ta visanud, aga ei saa 100% kindel olla, kuna tundis ennast halvasti. Ainult, et võis rusikaga lüüa (istungiprotokolli lk 3-4). Tunnistaja A. Ni.ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina ning paar aastat tagasi 2015.a, kui ta töötas järelevalveosakonna inspektorina oli üks kord, kui kinnipeetav vist hakkas vastupanu osutama, teda kutsuti appi ja vist kambri aken oli lõhutud (istungiprotokolli lk 8). Tunnistaja S. H. ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina ning 6.08.2015 andis ta vahetuse üle kui A. Pokras ei allunud korraldusele püsti tõusta. Teda hoiatati, et kui ei allu, siis kasutatakse tema suhtes füüsilist jõudu. Peale füüsilise jõu kasutamist läksid kambrist välja, panid ukse kinni ja selle peale hakkas kinnipeetav lõhkuma kambris akna. Kohale tulid kiirreageerijad. S. H. jäi ukse peale, teised ametnikud läksid sisse ja Pokras’e suhtes kasutati füüsilist jõudu, kuna oli agressiivne, hävitas vangla vara, kasutas ebatsensuurseid sõnu. Kui A. Pokras’ele pandi käerauad peale, siis oli kambri aken veel korras. Kui läksid kambrist välja ja kambri ust kinni panid, siis kohe hakkas akent lõhkuma. Tunnistaja nägi seda ise ukse silmaavast. Nägi, et lööb käega vastu akent, päris palju kordi. Käe ümber oli rätik. Kas seal sees oli midagi ei oska öelda. Teisi kinnipeetavaid selle juures ei olnud. Kui aken oleks olnud lõhutud varem, siis oleks see kambri tehnilise kaarti kantud (istungiprotokolli lk 10-11). Tunnistaja J.i K. ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas valvurina ning 6.08.2015 pidid nad A. Pokrast hommikuse loenduse ajal kell 8.00 üles tõstma. Ei tea, mis põhjusel, aga A. Pokras pole kunagi (loenduse ajal) püsti tõusnud. Selle juures viibisid K.L., S.H. ja ei mäleta kes veel. A. Pokras’ele anti korraldus, püüti selgitada, miks ta peab püsti tõusma, aga ta ikka keeldus, ei reageerinud. Algul istus ta voodi ja seina vahel maas. Talle pandi käerauad taha. Selle käigus oli A. Pokras passiivne. Siis eemaldati käerauad ja (vanglaametnikud) läksid kambrist välja. Siis hakkas (A. Pokras) lõhkuma kambris. J. K. nägi seda läbi silmaava ja kuulda oli ka. Kuulis just lõhkumist. Kaua see kestis ei tea, aga (näha oli), et käe ümber oli A. Pokras’el rätik ja ta lõi 5
(21)akent. Ei oska öelda, mitmel korral ta lõi, aga nägi seda ise. Selle tulemusena oli aken katki löödud. Ühes kohas oli mõra. Kohtu täpsustavale küsimusele, kas oli üks mõra vastas, et aken läks katki. Ei osanud öelda, kas enne seda oli aken terve, kuid katki ei olnud ta kindlasti. Kambrite seisukorda, sh kas mõrad on olemas, fikseeritakse žurnaalis, aga igapäevaselt seda ei tehta (istungiprotokolli lk 13-14, 16). Tunnistaja K. K. ütluste järgi töötab ta praegu Tartu Vangla vanemvalvurina ning tol ajal töötas ta Viru Vanglas vanemvalvurina. 6.08.2015 kutsuti teda abiks. Kohale jõudes selgus, et oli vaja valvurit aidata ja jõudu kasutada, kuna kinnipeetav A. Pokras lõhkus kambrit ja ei allunud korraldustele. A. Pokras oli oma kambris ja ametnik oli ka seal. Teisi kinnipeetavaid juures ei olnud. Ametnikest oli kohal A. N. ja kohaliku maja valvur, vist oli see S. H.. Millises asendis A. Pokras oli tunnistaja ei mäleta. Abi oli vaja kambri lõhkumise lõpetamiseks ja käeraudade panemiseks. Ei näinud ise, kuidas A. Pokras on vangla vara rikkunud. Lõhutud oli aken. Aken oli mõrane. Mõrasid oli palju. Pokrast püüti püsti tõsta, kuid ta ei võtnud jalgu alla. Ei tõusnudki püsti, jäi maha istuma. Peale käeraudade kasutamist võis tal olla tervisekahjustusi. Ei oska öelda, kas aknaklaas oli enne terve, ei töötanud selles majas (istungiprotokolli lk 11-12). Viru Vangla kambri nr S221 akna lõhkumist menetlusaluse isiku poolt kinnitab ka fototabel nr 1 (tl 98), millel on näha, et kambri akna klaaspakett on mitmes kohas lõhutud, mõranenud. Fototabeli nr 1, tunnistajate A. N., S. H., J. K., K. K. ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et 6.08.2015 kella 8.00 ajal lõhkus A. Pokras Viru xxx osakonna kambri nr 221 aknaklaasi. A. Pokras ise möönab, et võis aknaklaasi lõhkuda, kuid halva enesetunde tõttu ei mäleta hästi, mis on toimunud. A. Ni.kinnitas, et sündmusi hästi ei mäleta, aga vist oli lõhutud aknaklaas. Ka S. H. ja K. K.l kinnitasid vangla vara – kambri akna rikkumist. Tunnistajad S. H. ja J. K. nägid läbi kambri silmaava, kuidas A. Pokras lõi mitmel korral rätikusse kaetud käega vastu akent ja J. K. kuulis ka lõhkumise häält. Tunnistajate ütlused riimuvad põhilistes asjaoludes omavahel ning neis esinevad ebatäpsused ei ole olulised, need ei tekita kahtlust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ning on seletatavad sellega, et juhtunust on möödunud tänaseks ligi kaks aastat ja tunnistajad ei pruugi mäletada kõiki asjaolusid hästi. Tunnistaja S. H. seletas, et kui aknaklaas oleks lõhutud varem, siis oleks see kantud kambri tehnilise kaarti. Tunnistaja J. K.ei kinnitanud A. Pokras’e ütlusi, et kambri aknal oli juba mõra A. Pokrase sellesse kambrisse paigutamisel. Samuti ei kinnita ükski teine tõend seda A. Pokras’e versiooni, et aken oli lõhutud varem. Seega täidetud on

§ 203

lg 1 kuriteo koosseisu tunnused, s.o võõra asja rikkumine, kuid kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga (alla 200 eurot), siis tuleb A. Pokras’e tegu kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Seda, et tegemist on väheväärtusliku asjaga kinnitab dokumentaalne tõend – 17.08.2015 akt nr 1032 asja lõhkumise kohta, millest nähtuvalt 6.08.2015 kahjustatud S hoone 221 kambri aknapakett maksab 93,60 eurot (koos käibemaksuga) (tl 99). Seega

§ 218lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Subjektiivse külje pealt tuvastab kohus, et A. Pokras pani antud väärteo toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele viitab A. Pokras’e käitumine nii enne kui peale antud väärteo toimepanemist, et ta ei allunud korraldustele, peale vanglaametnike jõu kasutamist muutus agressiivseks, solvas ametnikke. Samuti viitab 6

(21)otsusele tahtlusele teo iseloom, et tegemist ei olnud üksiklöögiga – tunnistajate S. H. ja J. K.’i ütlustest tulenevalt lõi mitmel korral ning tegi vara rikkumiseks ettevalmistusi – keeras rätiku käe ümber. Sellega on

§ 218lg 1 süüteokoosseis täidetud.

