Obsah (11)

§ 113§ 644§ 197§ 639§ 637§ 638§ 635§ 101§ 127§ 29§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse kuupäev 23.05.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-18691 Kohtuasi Unu

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Keelduda 14.10.2016 e-kirja ekraanitõmmise vastuvõtmisest ning eemaldada see toimikust. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
2. Unus OÜ (hageja) esitas 13.12.2016 hagi Harju Maakohtusse Aktsiaselts PÕŽ (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste ning kahju väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja tellis hagejalt montaažiplatsi ehitustööd objektil aadressiga Saha-loo tee 5, Maardu. Seejärel esitas hageja 25.08.2016 e-kirjaga kostjale 41 724 euro suuruse hinnapakkumise nr 250816 ning esialgsete proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistamiste tulemused. Kostja jaoks oli hinnapakkumine liiga kallis, mistõttu palus ta tööde mahtu ja maksumust vähendada. Hageja esitas 01.09.2016 e-kirjaga kostjale uue hinnapakkumise nr 310816, mille kohaselt oli killustikkattega montaažiplatsi ehitustööde hinnaks 14 400 eurot (käibemaksuga). Hinna sees oli 2 400 m2 suuruselt pinnalt olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äravedu mahus 450 m3 ja ridakillustikust fr 0-70 mm killustikaluse h=200 mm ehitustöö mahus 500 m
3. Kostjale teine hinnapakkumine sobis ja poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping. Hageja asus töid teostama 02.09.2016 ja lõpetas tööd sama aasta septembrikuu lõpus. Tööde käigus veeti hageja ja tema alltöövõtja Osaühing A.V.V. Projekti poolt kostjaga kokkulepitud 2 400 m2 suuruselt platsilt ära 18 koormat ehk 216 m3 mulda ja 16 koormat ehk 380,16 m3 (475,20 tonni) pinnast, s.o kokku rohkem kui hinnapakkumises kokku lepiti. Praegusel hetkel platsil asuv kasvupinnas oli pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulunud poolte kokkuleppe raames ära vedamisele. Seega teostas hageja töö kokkuleppele vastavalt. 30.09.2016 edastas hageja e-kirja teel kostjale teostatud tööde akti nr 1/SL5 ja 14 400 euro suuruse arve nr
4. Kostja vastas hagejale 30.09.2016 e-kirjaga, et ei aktsepteeri akti, sest tööd ei ole lõpetatud. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 644 lg-le 1 peab tellija töövõtjale teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama (

§ 644lg 2).

Kuivõrd kostja seda ei teinud, ei saanud ta lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

Veel enam, olemasoleva kasvupinnase väljavedu moodustas üksnes väikse osa teostatud tööde maksumusest (1 800 eurot). Suurema osa töödest moodustasid ridakillustikust fr 0-70 mm killustikaluse h-200 mm ehitustööd (10 200 eurot). Seega keeldus kostja alusetult tööde vastuvõtmisest. Isegi juhul kui hageja oleks teostanud pinnase äraveo väiksemas mahus, ei oleks kostjal olnud õigust osadeks jaotatavate tööde puhul jätta tööd vastu võtmata ja keelduda tasumisest. Hageja esitas kostjale 18.11.2016 e-kirjaga pretensiooni, mille tõttu maksis kostja hagejale 9 400 eurot, jättes maksmata 5 000 eurot. Esimesed pretensioonid hageja teostatud töödele esitas kostja esindaja vahendusel hagejale alles kaks kuud hiljem, s.o 24.11.2016 ja 29.11.2016, märkides, et pinnasehunniku äravedu on teostamata. Seega esitas kostja pretensioonid hilinenult. Lisaks eelnevale olid kostja pretensioonid alusetud, sest hageja oli teostanud kostjale kokkulepitud tööd täies mahus. Kuivõrd arve nr 31213 oli kostjal osaliselt tasumata 5 000 euro ulatuses ja selle tasumisega oli kostja viivituses alates 11.10.2016, oli hagi esitamise hetkeks viivist põhinõudelt kogunenud 2 68,99 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelnevale lisaks palus hageja kostjalt kahjuna välja mõista õigusabi osutaja kulu 18.11.2016 pretensiooni koostamiseks, s.o 300 eurot (käibemaksuta). Kostja poolt 29.11.2016 hagejale esitatud tasaarvestamise avaldus ei olnud vormistatud korrektselt ja oli lubamatu. Tasaarvestuse avalduses ei kajastatud kahjunõude suuruse põhjendusi. Veel enam,

