Obsah (4)

§ 11§ 67§ 64§ 105

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1118 Otsuse kuupäev 16. mai 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** kaebus Viru

) § 63 lg 1.

§ 11

lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kaebajat süüdistati

§ 67

p 1 rikkumises, see säte paneb kinnipeetavale kohustuse alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Eeltoodud õigusnorm reguleerib karistuse täideviimise korraldust ning on suunatud distsipliini ja seeläbi julgeoleku tagamisele vanglas. Tegemist on administratiivse ehk haldustegevusega. Kriminaalsüüdistust ei ole sellise õigusrikkumise eest võimalik esitada. Raskeimaks võimalikuks karistuseks oli iga 2 2 kaebajale ette heidetud teo puhul kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Karistusena ei olnud võimalik kohaldada vabadusekaotust. Kaebajalt on vabadus juba võetud kohtuotsusega, mille alusel kaebaja kannab vanglakaristust. Kartserisse paigutamise puhul ei ole tegemist kaebajalt vabaduse võtmisega, vaid kaebaja liikumisvõimaluste, soodustuste kasutamise jms piiramisega vanglas. Tegemist ei ole kriminaalõigusele omase karistusega. Kokkuvõttes on vangistusseaduses ette nähtud distsiplinaarmenetlus haldusmenetlus. Tegemist ei ole süüteomenetluse ega õigusemõistmisega. Distsiplinaarmenetlusele ei laiene süüteomenetlusele, sh süüteoasjades toimuvale kohtumenetlusele omased reeglid ja tagatised, sh süütuse presumptsioon ja õigus kaitsjale.

1. Kaitsja on süüteomenetlusele iseloomulik iseseisev menetlusosaline. Kaitsja menetlusseisund, õigused ja kohustused on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Kaitsjat ei saa isikul olla menetluses, mis ei toimu nende seadustike alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 kohaselt on menetlusosalisel haldusmenetluses õigus kasutada esindajat, esindusõigus antakse kirjaliku volitusega ja esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarmenetluse käigus kuidagi piiranud kaebaja õigust leida endale lepinguline esindaja või kaasata selline esindaja menetlusse.
2. Vastustajal oli õigus võtta arvesse kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ka siis, kui kaebaja oli need vaidlustanud. Vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Haldusakt kaotab kehtivuse alles siis, kui kohus on selle tühistanud ja vastav otsus on jõustunud. Sellise karistuse arvesse võtmist kaebaja esile toonud ei ole. 8.

§ 64

lg 1 ja 4 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi, selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus.

§ 11

lg 41 kohaselt vaatab vanglas töötava isiku (välja arvatud vangla direktori) haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi vanglateenistus.

§ 1051 lg 2 p 2 sätestab, et vanglateenistusse kuuluvad muuhulgas vanglad.

Eeltoodu tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi, karistuse määras ja vaide lahendas Viru Vangla kui haldusorgan. HMS § 8 lg 2 näeb ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Kohtul puudub alus vanglaametnike volituste olemasolus kahelda.

1. HMS § 10 lg 1 alusel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Eeltoodu põhjal on ametniku taandamise aluseks see, kui isikul on tema kui ametniku teenistuskohustuste piiridest väljapoole jääv isiklik seotus asjaga või isiklik huvi asja vastu. 3 3 Õiguskirjanduses on leitud, et selline isiklik huvi peab lisaks olema küllaldase kaaluga. Taandamiseks ei piisa sellest, et ametnikul on tema poolt lahendatava asjaga teatud psühholoogiline side. Erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et asja otsustab sama ametnik, kes haldusmenetluse algatas ja kogus menetluses tõendeid (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu
2. Lk 56-57). Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, distsiplinaarkaristuse määramisel ja vaide lahendamisel vangla nimel tegutsenud ametnike puhul HMS § 10 lg 1 sätestatud taandamise aluseid ei esine.
3. Õigusaktid ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel tegutseb vangla nimel sama ametnik. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud, samad asjaolud on aluseks karistuse määramisel ning ametnik, kes vangla nimel määrab karistuse, peab igal juhul olema põhjalikult tuttav kogutud asjaoludega, siis ei saa menetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt mõjutada menetluse tulemust või kahjustada kinnipeetava õigusi.
4. Vaideotsust ja vaidlustatud käskkirju ei ole vangla nimel andnud sama ametnik: vaidlustatud käskkirjadele on alla kirjutanud Sander Kivinukk, vaideotsusele aga Kadi Luuri. Otsustuse tegemine on selle ametniku ülesanne, kes haldusaktile alla kirjutab. Kohus märgib, et vaidemenetluse üheks olulisemaks funktsiooniks on haldusorgani enesekontroll. Haldusorganil on vaide lahendamisel võimalik veelkord hinnata, kas tehtud otsustus oli õiguspärane ja otstarbekas (HMS § 83 lg 1). Vanglaametniku (välja arvatud direktori) tegevuse peale esitatud vaide vaatab paratamatult läbi ikka seesama vangla. Õiguskirjanduses märgitakse, et olukorras, kus lähteorgan toimib ka vaideorganina, on raske saavutada vaideorgani erapooletust. Selle tagamiseks on soovitatud, et võimaluse korral vaataks sellisel juhul vaiet läbi mitte haldusakti andnud või toimingu sooritanud ametnik ise, vaid mõni teine selle haldusorgani ametnik (eespool viidatud haldusmenetluse käsiraamat, lk 402-403). Nii on praegusel juhul ka tehtud. Selle soovituse järgimata jätmine ei oleks siiski olnud õigusvastane. Sõltumatu ja erapooletu vaidlusi lahendav organ on kohus ning kui isik vaideotsusega ei nõustu, siis on tal alati võimalik pöörduda kohtu poole.
5. Kaebaja esitas 11.04.2016.a vastustajale avalduse (tl 20 pöördel-21), milles ta märgib, et ta esitas kohe pärast menetluse algatamise teate saamist valvurile oma selgitused, kuid sai distsiplinaarmenetluse protokollist teada, et need ei ole vastustajani jõudnud. Millised need selgitused olid, see avaldusest ei nähtu. Kaebaja ei ole seda välja toonud ka kaebuses. Kohtul puudub võimalus kindlaks teha, kas kaebaja esitas väidetud selgitused ja kui jah, siis mis nendega juhtus. See ei oma praeguse asja lahendamisel ka tähtsust. Kaebajal oli võimalus esitada oma selgitused uuesti eelnimetatud avalduses või kaebuses kohtule. Kaebaja ei esitanud vanglale või kohtule sisulisi vastuväiteid määratud karistustele: kaebaja ei vaielnud vastu sellele, et ta pani toime talle ette heidetud teod ning ei esitanud vastuväiteid süü tuvastamisele või karistuse liigile või määrale (välja arvatud väide varasemate karistuste arvestamise kohta). See tähendab, et isegi kui kaebaja esmased vastuväiteid läksid kaduma, siis ei mõjutanud see asja otsustamist.
6. Kokkuvõttes ei ole kaebaja väited aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud 4 4
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
8. Kohus vabastas kaebaja 14.06.2016.a määrusega riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5 5