(2)6.08.2015

§ 275

lg 1 episood (kella 8.15 paiku) Süüdistus: 6.08.2015 kella 08.15 paiku, xxx asuva Viru Vangla S xxx osakonna kambris nr S221 solvas kinnipeetav Aleksei Pokras (ik 37404230289) ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektor Andres N.´i, kui kasutas suhtlemisel järgmisi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid: „tõ tupoi“ (eesti keelne tõlge – sina oled loll); „ida nahui otsjudogo, pidar“ (eesti keelne tõlge – mine munni siit, pede). Selle tegevusega pani Aleksei Pokras toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. A. Pokras seletas oma ütlustes, et 6.08.2015 kella 8.15 ajal kui A. N. tuli kohale pandi talle (A. Pokras’ele) käed raudu. Oli maas, lebas põrandal. A. N. nõudis, et A. Pokras tõuseks püsti. A. Pokras keeldus selle täitmast. Siis hakati teda kätest üles tõstma, hoides ainult käe randmest kinni. Eesmärk oli, et ta (Pokras) tõuseks valvuri ees püsti. Väänati välja parem põlv, millest tundis suurt valu, peaaegu, et teadvuse kaotanud. Ei mäleta, mida rääkis. Ei olnud agressiivne ega püüdnud ära joosta. Arvab, et tema suhtes kasutati jõudu ebaseaduslikult. Kui ütles midagi, siis oli see öeldud afekti seisundis füüsilise jõu kasutamisega põhjustatud valu tõttu (istungiprotokolli lk 5). Tunnistaja A. N. ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina ning A. Pokras’ega oli tal päris mitu juhtumit, rohkem kui viis, kui A. Pokras on teda solvanud. Need olid ligi 1,5 aastat tagasi, kui ta töötas järelevalve osakonnas inspektorina. Täpseid sõnu ei mäleta, kuid see oli ebatsensuurne sõim. Solvamised olid seoses tema (A. N.’i) poolt ametiülesannete täitmisega, ta tundis ennast sellest solvatuna, et riivatud on tema au ja väärikus. A. Pokras on osutanud talle passiivset vastupanu ning vahest pidi ta (A. N.) seoses ametikohustuste täitmisega kasutama füüsilist jõudu. Kinnipeetavatele valu tekitamise eest ei olnud temale (A. N.’ile) karistusi määratud või ametis alandatud (istungiprotokolli lk 8-9). Tunnistaja S. H. ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina ning 6.08.2015 andis ta vahetuse üle kui A. Pokras ei allunud korraldusele püsti tõusta. Teda hoiatati, et kui ei allu, siis kasutatakse tema suhtes füüsilist jõudu. Peale füüsilise jõu kasutamist läksid ametnikud kambrist välja, panid ukse kinni ja selle peale hakkas kinnipeetav lõhkuma kambris akna. Kohale tulid kiirreageerijad. S. H. jäi ukse peale, teised ametnikud läksid sisse ja A. Pokras’e suhtes kasutati füüsilist jõudu, kuna oli agressiivne, hävitas vangla vara, kasutas ebatsensuurseid sõnu. Need olid suunatud A. N.’ile. Sõnu praegu ei mäleta. A. Pokras ei allunud korraldustele, istus kambri põrandal, oli passiivne, ei täitnud korraldust püsti tõsta. Rohkemat ei meenu, kuna palju aega on möödunud (istungiprotokolli lk 9-10). Tunnistaja J. K.’i ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas valvurina ning 6.08.2015 loenduse ajal solvas (kinnipeetav) A. Pokras A. N.’i. See toimus peale akna lõhkumist kui „rahvast“ tuli juurde. Kui (A. Pokras) lõhkus akna, siis mindi kambrisse. Ei mäleta kuidas on solvanud, kas oli ebatsensuurset sõimu. Mäletab sõnu „N., ilus poiss“. Teisi kinnipeetavaid selle juures ei olnud. A. Pokras oli selles kambris üksi (istungiprotokolli lk 13). 7

(21)Tunnistaja K. K. ütluste järgi töötab ta praegu Tartu Vangla vanemvalvurina ning tol ajal töötas ta Viru Vanglas vanemvalvurina. 6.08.2015 kutsuti teda abiks. Kohale jõudes selgus, et oli vaja valvurit aidata ja jõudu kasutada, kuna kinnipeetav A. Pokras lõhkus kambrit ja ei allunud korraldustele. A. Pokras oli oma kambris ja ametnik oli ka seal. Teisi kinnipeetavaid juures ei olnud. Ametnikest oli kohal A. N. ja kohaliku maja valvur, vist oli see S. H.. Millises asendis A. Pokras oli tunnistaja ei mäleta. Abi oli vaja kambri lõhkumise lõpetamiseks ja käeraudade panemiseks. Pokrast püüti püsti tõsta, kuid ta ei võtnud jalgu alla. Ei tõusnudki püsti, jäi maha istuma. Osutas passiivset vastupanu, aga ilma jõu kasutamata ei saanud raudu peale panna. Peale käeraudade kasutamist võis tal olla tervisekahjustusi. Selle sündmuse ajal solvas A. Pokras A. N.’i. See oli ebatsensuurne sõim, mis oli suunatud just A. N.’ile. (A. Pokras) kasutas N.’i nime pidevalt. Tunnistaja sai niimoodi aru, et eelnevatest kokkupuudetest A. N.’iga oli A. Pokrasel vimm A. N.’i vastu. Tol ajal oli A. N. järelevalveosakonna inspektori ametis (istungiprotokolli lk 11-13).

§ 275

lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt, nt karikatuuriga (RKKKo nr 3-1-1-80-97). Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4). Erinevalt

§-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda

§ 275

lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 31-1-31-16, p 10). Tunnistajate A. N., S. H., J. K., K. K. ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et 6.08.2015 kella 8.15 ajal, viibides Viru Vangla kambris nr S221 solvas A. Pokras oma ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektorit A. N.’i ebatsensuurse sõimuga, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal täiendavalt tsiteerima. Kahtlemata täitis A. N. antud juhul oma ametiülesandeid ja teda tuleb pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend – Viru Vangla järelevalveosakonna inspektori ametijuhend (kinnitatud Viru Vangla direktori 2.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/131), mille p 4.1 ja 4.17 kohaselt inspektor koordineerib allutatud struktuuriosa teenistujate tööülesannete nõuetekohast täitmist ning koordineerib, suunab, juhendab, nõustab ja toetab teenistujaid, samuti 8

(21)täidab muid ülesandeid. Sama kinnitab ka Viru Vangla kodukord (kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19), mille p-s 6.2 on ette nähtud, et loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma (tl 72-74). Kohus loeb tuvastatuks ka seda, et A. Pokras sõimas A. N.’i just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Samuti tuvastab kohus, et A. Pokras’e ebatsensuurne sõim riivas A. N.’i kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Kohtu arvates pani A. Pokras selle väärteo otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele viitab A. Pokras’e käitumine nii enne kui peale antud väärteo toimepanemist, et ta ei allunud korraldustele, peale vanglaametnike poolt jõu kasutamist muutus agressiivseks, solvas ametnikke ning tunnistajate ütlustest tuleneb, et tegemist ei olnud ühe sõnaga või lausega, vaid A. Pokras solvas A. N.’i mitmel korral. Sellega on

§ 275lg 1 süüteokoosseis täidetud.