§ 197

lg 1 järgi, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Seega pidid nõuete tasaarvestuseks eksisteerima reaalsed nõuded, mida kostja poolt ei esinenud. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus hagejaga, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping hinnapakkumises nr 310816 kirjeldatud tööde teostamiseks, sh 2 400 m2 suuruselt alalt kooritud pinnase väljakaeveks ja äraveoks. Kostja kuhjas pinnase platsi kõrvale, valmistas killustikualuse, aga kasvupinnast ära ei vedanud. Platsil oli jätkuvalt ca 1 200 m3 suurune mullahunnik. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel esitas kostja hagejale 29.11.2016 tasaarvestamise avalduse, mis lõpetas 5 000 euro ulatuses hageja nõude kostja vastu. Täiendavalt selgitas kostja, et ta ei palunud hagejal koorida mulda muult maa-alalt kui kokkulepitud 2 400 m2 pindalaga platsilt. Hageja kogus omaalgatuslikult platsi kõrvalt suuremas mahus mulda eesmärgiga teha rohkem tööd kui kokku lepitud ja saada selle eest rohkem tasu. Samuti ei teatanud hageja kostjale lepingu täitmise käigus, nagu oleksid kokkulepitud mahud oluliselt muutunud või ilmnenud vajadus töölepingut muuta või lisatöid teostada. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid tööde lõpetamiseks (30.09.2016, 14.10.2016, 23.11.2016, 24.11.2016), kuid hageja keeldus sellest, avaldades, et on nõus mullahunniku ära vedama lisatasu eest. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel saatis kostja 29.11.2016 hagejale teate lepingurikkumisest, rikkumisega tekitatud kahju 5 000 euro hüvitamiseks ja tasaarvestamise avalduse, milles teatas, et tasaarvestab kahjusumma lepingu tasuga. 9 400 eurot oli kostja hagejale varem tasunud. Väär oli hageja seisukoht, et uue hinnapakkumise alusel ei tulnud hagejal väljakaevatud pinnas ära vedada. Kahte hinnapakkumist võrreldes oli ilmne, et esimesel real oleva töö sisu „olemasoleva kasvupinnase väljakaeve, äravedu ca 2 400 m2“ ja platsi pindala, millelt tuli pinnas ära vedada (2 400 m2), ei muutunud. Muutus hageja poolt pakutud tööde hind ja osa ehitustööst (liivapadi) jäeti lepingust välja. Hageja väide, et platsil asuv kasvupinnas oli pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulunud poolt kokkuleppe raames äravedamisele, oli vale, sest kostja ei tellinud hagejalt mistahes lisatöid. Hagejal oli enne hinnapakkumise tegemist võimalus käia kohapeal töö mahtu hindamas ja ta tegi hinnapakkumise konkreetse tulemuse saavutamiseks. Kui hageja hindas tööde mahtu valesti ja tegelikult tuli 2 400 m2 pinnase koorimisel ära vedada rohkem kui 450 m3 mulda, oli see hageja riisiko (

§ 639lg 1).

Hageja esitatud dokumentidega ei olnud võimalik tõendada, et hageja lõpetas tööd. Hageja poolt tööde käigus kokku kuhjatud mullahunnik oli jätkuvalt ära viimata. Hageja alltöövõtja koostatud omakäeliste aktide tõepärasust, kust nähtus äraveetud pinnase kogus, ei olnud võimalik kontrollida. Samuti ei saa eeldada, et igas veoautos, millega veeti pinnast ära, oli 3 maksimaalne lubatud kogus mulda. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel olid kõik hageja nõuded põhjendamatud. Maakohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5 368,99 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt (5 000 eurot). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 325 eurot. Kohus analüüsis esmalt, kas kostja teavitas hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus. Seejärel käsitles kohus sisuliselt kostja poolt hagejale esitatud etteheiteid ja kostja tasaarvestusavaldust ning lõpuks võttis kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotas vastavalt sellele menetluskulud. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu hinnapakkumise nr 310816 alusel ca 2 400 m2 suuruselt alalt pinnase väljakaeveks ja äraveoks. Nimetatud hinnapakkumise nr 310816 kohaselt määratleti äraveetava pinnase kogusena 450 m
2. Samuti ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et kostja tasus hagejale töövõtulepingu alusel tehtud töö eest 9 400 eurot ja hinnapakkumises märgitud summast jäi kostjal tasumata 5 000 eurot. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostjal oli õigus keelduda hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmisest ja jätta hagejale tasumata 5 000 eurot.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt

§ 644

lg-tele 1 ja 2 tuleb tellijal teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja esitas kostjale 30.09.2016 teostatud tööde akti ja arve ning samal päeval teatas kostja, et ei aktsepteeri akti, sest tööd ei olnud lõpetatud, jättes täpsustamata, milles seisnes hageja poolt tööde lõpetamata jätmine. Pärast hageja palvet esitada selgitused, missuguses mahus on kostja arvates tööd lõpetamata, teatas kostja 14.10.2016 e-kirjas, et „vastavalt kokkuleppele on siiani teostamata olemasoleva kasvupinnase äravedu“. Hageja avaldas 18.11.2016 pretensioonis kostjale, et kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul lasus kohustus lepingule mittevastavust piisavalt täpselt teates kirjeldada, mida kostja hageja hinnangul ei teinud. Hageja pretensioonile vastas 23.11.2016 kostja advokaat, kes selgitas seoses hageja poolt väidetavalt lõpetamata töödega, et „tööde sisuks oli ka pinnase äravedu, mida ei ole ära veetud, vaid mis on kokku lükatud ning seniajani AS-i Põž kinnistul hunnikus (pilt manuses)“. Kostja sõlmis töövõtulepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses, sest vastavalt äriregistri andmetele oli kostja tegevusalaks eriehitustööd. Seega kohaldusid hagejale

§ 644lg-d 1 ja 2.

Kohus oli seisukohal, et kostja ei teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus. Mõistlik aeg puudustest teatamiseks on lühem kui kaks kuud, kuid kostja teavitas hagejat mittevastavusest alles 23.11.2016, s.o ligikaudu kaks kuud pärast mittevastavusest teada saamist 30.09.2016. Kostja varasemad kirjad, kus viidati puudustele lepingu täitmisel, olid liiga abstraktsed, sisaldades viiteid suvalisele kogusele pinnasele, mis hagejal kostja arvates ära 4 viimata oli. Kohtule esitatud tõendid ei kinnitanud kostja väidet, et kostja 14.10.2016 e-kirja manuses oli mullahunniku pilt. Mullahunniku pildi esitamine nähtus alles 23.11.2016 kostja advokaadi poolt saadetud e-kirjas. Seega kuulus kostja suhtes kohaldamisele

§ 644lg 3, s.t tellija ei võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Isegi kui jõuda järeldusele, et kostja teavitas hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja kirjeldas mittevastavust piisavalt täpselt, kuulus hagi rahuldamisele ka seetõttu, et kostja ei tõendanud töövõtulepingu rikkumist hageja poolt. Selleks, et kostja saaks vastuväitena tugineda tööde lõpetamata jätmisele, tulnuks kostjal tõendada, et hagejal lasus konkreetsete tööde teostamise kohustus vastavalt pooltevahelisele lepingule ning hageja jättis selle kohustuse täitmata. Kostja eelnevat ei tõendanud. Kostja väide, et hageja rikkus 1 200 m3 suuruse mullahunniku äravedamata jätmisega poolte vahelist lepingut, oli vastuolus poolte kokkuleppega. Poolte kokkulepet väljendavas hinnapakkumises nr 310816 oli määratud äraveetava pinnase kogusena 450 m