(3)6.08.2015

§ 218

lg 1 episood (kella 9.25 paiku) Süüdistus: 6.08.2015 kella 09.25 paiku avastati, et Jõhvi Ülesõidu 1 xxx osakonna kambri nr S221 WC-ruumis on lõhutud WC-pott. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Aleksei Pokras (ik 37404230289), kes sai lõhkumise toime panna. Lõhkumisega tekitas A. Pokras Riigi Kinnisvara AS-ile materiaalse kahju 18,91 eurot. Selle tegevusega pani Aleskei Pokras toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Kuna antud episoodis loobus kohtuväline menetleja süüdistusest ja palus lõpetada menetlus, millega olid nõus ka menetlusalune isik ja tema kaitsja, siis kohus ei hakka seda uurima ega tõendeid (sh tunnistaja Elle Tuur ütlusi) hindama, vaid lõpetab menetlust antud episoodis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse aluste puudumise tõttu.

(4)6.08.2015

§ 275

lg 1 episood (kella 14.20 paiku) Süüdistus: 6.08.2015 kella 14.20 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P2 osakonnas solvas kinnipeetav Aleksei Pokras (ik 37404230289) ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektor A. N.´i, kui kasutas suhtlemisel järgmisi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid: „nu tõ tupoi, suka, ja budu na tebja pisat“ (eesti keelne tõlge – no sina loll, lits, ma hakkan sinu peale kirjutama); „idi nahui suka“ (eesti keelne tõlge – mine munni, lits). Selle tegevusega pani Aleksei Pokras toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. A. Pokras’e ütluste kohaselt 6.08.2015 kogu päeva jooksul käidi tema kambris, et maha panna ja käerauad peale panna. Teda tõsteti maast üles selja taga olevatest kätest kinni hoides. Kuna õlg oli välja väänatud, siis tundis sellest suurt valu. Afekti seisundis võis ebatsensuurselt ennast väljendada. Sel päeval viidi teda teise osakonda üle. Selle juures oli J. K.. Kuna õlg valutas, siis pandi käerauad ette. Mingit vastupanu üleviimisel ei osutanud. Isiklikke asju kandsid valvurid, ise ei saanud kanda. Üleviimisel mingeid probleeme ei olnud. Kartserisse saabumisel võttis teda vastu A. N., kes väidetavalt solvas teda (Pokrast). Kambrisse pandi ilma isiklike asjadeta. Pea ja keha valutasid saadud löökidest. Ei mäleta, kas on A. N.’i solvanud (istungiprotokolli lk 6-7). 9

(21)Tunnistaja A. N. ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina ning A. Pokras’ega oli tal päris mitu juhtumit, rohkem kui viis, kui A. Pokras on teda solvanud. Need olid ligi 1,5 aastat tagasi, kui ta töötas järelevalve osakonnas inspektorina. Täpseid sõnu ei mäleta, kuid see oli ebatsensuurne sõim. Solvamised olid seoses tema (A. N.’i) poolt ametiülesannete täitmisega, ta tundis ennast sellest solvatuna, et riivatud on tema au ja väärikus. A. Pokras on osutanud talle passiivset vastupanu ning vahest pidi ta (A. N.) seoses ametikohustuste täitmisega kasutama füüsilist jõudu. Kinnipeetavatele valu tekitamise eest ei olnud temale (A. N.’ile) karistusi määratud või ametis alandatud (istungiprotokolli lk 8-9). Tunnistajale Marek Vinni’le oli kohtukutse saadetud, kuid ta ei saanud kohtuistungile tulla, kuna 3.05.2017 pidi ta esindama Viru Vanglat varem määratud spordivõistlustel (tl 205). Kohus on lugenud seda mõjuvaks põhjuseks ning avaldanud VTMS § 99 lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistaja M. V. 21.08.2015 ülekuulamise protokollile antud ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas järelevalveosakonna valvurina. 6.08.2015 päevaajal toimus P2 osakonna laoruumis kinnipeetav A. Pokras’e asjade läbiotsimine. Samal päeval paigutati A. Pokras P2 osakonda ning tema suhtes oli kohaldatud isiklike asjade keeld, mistõttu tuligi tema asjad läbi vaadata. A. Pokras’e asju vaatas läbi järelevalveosakonna inspektor Andres N., kelle suhtes oli A. Pokras üsna endast väljas. Tunnistaja oli siis asjade läbivaatamise juures. A. Pokras oma ärrituvuses sõneles ka A. N.’iga. Jäi meelde, et A. Pokras ütles A. N.dile „tõ durak štoli“ (eestik – „loll oled või“). Kas Pokras ütles N.’ile ka „suka“ (eestik – „lita“) enam ei mäleta. Pikematest venekeelsetest fraasidest ei pruukinud aru saada, vene keelt hästi ei mõista (tl 110-111). Tunnistajate A. N., M. Vinni ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et 6.08.2015 kella 14.20 ajal, viibides Viru Vangla P2 osakonnas solvas A. Pokras oma ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektorit A. N.’i ebatsensuurse sõimuga, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal täiendavalt tsiteerima. Kahtlemata täitis A. N. antud juhul oma ametiülesandeid ja teda tuleb pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend – Viru Vangla järelevalveosakonna inspektori ametijuhend (kinnitatud Viru Vangla direktori 2.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/131), mille p 4.1 ja 4.17 kohaselt inspektor koordineerib allutatud struktuuriosa teenistujate tööülesannete nõuetekohast täitmist ning koordineerib, suunab, juhendab, nõustab ja toetab teenistujaid, samuti täidab muid ülesandeid. Kohus loeb tuvastatuks ka seda, et A. Pokras sõimas A. N.’i just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Samuti tuvastab kohus, et A. Pokras’e ebatsensuurne sõim riivas A. N.’i kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Kohtu arvates pani A. Pokras selle väärteo otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele viitab A. Pokras’e käitumine enne selle väärteo toimepanemist ja selle ajal. Tunnistaja M. Vinni ütluste järgi oli A. Pokras üsna endast väljas ning sõneles oma ärrituvuses A. N.’iga, solvates viimast mitte ühe sõnaga või lausega, vaid mitmel korral. Sellega

§ 275lg 1 süüteokoosseis on täidetud.

(5)7.08.2015

§ 275lg 1 episood 10

(21)Süüdistus: 7.08.2015 kella 8.30 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambris xxx solvas kinnipeetav Aleksei Pokras (ik 37404230289) ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektor A. N.´i kui kasutas suhtlemisel järgmisi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid: „suka, N., tõ pidar“ (eesti keelne tõlge – lits, N., sa oled pede); „ida nahui otsjudogo“ (eesti keelne tõlge – mine munni siit). Selle tegevusega pani Aleksei Pokras toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. A. Pokras’e ütluste kohaselt hommikul hakati teda A. N.’i käsul piinama. See oli med.töötaja juuresolekul. Ta (Pokras) ei osutanud vastupanu, istus toolil, pandi käerauad peale. Talle anti käsk püsti tõusta, kuid keeldus selle täitmast. A. N. andis käsu, et teda (Pokrast) tõstetaks tema (N.’

  1. i)ees. Käed olid selja taga käeraudades. Õlg oli välja väänatud, tundis sellest valu. Käeraudadest olid käed vigastatud. Jalad olid ära löödud. Ei mäleta, kuidas on sellele reageerinud. Tundis tugevat valu ja oli afekti seisundis (istungiprotokolli lk 7). Tunnistaja A. N. ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina ning A. Pokras’ega oli tal päris mitu juhtumit, rohkem kui viis, kui A. Pokras on teda solvanud. Need olid ligi 1,5 aastat tagasi, kui ta töötas järelevalve osakonnas inspektorina. Täpseid sõnu ei mäleta, kuid see oli ebatsensuurne sõim. Solvamised olid seoses tema (A. N.’
  2. i)poolt ametiülesannete täitmisega, ta tundis ennast sellest solvatuna, et riivatud on tema au ja väärikus. A. Pokras on osutanud talle passiivset vastupanu ning vahest pidi ta (A. N.) seoses ametikohustuste täitmisega kasutama füüsilist jõudu. Kinnipeetavatele valu tekitamise eest ei olnud temale (A. N.’ile) karistusi määratud või ametis alandatud (istungiprotokolli lk 8-9). Tunnistaja U. V. ütluste kohaselt töötas ta Viru Vanglas vanemvalvurina kui 7.08.2015 kutsuti teda appi B2 osakonda, kus kinnipeetav A. Pokras keeldus tulema luugi juurde, et saaks käerauad peale panna. Kohal oli veel Andres N.. Teisi ei mäleta. Olid ainult vanglaametnikud. Teisi kinnipeetavaid ei olnud. Vist istus A. Pokras toolil. Nad läksid kambrisse, panid käerauad, kuid A. Pokras ikka keeldus püsti tõusmast. Kuna toimus loendus, siis kontrolli käigus peab kinnipeetav püsti seisma. A. Pokras’t tõsteti püsti. Jalgu ta alla ei võtnud. Selle käigus sõimas (A. Pokras) inspektor A. N.’i. Solvavaid väljendeid oli palju. Need olid ebatsensuursed ja suunatud just A. N.’ile, sest A. Pokras pöördus nimeliselt tema (A. N.’
  3. i)poole (istungiprotokolli lk 19-20). Tunnistajale G. V.’le oli kohtukutse saadetud, kuid ta ei saanud kohtuistungile tulla, kuna 3.05.2017 peab ta viima naist arsti juurde ning keegi teine ei saa seda teha (tl 202, 216). Kohus on lugenud seda mõjuvaks põhjuseks ning avaldanud VTMS § 99 lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. G. V. 17.08.2015 ülekuulamise protokollile antud ütluste järgi töötab ta Viru Vangla järelevalveosakonna valvurina. Mõni aeg tagasi osales ta koos inspektor Andres N.’iga P hoone P2 osakonna kinnipeetavate loendusel, sh kinnipeetava Aleksei Pokras’e kambris, kes ühelgi loendusel korraldustele ei allu. Ka seekord A. Pokras korraldustele ei allunud ja siis kasutati tema suhtes füüsilist jõudu. Füüsilise jõu kasutamise käigus sõimas Pokras N.’i. Pokras teeb seda iga kord kui N. loendusel osaleb. Konkreetselt 7.08.2015 hommikusel loendusel ütles Pokras N.’i aadressil ebatsensuurset sõimu (konkreetsed sõnad on protokollis kajastatud, ebatsensuurse iseloomu tõttu ei pea kohus võimalikuks neid tsiteerida). Kindlasti ütles Pokras neid sõnu N.’i aadressil, sest kinnipeetav ütles välja N.’i nime. See oli nii, et Pokras alustas lauset „N. tõ…“ – (ehk eesti keeles „N., sa…“) ning sellele järgnes solvav sõim (tl 115-116). 11

(21)Tunnistajate A. N., U. V., G. V.o ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et 7.08.2015 kella 8.30 ajal, viibides Viru Vangla kambris nr P229 solvas A. Pokras oma ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna inspektorit A. N.’i ebatsensuurse sõimuga, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal täiendavalt tsiteerima. Kahtlemata täitis A. N. antud juhul oma ametiülesandeid ja teda tuleb pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend – Viru Vangla järelevalveosakonna inspektori ametijuhend (kinnitatud Viru Vangla direktori 2.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/131), mille p 4.1 ja 4.17 kohaselt inspektor koordineerib allutatud struktuuriosa teenistujate tööülesannete nõuetekohast täitmist ning koordineerib, suunab, juhendab, nõustab ja toetab teenistujaid, samuti täidab muid ülesandeid. Sama kinnitab ka Viru Vangla kodukord (kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19), mille p-s 6.2 on ette nähtud, et loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma (tl 72-74). Kohus loeb tuvastatuks ka seda, et A. Pokras sõimas A. N.’i just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Samuti tuvastab kohus, et A. Pokras’e ebatsensuurne sõim riivas A. N.’i kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Kohtu arvates pani A. Pokras selle väärteo otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele viitab A. Pokras’e käitumine nii enne kui peale antud väärteo toimepanemist, et ta ei allunud korraldustele, peale vanglaametnike poolt jõu kasutamist muutus agressiivseks, solvas ametniku ning tunnistajate U. V.ja G. V. ütlustest tuleneb, et tegemist ei olnud ühe sõnaga või lausega, vaid A. Pokras solvas A. N.’i mitmel korral. Sellega on

§ 275lg 1 süüteokoosseis täidetud.

(6)8.08.2015

§ 275

lg 1 episood Süüdistus: 8.08.2015 kell 20.04, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambris xxx solvas kinnipeetav Aleksei Pokras (ik 37404230289) ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna vanemvalvur A. L.´i, kui kasutas suhtlemisel järgmisi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid: „chmo ebanoe“ (eestikeelset otsetõlget ei ole, mõte tähendab allalaskmist); „tvarina teper dovolen“ (eesti keelne tõlge – raisk, oled siis nüüd rahul); „nu i tševo tõ chmo mentovskoe etim dobilsja“ (eesti keelne tõlge – mida sa ment sellega nüüd saavutasid) ja „gnida“ (eestikeelset tõlget otseselt ei ole, kuid on roppus). Selle tegevusega pani Aleksei Pokras toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. A. Pokras’e ütluste kohaselt istus ta 8.08.2015 kella 20.04 ajal laua taga spetsiaalselt seljaga valvurite poole, et saaks selja taha käed raudu panna. (Vanglaalvur) A. L. tuli ligemale. Pokras ütles, et käsi on välja väänatud ja et paneks kahesed käerauad, s.o kaks omavahel kinnitatud raudu. L. keeldus selle tegemast. Küsis, kas tõuseb ise üles või saab haiget. Pokras keeldus üles tõusmast. Ametnikke oli mitu. Nad hakkasid kättpidi selja tagant teda (A. Pokrast) üles tõstma. Tundis tugevat valu. Lõi pea vastu lauda ära. Ametnikud ei tulnud temaga toime, aga mitte sellepärast, et vastupanu osutas, vaid tema (Pokras’e) suure kaalu tõttu. Ametnikud pillasid teda põrandale, lõi oma pea ära, teda hoiti õlgadest kinni ja vedasid maha. Tunnistab, et solvas L. ebatsensuurselt, kuna temal (Pokras’el) oli väga valus. Täpseid sõnu ei mäleta (istungiprotokolli lk 7-8). 12