1. Kohtule jäi arusaamatuks, millest tuletas kostja hageja kohustuse vedada lisaks hageja poolt ära veetud mullale ära veel ligi kolm korda suuremas mahus mulda, kui oli töövõtulepingus kokku lepitud. Asjas esitatud tõendid ei kinnitanud kostja paljasõnalist väidet, et poolte vahel kokkulepitud töö tulemuseks oli siduva eelarvega mistahes koguses mulla äravedu, mida hageja kaevas välja 2 400 m3 suuruselt platsilt. Vastupidi, hinnapakkumises oli selgelt määratletud äraveetava mulla mahuna 450 m
2. Teiseks nõustus kohus hagejaga selles, et olemasoleva kasvupinnase väljavedu moodustas üksnes väikese osa poolte vahel kokkulepitud ja hageja teostatud tööde maksumusest (1 800 eurot käibemaksuta). Nii poolte kokkulepet väljendavas hinnapakkumises nr 310816 kui ka teostatud tööde aktis nähtusid ridakillustikust fr 0-70 mm killustikaluse h-200 mm ehitustööd, mis moodustasid suurema osa kokkulepitud töödest (10 200 eurot). Selles osas kostja pretensioone ei esitanud, mistõttu keeldus ta alusetult tööde vastuvõtmisest. Kostja ei selgitanud, missugusel õiguslikul alusel keeldus ta hagejale töövõtulepingu alusel 5 000 euro tasumisest, kui leidis, et hageja poolne mittevastav töö puudutas üksnes tööd, mille maksumus oli poolte kokkuleppe kohaselt 1 800 eurot käibemaksuta. Kolmandaks nähtus kostja vastusest, et ta ei heitnud hagejale ette mitte töövõtulepingu rikkumist, vaid lepinguvälise kahju põhjustamist, sest väidetavalt asus hageja pinnast omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, et suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada. Samas oli praeguse menetluse esemeks hageja töövõtulepingul põhinev nõue kostja vastu. Seega ei olnud hageja töövõtulepingul põhineva tasunõude suhtes kostja eelnevalt kirjeldatud vastuväide asjakohane. Lisaks olid kostja väited talle hageja poolt kahju tekitamise kohta paljasõnalised. Kostja 29.11.2016 tasaarvestusavalduse osas leidis kohus, et kostjal puudus hageja vastu töövõtulepingust tulenev kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludest ei nähtunud, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Eelnevale tuginedes leidis kohus, et hagi oli põhjendatud ja tuli rahuldada.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Praeguses asjas ei võinud kostja töö lepingutingimuste väidetavale mittevastavusele tugineda ja kohus tuvastas, et hageja ei rikkunud kostjaga sõlmitud töövõtulepingut. Kostja keeldus alusetult tööde 5 vastuvõtmisest ja hagejal oli õigus kooskõlas

§ 638

teise lausega lugeda, et tema poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööd on kostja poolt vastu võetud. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 000 eurot. Samuti oli põhjendatud vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1 ja § 94 hageja seadusjärgse viivise nõue 68,99 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (5 000 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti oli põhjendatud kahjunõue 300 eurot. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks töövõtulepingu järgse tasu saamisel advokaadi poole ja sellega seoses tekkis hagejal kohustus maksta advokaadile 300 eurot.