(21)Tunnistaja J. H. ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas valvurina ning 8.08.2015 vahetuse üleandmise ajal kasutati kinnipeetava A. Pokras suhtes käeraudu ja tõsteti ta istumast püsti. Ta ei allunud korraldusele püsti tõusta. Selle tegevuse käigus solvas ta ebatsensuurselt venekeelsete väljenditega vanemvalvur A. L.. Solvavad sõnad olid suunatud just A. L.le, sest tema andis korralduse püsti tõusta ja verbaalselt suhtles A. Pokras’ega. Selle juures viibis veel (ametnik) R. J.. Kes veel ametnikest oli ei mäleta. Teisi kinnipeetavaid peale A. Pokrast ei olnud (istungiprotokolli lk 17-18). Tunnistaja R. J. ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina ning 8.08.2015 õhtuse loenduse ajal kella 20.00 ja 20.30 vahel sõimas kinnipeetav A. Pokras erinevate ebatsensuursete sõnadega vanemavalvur A. L.i. Sõimlemine sai algust sellest, et A. Pokras ei allunud korraldusele ja oli vaja teda aidata püsti. Sõnavahetus algas pärast korraldusele mitteallumist (istungiprotokolli lk 16-17). Tunnistajale Al.r L.’ile oli kohtukutse saadetud, kuid ta ei saanud kohtuistungile tulla, kuna 3.05.2017 puudub tal võimalus tööl asendus leida (tl 213). Kohus on lugenud seda mõjuvaks põhjuseks ning avaldanud VTMS § 99 lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. A. L. 10.08.2015 ülekuulamise protokollile antud ütluste järgi töötab ta Viru Vangla järelevalveosakonna vanemvalvurina. 8.08.2015 oli ta teenistuses Viru Vangla P hoones. Kella 20.04 paiku teostas ta P2 osakonna kambris nr P229 õhtust loendust. Loenduse viis läbi koos valvurite R. J., J. H. ja R. P.’iga. Antud kambris paiknes kinnipeetav Aleksei Pokras, kes ei allunud A. L. korraldusele toolilt tõusta ja toiduluugi juurde tulla. Seda pidi kinnipeetav tegema, sest tema suhtes kohaldati vangistusseaduse § 69 alusel käeraudade kasutamist ning läbi toiduluugi tulebki talle käerauad peale panna. Kuna A. Pokras korraldusele ei allunud, sisenesid tema kambrisse, aga ka korduvale korraldusele kinnipeetav ei reageerinud, osutades passiivset vastupanu. A. .paigaldas kinnipeetavale käerauad ja andis korralduse püsti tõusta. A. Pokras eiras ka seda korraldust. Kuna loenduse ajal peab kinnipeetav püsti tõusma, võttis A. L. A. Pokras’e paremast käest ja R. J. vasakust käest ja nad hakkasid A. Pokrast tooli pealt püsti tõstma. Sellele reagreeris A. Pokras agressiivselt, pani jala laua ääre peale ning hakkas jalaga ja terve keha massiga tagasi tõukama. Kuna A. Pokras osutas füüsilist vastupanu, fikseerisid teda füüsilist jõudu kasutades põrandal. Selle käigus sõimas A. Pokras A. L. ebatsensuursete väljenditega nagu „chmo ebanoe“ (venek. otsetõlget ei ole, tähendab allalaskmist), „tvarina, teper dovolen“ (venek, tõlge – „raisk, oled siis nüüd rahul“), „nu i tševo tõ chmo mentovskoe etim dobilsja“ (venek, tõlge – „mida sa ment sellega nüüd saavutasid“), „gnida“ (venek roppsõna, otsetõlget ei ole) jne. Mõne aja pärast rahunes A. Pokras maha ja said lõpetada tema kambris loenduse. A. Pokrase väljenditest tundis A. L. end solvatuna, sellega näitas kinnipeetav tema kui riigivõimu esindaja suhtes austuse ja lugupidamise puudumist, seda enam, et A. L. on täitnud tol hetkel oma teenistuskohustusi. Väljendid olid öeldud just temale (A. L.’ile), sest ainult A. L. oli see, kes on A. Pokrasega tol hetkel suhelnud. Samuti tuleneb see asjaolust, et just A. L. oli A. Pokras’e pea juures sel hetkel, kui ta toodud väljendeid ütles, millest sai A. L. aru, et need olid suunatud just temale (tl 15-17). Tunnistajate J. H., R. J., A. L. ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et 8.08.2015 kell 20.04 Aleksei Pokras, viibides Viru Vangla P hoone P 2 osakonna kambris nr xxx solvas ametikohustusi täitnud vanemvalvur A. L.i ebatsensuurse sõimuga mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal täiendavalt tsiteerima. Kahtlemata täitis A. L. antud juhul oma 13
(21)ametiülesandeid ja teda tuleb pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend, nimelt Viru Vangla vanemvalvuri ametijuhend (kinnitatud Viru Vangla direktori 28.12.2011 käskkirjaga nr 1.1-1/250) (tl 18-19). Selle p 4 kohaselt rakendab vanemvalvur muuhulgas abinõud kinni peetavate isikute allumatuse ja erakorraliste sündmuste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks, mida A. L. antud juhul tegigi. Seda, et niiviisi tegutsedes on A. L.täitnud oma ametiülesandeid kinnitab ka Viru Vangla kodukord (kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19), mille p-s 6.2 on ette nähtud, et loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma (tl 72-74). Kohus loeb tuvastatuks ka seda, et A. Pokras sõimas A. L.i just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Samuti tuvastab kohus, et A. Pokras’e ebatsensuurne sõim riivas A. L.’i kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Kohtu arvates pani A. Pokras selle väärteo otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele viitab A. Pokras’e käitumine nii enne kui peale antud väärteo toimepanemist, et ta ei allunud korraldustele, peale vanglaametnike poolt jõu kasutamist muutus agressiivseks, solvas ametniku ning tunnistajate A. L., J. H. ja R. J.. ütlustest tuleneb, et tegemist ei olnud ühe sõnaga või lausega, vaid A. Pokras solvas A. L.s’i mitmel korral. Sellega on

§ 275lg 1 süüteokoosseis täidetud.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus antud asjas ei tuvasta.

§ 27

kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud

-i, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§-dest 28-31 tulenevalt välistab teo õigusvastasust isiku tegutsemine hädakaitses, hädaseisundis, kohustuste kollisiooni korral ja kui isik on eksinud õigusvastasust välistava asjaolu esinemises. Otseselt pole keegi pooltest ühelegi eelnimetatud õigusvastasust välistavale asjaolule viidanud. Samas A. Pokras on antud menetluse käigus tuginenud sellele, et tema käitumine oli tingitud vanglaametnike ebaseaduslikust ja provokatiivsest käitumisest, mis seisnes tema suhtes füüsilise jõu väidetavalt ebaseaduslikus kasutamises, mis võib vastata hädakaitse tunnustele.

§ 28

lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohtu arvates ei tegutsenud A. Pokras antud asjas üheski temale esitatud süüdistuse episoodis hädakaitseseisundis, kuna kõikidel nendel juhtumitel täitsid vanglaametnikud oma ametiülesandeid ning hoopis A. Pokras oli see, kes keeldus ametnike korraldusi täitmast. Samal põhjusel ei saa rääkida sellest, et antud juhul oleks toimunud õigusvastane rünne A. Pokras’e suhtes, kuna ametnikud on täitnud oma ametikohustusi kinnipeetava seadusliku korralduse täitmisele sundimiseks. Kuna vanglaametnike tegevuses pole õigusvastase ründe tunnuseid, siis välistatud on ka A. Pokras’e tegutsemine hädakaitse seisundis.