§ 101

lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Riigikohus on leidnud 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Asja õigeks lahendamiseks ei omanud tähtsust hageja väide ja tõendid selle kohta, et ta teisaldas objektilt kokku 596 m3 pinnast, sest kostja ei tuginenud selle, et hageja oleks ära vedanud vähem kui 450 m3 kasvupinnast. Kostja vastuväited põhinesid asjaolul, et hageja jättis ära vedamata 1 200 m3 suuruse mullahunniku. Seega puudus hagejal vajadus tõendada, et ta viis ära 1 200 m3 suurust mullahunnikut mittepuudutava pinnase. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Põhjendatud ja vajalikud olid kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 900 eurot ja riigilõiv 425 eurot, s.o kokku 1 325 eurot. Kohus määras, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Esiteks puudus poolte vahel vaidlus, et 14.10.2016 kostja juhataja e-kirja lisas oli pilt mullahunnikust. Hageja eelnevalt kirjeldatud kostja väitele vastu ei vaielnud. Kui hageja oleks eelneva vaidlustanud, oleks kostjal olnud võimalik selle asjaolu kohta tõendeid esitada. Vastavalt TsMS § 351 lg-le 1 arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolud ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja sama sätte lg 2 järgi võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Eelnevalt kirjeldatud kohustuse jättis kohus täitmata. Veel märkis kostja, et osapooltele oli selge, miks kostja keeldus töid vastu võtmast – kostja kinnistule oli kuhjatud suur mullahunnik. Eelnev ei saanud hagejale objektilt lahkumisel märkamata jääda. Lepingus ei olnud märgitud, et pärast tööde lõppu võib töövõtja jätta kostja kinnistule mistahes jäätmeid. Teiseks, kostja märkis vastuses hagiavaldusele selgelt, et hageja tekitas 1 200 m2 mullahunniku kokkukuhjamisega kostjale kahju, mille kostja tasaarvestas 5 000 euro ulatuses lepingulise 6 nõudega. On ütlematagi selge, et keegi ei vea kokkukuhjatud mullahunnikut ära tasuta. Lepingu alusel kahju tekitamisel ja tööde enda maksumusel ei ole mingit seost. Mullahunniku kokkukuhjamine on suhteliselt odav, samal ajal kui selle äravedamine on märkimisväärselt kallim. Hageja kuhjas mullahunniku kokku eesmärgiga saada kostjalt rohkem raha. Kostjal ei olnud vaja, et hageja kooriks mulda kusagilt mujalt kui kokkulepitud 2 400 m2 suuruselt platsilt. Samas tunnistas hageja ise, et ei koorinud mulda mitte 2 400 m2 platsilt, vaid „lisatööna planeeritud platsi osalt“ ning ligikaudu neli korda suuremas mahus kui kokku lepitud kirjaliku lepinguga. Veel enam, arvestades äravedamata hunniku mahtu (hinnanguliselt 1 200 m3) ei saanud pinnas pärit olla kokkulepitud 2 400 m2 pindalaga platsilt. Lõpuks järeldas kohus valesti, et hageja, kuhjates lisaks kokkulepitud 450 m3 mullale kokku veel 1 200 m3 mulda, mida ta ära ei vedanud, lõpetas tööd nõuetekohaselt. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel. Maakohtu lõppejäreldused hagi rahuldamise osas on põhjendatud ja seaduslikud osas, milles maakohus tuvastas, et hageja on töövõtulepingust tuleneva kohustuse kohaselt täitnud ja tema tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ja jätab maakohtu otsusest välja punktid, milles kohus tuvastas, et kostja ei teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ja ei kirjeldanud mittevastavust piisavalt täpselt, s.o maakohtu otsuse punktid 33 kuni
4. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja esitas kohtusse hagi kostjalt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmiseks vastavalt

§ 635lg-le 1.

Pooltel puudus vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping hinnapakkumises nr 310816 (tlk 14) kirjeldatud tööde teostamiseks, s.o olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äravedu ca 2 400 m2 platsilt mahus 450 m3 ja ridakillustikust fr 0-70 mm killustikaluse h=200 mm ehitustööd. Pooltel oli vaidlus, kas hageja teostas tööd vastavalt lepingus kokkulepitule. Hageja esitas tõendid selle kohta, et tema alltöövõtja, kes kostja objektil töötas, viis 10.09.2016 kalluriga (numbrimärgiga 669MKB) objektilt ära 18 koormat mulda, kusjuures ühte koormasse mahtus 12 m3 mulda, s.o kokku 216 m3 mulda (tlk 15). Samuti viidi 10.09.2016 objektilt pinnast 16 korral ära autorongiga (sadula numbrimärk 939BNB ja kalluri numbrimärk 947YJP), mille kandevõime oli 29,7 tonni. Kui 1 m3 pinnast kaalub ligikaudu 1,25 tonni, siis viidi objektilt järelikult ära 380,16 m3 (16 x 29,7 / 1,25) pinnast (tlk 18-20). Seega viis arvutuste kohaselt hageja kostja objektilt pinnast ära kokku 596,16 m3. Asemele toodi platsi ehituseks vajalik purustatud killustik. Kostjal ei olnud pretensioone osas, mis puudutas hageja tööd purustatud killustikuga, kuid ta oli veendunud, et hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, kui ei viinud ära kogu mullahunnikut, mis pinnast koorides objektile kuhjus. Seega tuleb järgmisena välja selgitada, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda 7 samadel asjaoludel pidi mõistma (

§ 29lg 4).

Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (

§ 29

lg 5) ning arvestada

§ 29lg-s 6 avaldatud asjaoludega.