§ 31

lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik 14

(21)seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Siinkohal on oluline, et eksimus selle kohta, et tegemist on ründega, peab sündmustikku tervikuna arvestades olema adekvaatne.

§ 31

lg-le 1 tuginemine on välistatud, kui isik põhjendamatult leiab, et teda või teist isikut rünnatakse. Kohtu arvates ei esine antud asjas ka

§ 31lg-s 1 ettenähtud eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus, kuna A.

Pokras teadis, et tegemist on vanglaametnike seaduslikke korraldustega ning seetõttu ei saanud eksida selles, et ametnike nõudmised on põhjendatud. Kuigi A. Pokras on eitanud oma ütlustes Viru Vangla kodukorraga tutvumist, siis tema hiljem antud ütlustest on selgelt näha, et nt loenduse ajal kinnipeetava püsti tõusmise kohustus oli talle hästi teada ning ta teadlikult ja sihipäraselt eitanud seda korraldust pika aja jooksul põhjustel, mida A. Pokras peab oma tõekspidamisteks (et avaldada sellega vastumeelt ehk „rahumeelset protesti“ vangla otsustusele mitte lubada teda abikaasaga kokkusaamisele – istungiprotokolli lk 8). Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus antud asjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine kohtu arvates ka üheski esitatud süüdistuse episoodis.

§ 32

lg 1 ls 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane (

§ 33

).

§ 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Kohus ei tuvasta antud asjas tunnuseid, mis viitaksid sellele, et A. Pokras on vaimuhaige, et tal oleks ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire. A. Pokras’e enda väited selle kohta, et varem liiklusõnnetuses oli tal saadud trauma ja et pikaajaline kartserkambris viibimine on negatiivselt mõjutanud tema tervist ei ole küllaldased sellise järelduse tegemiseks. Keegi, sh A. Pokras ise, pole tuginenud antud asjas sellele, et ta (A. Pokras) on vaimuhaige või et tal esineks ajutine või püsiv raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus või nõdrameelsus, viidates vaid väidetavale afektiseisundile. Samuti ükski teine tunnus, sh menetlusaluse isiku käitumine antud menetluses ega toimepandud tegude iseloom ei ärata kahtlust A. Pokras’e süüdivuses. Võimalikule süüdimatusele ei viita, kohtu arvates, ka menetlusaluse isiku agressiivne kaitsepositsioon ja kõrgendatud emotsionaalsus, mis on A. Pokras’ele kahtlemata omased, kuid kuuluvad tema iseloomuomaduste hulka ega ulatu teatud kriitilise piirini, mille taga võiksid sellised kahtlused juba tekkida. Mis puudutab A. Pokras’e väiteid, et pikaajalisest üksikvangistuses viibimisest ja vanglaametnike väidetavalt ebaseaduslikust füüsilise vägivalla süstemaatilisest käitumisest sai kannatada tema füüsiline ja vaimne tervis, siis kohus ei välista, et kartseris viibimine võib avaldada kinnipeetavale negatiivset mõju (lõppkokkuvõttes seisnebki kartserkaristuse mõte selles, et veelgi kitsendada kinnipeetava õigusi ja läbi selle suunata teda õiguspärasele käitumisele). Samas ei viita ükski tunnus sellele, et selle tulemusena ilmneks A. Pokras’el mõni

§-s 34 märgitud asjaolu. 15

(21)A. Pokras ja tema kaitsja leidsid vastupidist ning on tuginenud antud asjas sellele, et temale süüks arvatavate väärtegude toimepanemisel viibis A. Pokras süüdimatus seisundus, afektis (s.o ajutine raske psüühikahäire), mis oli tingitud nii vanglaametnike õigusvastasest käitumisest kui ka tema terviseseisundist (varasem trauma liiklusõnnetuses, pikaajaline üksikvangistuses viibimine, mida peaksid kinnitama ka vangla meditsiinilised dokumendid). Kohus ei tuvastanud eelnevalt, et A. Pokras’e käitumises oleks tunnuseid, mis viitaksid süüdimatusele. Samal põhjusel jättis kohus rahuldamata A. Pokras’e ja tema kaitsja taotluse meditsiiniliste dokumentide vangla käest väljanõudmiseks ja psühhiaatrilise kohtuekspertiisi määramiseks, kuna A. Pokras’e terviseseisund kui selline ei oma antud asjas kaebuse lahendamiseks tähendust ning isegi kui ta on pöördunud arsti või psühhiaatrilise abi saamiseks, ei tähenda see veel, et tegemist oleks süüdimatu isikuga. Kohus rõhutab, et ükski tunnus ei viita, et süüdistuses märgitud väärtegude toimepanemisel oleks A. Pokras süüdimatu. Kaudselt on seda tunnistanud ka A. Pokras ja tema kaitsja ise, kui seletas, et võis ametnikke solvata tema suhtes rakendatud füüsilise jõuga põhjustatud tugevast valust. Aga ka see ei tähenda, kohtu arvates, et menetlusalune isik ei saanud oma tegusid juhtida ja nende tähendusest aru saada. Eeltoodud põhjendustel ei pidanud kohus vajalikuks ka antud asjas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist A. Pokras’e suhtes. Sellekohane A. Pokras’e taotlus jäi kohtu poolt rahuldamata ja kohus ei tuvasta alust selle ekspertiisi määramiseks. VTMS § 102 lg 1 kohaselt kohtunik võib poolte taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi. Samas on ekspertsiisi määramine kohtu diskretsiooniotsus ning ekspertiisi tuleb määrata eelkõige siis, kui menetlejal tekivad kahtlused isiku psüühilises seisundis. Kahtlusi võivad tekitada näiteks süüteo toimepanemise ebatavaline viis, motiivide või eesmärkide ebaharilikkus, nende mittevastavus teo raskusele või seostamatus teo tagajärgedega. Kohus selliseid asjaolusid antud asjas ei tuvasta. Ei saa öelda, et vangla ametniku korralduse allumatuses oleks midagi erandlikku. Viru Vangla tööpraktikas esineb selliseid juhtumeid küll. Samuti ei ole midagi ebahariliku selles, et kinnipeetav teda füüsilise jõu kasutades korralduse täitmisele allutamisel solvab vanglaametniku. Samuti ei tuvasta kohus midagi ebaloomulikku selles, et vangla juhtkonna tehtud negatiivsed otsused kinnipeetava suhtes tekitavad kinnipeetavas pahameelt ja nördimust, mille tõttu võib tema käitumine ja reaktsioon muutuda närviliseks või ägedaks, mis aga ei kujuta endast ei ajutist ega püsivat psüühikahäiret. Seetõttu ei tuvastanud kohus alust antud asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks ega A. Pokrase süüdimatuse tunnuseid. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus süüd välistavaid asjaolusid. Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (v.a. 6.08.2015 WC-poti lõhkumise episoodis), samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. VTMS § 52 lg 3 kohaselt

§ 218

lg-tes 1 ja 2, §-s 275 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistused on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Karistus

§ 56lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 16

(21)õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-158-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on A. Pokras’el kolm kehtivat kriminaalkaristust. Süüdistuses

§ 218lg 1 järgi vastab menetlusaluse isiku süü keskmisele määrale.

Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

§ 218

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. A. Pokras’ele on määratud karistus 15 trahviühikut ehk 60 eurot, mis on sanktsiooni miinimummäärale lähedane. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu muid asjaolusid, mida võeti arvesse karistuse liigi ja määra valikul, mistõttu antud olukorras miinimumilähedase kergemaliigilise karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt jääb kohtule arusaamatuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on liiga leebe, kuid VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt ei või maakohus uut otsust tehes raskendada menetlusaluse isiku olukorda ehk mõista temale rangemat karistust. Kuna kohtuväline menetleja loobus süüdistusest 6.08.2015 WC-poti lõhkumise episoodis, siis süüdistuse maht on vähenenud ja proportsionaalselt tuleb vähendada ka mõistetud karistuse määra, mõistes A. Pokras’le karistuseks

§ 218

lg 1 järgi rahatrahv 7 trahviühiku ehk 28 euro ulatuses (15/2=7,5 ümardus isiku kasuks 7-ni * 4 = 28). Ka võimuesindaja solvamise eest kohtuvälise menetleja määratud karistus on kohtu arvates põhjendamatult leebe.

§ 275

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati A. Pokras’ele karistuseks

§ 275

lg 1 järgi 20 trahviühikut ehk 80 eurot, mis on sanktsiooni miinimummäärale lähedane. Kohus leiab, et süüdistuses

§ 275lg 1 järgi on menetlusaluse isiku süü üle keskmist määra.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu muid asjaolusid, mida võeti arvesse karistuse liigi ja määra valikul, mistõttu antud olukorras miinimumilähedase kergemaliigilise karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt jääb kohtule arusaamatuks. Menetlusaluse isiku õigusvastase käitumise intensiivsus, s.o samalaadsete õigusrikkumiste jätkuv toimepanemine lühikese ajavahemiku jooksul (neli väärtegu kolme päevaga) teeb A. Pokras’e süüd raskemaks. Samuti õigusrikkumiste toimepanemine kinnipidamisasutuses karistust kandes ja võimuesindajate suhtes ilmestab, et antud juhul nii üld- kui eripreventsiooni eesmärkidest lähtudes tuleb menetlusalusele isikule määrata karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus, valides seejuures karistuse liigina rangemat karistuse liiki ehk aresti. Samas VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt ei või maakohus uut otsust tehes raskendada menetlusaluse isiku 17

(21)olukorda ehk mõista temale rangemat karistust, mistõttu karistuse liigi osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ning karistada A. Pokrast rahatrahviga. Siinkohal aga tuleb võtta arvesse, et kümnest väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud võimuesindaja solvamise episoodist tänaseks aegunud on kuus 2014.a episoodi (selles osas lõpetas maakohus menetluse 16.02.2017 määrusega ning Tartu Ringkonnakohus jättis oma 10.04.2017 määrusega maakohtu määruse selles osas jõusse). Tänaseks ei ole siis aegunud neli väärteoepisoodi

§ 275lg 1 järgi.

Seega proportsionaalselt tuleb vähendada ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse määra (s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot) ning teha selles osas uus otsus, millega karistada A. Pokras

§ 275

lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ehk 32 euro suuruses (20 ühikut * 4/10 = 8 ühikut * 4 = 32 eurot). Kuigi A. Pokras’e kaebus ei anna alust kohtuvälise menetleja tehtud otsuse muutmiseks, kohus on tuvastanud menetluslikku olukorra muutumist (2014.a episoodid on aegunud, 6.08.2015 WCpoti lõhkumise episoodis loobus kohtuväline menetleja süüdistusest) ja süüdistuse mahtu vähendamist. Seetõttu ning juhindudes VTMS § 132 p 2, § 134, § 135 tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning mõista A. Pokras’le karistuseks

§ 218

lg 1 järgi rahatrahv 7 trahviühikut ehk 28 eurot ning

§ 275

lg 1 järgi rahatrahv 8 trahviühikut ehk 32 eurot (2014.a episoodide suhtes on jõustunud lõpplahend juba olemas – s.o Viru Maakohtu 16.02.2017 kohtumäärus, millega menetlus nendes episoodides lõpetati aegumisega). Tõendite lubatavus Kaitsja leidis, et fototabel (tl 98) ei ole antud asjas tõendina kasutatav, kuna tegemist on lisaga tunnistaja Edgar Karp ülekuulamise protokolli juurde (tl 96-97), kes aga kohtus ütlusi ei andnud ning tema varasemaid ütlusi pole kohus ka avaldanud. Kohus leidis siiski, et antud fototabel on tõendina kasutatav kuna tegemist on iseseisva tõendiga VTMS § 31 lg 11 p 3 ja § 314 lg 1 tähenduses. Kuna kohus lõpetab menetluse 6.08.2015 WC-poti kaane lõhkumise episoodis, siis ei hakka kordama neid põhjendusi, miks kohus leidis, et 14.08.2015 fototabel nr 1 on tõendina lubatav, kuna kohus sellele tõendile enam ei tugine. 18

(21)A. Pokras’e taotlused ja teised menetluslikud küsimused Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõiguse norme. A. Pokras leidis oma kaebuses, et kohtuväline menetleja pidi tutvustama temale kõik toimiku materjalid temale arusaadavas vene keeles. Samasisulise taotluse on ta esitanud kohtule 13.12.2016, milles palus tutvustada talle kõik toimiku materjalid temale arusaadavas vene keeles, kuna eesti keelt ta ei valda (tl 164-165, korduv 20.12.2016-st tl 167). Kohus saatis 3.01.2017 kõik toimiku materjalid menetlusalusele isikule, mille kohta toimikus on olemas väljatrükk KIS infosüsteemist selle kohta (tl 169), kuid jättis A. Pokras’e taotluse rahuldamata osas, milles ta palus kogu toimiku materjalide temale vene keelde tõlkimiseks, leides, et menetlusseadustik ei näe ette kohustust menetlusalusele isikule toimiku materjalide kirjaliku tõlke esitamiseks või toimiku materjalidega tutvumiseks suulise tõlke tagamiseks. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui pole sätestatud teistpidist ja KrMS § 10 lg 6 kohaselt võidakse taotleda süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohalt olulise dokumendi tõlkimist emakeelde või keelde mida isik (kahtlustatav või süüdistatav) valdab. S.t et isegi kriminaalmenetluses ei saa isik taotleda kogu toimiku tõlkimist. Selle säte varasem redaktsioon nägi ette veel kitsamaid võimalusi, et tõlgitakse vaid süüdistusakti tekst (ja kohtuotsus). Selline lähenemine on leidnud kinnitust ka mitmes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites (nt Sandel vs endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik), et EIK art 6 p 3 „e“ nõuded on täidetud, kui tõlgi vahenusel on tagatud süüdistatava piisaval adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust. Ka Eesti materiaalõigus - VTMS § 114 lg 5 näeb ette vaid, et kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata ning menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Selline õigus oli A. Pokras’ele ka selgitatud ning vastav märge selle kohta on väärteoprotokolli lk-l 4 (2. rida alt) olemas. A. Pokras ei soovinud kohtuvälise menetleja juures toimikuga tutvuda. Toimiku materjalidest on näha, et talle anti võimalus tõlgi abi kasutamiseks (nii kaasati tema 26.11.2015 ülekuulamisele tõlk N. T. – tl 128), kuid A. Pokras loobus protokolli tõlkimisest, ei soovinud, et protokolli talle tõlgitakse ning keeldus selle allkirjastamast - tl 131 (viimane lõik alt). Sellega jättis menetlusalune isik oma menetluslikud õigused realiseerimata. Kohus leiab, et õigus tutvuda toimiku materjalide sisuga oli A. Pokras’ele tagatud ka läbi riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kellega koos sai menetlusalune isik toimikuga tutvuda. Samuti uuriti kõik tõendid vahetult ja suuliselt kohtuliku arutamise käigus, kus A. Pokras’ele oli tagatud tõlgi abi. Antud asi ei ole sisult keeruline ega nõudnud põhjalikku ettevalmistust menetlusaluse isiku poolt. Samuti ei tuvasta kohus menetlusõiguse rikkumisi seoses sellega, et kohtuvälise menetluse käigus ei määranud vangla A. Pokras’ele kaitsja. Kaitsja osavõtu kohustuslikkus on väärteomenetluses reguleeritud kriminaalmenetlusega võrreldes erinevalt ja menetlusaluse isiku õigus kaitsjale on väärteomenetluses märksa piiratum, võrreldes kriminaalmenetluses kahtlustatava õigusega. Riigil ei ole kohustust tagada 19
(21)menetlusalusele isikule kaitsjat kohtuvälises menetluses (VTMS kommenteeritud väljaanne, 2007, lk 23 p 4). Üldreeglina toimub väärteomenetluses kaitsja määramine alles kohtumenetluses. Ja seegi on kohustuslik vaid alaealiste ja psüühikahäirega isikute puhul (VTMS § 19 lg 3). Antud juhul andis kohus A. Pokras’ele riigi õigusabi kohtmenetluse ajaks, kuid kohtuväline menetleja ei olnud selleks kohustatud. Seega ei tuvasta kohus menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Kohus jättis rahuldamata A. Pokras’e ja tema kaitsja taotluse Viru Vangla kinnipeetavate A. K.’i, A. Ni.’i, A. St.i, V. K.’i ja D. G. ülekuulamiseks (kaebuse lk 5, toimiku lk 6, p 10), kuna kohtu arvates ei ole tegemist asjassepuutuvate tõenditega. Menetlusaluse isiku enda põhjenduste kohaselt oskavad nimetatud Viru Vangla kinnipeetavad kinnitada A. Pokras’e ütlusi selles, et Viru Vangla valvurid süstemaatiliselt ja pika aja jooksul kasutavad ebaseaduslikult füüsilist jõudu kinnipeetavate suhtes. Samas kõik asjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et antud asjas esitatud süüdistes ei viibinud ühtegi käsitletud sündmuse juures teisi kinnipeetavaid peale A. Pokrast. Seda on kinnitanud ka A. Pokras ise, leides samal ajal, et see ikkagi omab antud asjas tähtsust. Ka praegu antud otsust tehes jääb kohus oma seisukoha juurde, et tegemist ei ole asjasssepuutuvate tõenditega kuna antud asjas ei uuri kohus Viru Vangla ametnike käitumist muul ajal, väljaspool antud asjas A. Pokras’ele esitatud süüdistust ning taotletavate tunnistajate üldised ütlused Viru Vangla ametnike käitumisest ei puutu sellesse asjasse, mistõttu tuleb nad jätta kohtusse tunnistajana kutsumata. Samal põhjusel jättis kohus rahuldamata A. Pokras’e taotluse võtta antud asja juurde ja uurida tõenditena kõik kaebuses loetletud kriminaal- ja kohtuasju vangla ametnike suhtes, kes süüdistavad A. Pokrast solvamises. Kohtu arvates ei oma need teised kohtuasjad tähtsust antud väärtegude toimepanemise uurimise seisukohalt ja tegemist on siis asjasse mittepuutuva tõendiga, mida tuleb jätta välja nõudmata. Kohus ei näe alust ka selleks, et nõuda vanglast välja ning võtta asja materjalide juurde A. Pokras’e meditsiinikaart ajavahemiku 2013-2015 eest, mille hulgas on ka psühhiaater P.kokkuvõtte ja ravimite kirjeldus, mis kirjutati A. Pokras’ele välja. Kohtu arvates tõendamisesemeks antud asjas on A. Pokras’e poolt väärtegude toimepanemine, mitte tema terviseseisund kui selline. Kohus on eelnevalt käsitlenud, miks ei pea vajalikuks antud asjas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist ning ei hakka neid põhjendusi siin kordama. Kohtuliku arutamise alguses on süüdimõistetu avaldanud taandust kohtuniku suhtes, põhjendusega, et kohtunik rikub tema menetluslikke õigusi, temale ei tutvusta toimikut arusaadavas vene keeles, ei teavitanud kohtuistungi toimumise ajast, ei andnud võimalust oma tunnistajate kutsumiseks. Samuti on kohtunik varem lubanud, et see menetlus lõpetatakse ära. Kohus jättis taandamise taotluse rahuldamata ega tuvastanud taandumise alust VTMS § 25 lg 1 p 3 mõttes. Taandamata jätmise põhistustest rääkides, toimiku menetlusalusele isikule tutvustamist on kohus juba eelpool käsitlenud ega hakka kordama neid põhjendusi. Sama puudutab ka A. Pokras’e taotletud tunnistajate väljakutsumist. Istungiajast oli menetlusalune isik teavitatud ja kutse saatmise kohta on toimikus olemas kinnitus (kutse saadetud 19.04.2017 – tl 203). Samuti selgitas kohtunik A. Pokras’ele, et eelmisel kohtuistungil tehtud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta tühistati kõrgemalseisva kohtu poolt ning see otsustus on kohtuniku jaoks siduv. Kohus ei tuvasta erapoolikkuse tunnuseid selles, et suurem osa A. Pokras’e taotlustest jäi kohtuniku poolt rahuldamata. Kohtunik on taotluste lahendamisel ära kuulanud kõigi 20
(21)menetlusosaliste arvamust ja teinud menetlusliku otsustuse oma siseveendumuse ja seaduse alusel, mida ei saa kohtunikule ette heita. Oma kaebuses ja ütlustes A. Pokras on korduvalt viidanud vanglaametnike poolt tema suhtes füüsilise jõu väidetavalt ebaseaduslikule kasutamisele, mis sisult vastab

§ 291kuriteo tunnustele (võimuliialdus).

Kuid samast kaebusest ja A. Pokras’e ütlustest nähtub, et nende juhtumitega seoses on A. Pokras juba esitanud eraldi kaebusi prokuratuuri, kaitsepolitseile ja vangla sisekontrolli, mistõttu kohus ei pea vajalikuks saata materjalid teistkordselt prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kaebuses esitatud haginõude suhtes - 10 tuhat eurot vanglaametnike väidetavalt ebaseadusliku jõu kasutamise eest (kaebuse lk 4, tl 5, p 6), selgitab kohus, et A. Pokras on antud asjas menetlusalune isik, keda süüdistatakse väärtegude toimepanemises, mitte süüteo ohver. (A. Pokras’e seisukoht on küll teistsugune, kuid sel korral pidi ta kahjunõuet esitama selle haldus- või kriminaalasja raames, milles uuriti vanglaametnike tegevuse seaduslikkust). VTMS § 7 näeb aga ette, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras ehk väärteomenetluses tsiviilhagi esitada ei saa. Seetõttu jäetakse A. Pokras’e tsiviilhagi antud asjas läbivaatamata. Menetluskulud Kohtu arvates kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus ei tuvasta alust menetlusaluse isiku menetluskulude kandmisest vabastamiseks ning jätab need A. Pokras’e kanda, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 21

(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.