Praegusel juhul sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu hinnapakkumises nr 310816 kirjeldatud tööde teostamiseks. Pooled on eriarvamusel, kuidas tuli teostada esimeses punktis kirjeldatud töid, s.o „olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äravedu ca 2 400 m2“, mille ühikuna on märgitud m3 ja mahuna

1. Hageja on seisukohal, et killustikkattega montaažiplatsi rajamiseks nõuetekohaselt tuli töövõtjal muuhulgas ära koorida pinnas ja see mahus 450 m3 ära vedada. Kostja hinnangul tuli hagejal ära vedada kogu pinnas sõltumata sellest, kui palju seda tuli 2 400 m2 platsilt välja kaevata. Veel arvas kostja, et hageja ei tohtinud pinnast platsilt ära koorida rohkem kui 450 m3, koorides pinnast rohkem, rikkus hageja lepingut. Seega on pooled eriarvamusel lepingu tõlgendamise osas ja lähtuda tuleb sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul omavad sõlmitud lepingu tõlgendamisel olulist tähendust asjaolud, et hageja teostas kostjale töid teise hinnapakkumise alusel, mille mahtusid oli hageja kostja palvel esimese hinnapakkumisega võrreldes oluliselt vähendanud (tlk 10, 14) ja koos esimese hinnapakkumisega esitas hageja kostjale esialgsete proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistuste tulemused, mille kohaselt tuli platsilt välja vedada enam kui 1 820 m3 pinnast (tlk 11). Esimest ja teist hinnapakkumist omavahel võrreldes nähtub, et hageja vähendas oluliselt olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äraveo mahtu, kuid platsi pindala, kus töid tuli teostada, jäi samaks (ca 2 400 m2). Esimeses hinnapakkumises tegi hageja kostjale ettepaneku, et kaevab välja ja veab ära 2 100 m3 kasvupinnast ja teisel juhul 450 m
2. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et esimese hinnapakkumise aluseks oli proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistuste (mõõdistamine toimus 25.08.2016) tulemus, millest tähelepanuväärseim on asjaolu, et teiste tööde hulgas tuli 2 001 m2 suuruselt alalt pinnast hinnangulist välja kaevata mahus 1 820 m
3. Kõrvutades eelnev teadmisega, et killustikkattega montaažiplatsi ehitamiseks ei ole otstarbekas killustik pinnasele laotada, nähtub asjaoludest, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, mille alusel tuli hagejal kaevata 2 400 m2 suuruselt platsilt välja kasvupinnas, millest vaid osa (450 m3) tuli ära vedada. Kuivõrd hageja vedas ära rohkem kui 450 m3, ei rikkunud hageja lepingut, kui jättis ära viimata ülejäänud 1 200 m3 kasvupinnast, mis oli kuhjatud hunnikusse. Nõndasamuti ei rikkunud kostja lepingut, kui kooris platsilt ära enam kui 450 m3 kasvupinnast, sest lepingu täitmise tulemusena pidi valmima killustikkattega montaažiplats ehitustöödeks. Montaažiplats ei sobi ehitustöödeks, kui sealt ei ole kasvupinnast ära kooritud ja killustik on valatud otse mullale. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja töö vastas lepingutingimustele. Kuivõrd hageja töö vastas lepingutingimustele, puudus vajadus asuda analüüsima hageja väidet, et kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult, mistõttu ei või kostja sellele tugineda. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja punktid 33-
4. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei selgitanud kostjale puudujääke kohtumaterjalide hulka lisatud tõendites ja vajadust esitada täiendav tõend selle kohta, et kostja saatis koos 14.10.2016 e-kirjaga hagejale manuses ka pildi mullahunnikust, täites sellega

§ 644lg-st 2 tuleneva kohustuse, märgib ringkonnakohus järgmist.

Õige on kostja väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei avaldanud kostjale, et asjaolu, millele kostja tugineb, ei ole kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Kuid praegusel juhul ei viinud menetlusnormi rikkumine vale lahendi tegemiseni, sest maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Töövõtulepingu rikkumise puudumise tõttu puudus kohtul vajadus hinnata, kas tellija teatas töö 8 lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, puudusi piisavalt täpselt kirjeldades. Vastavalt

§ 637lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (

§ 637

lg 4).

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas kostjale 30.09.2016 teostatud tööde akti ja arve, mida kostja keeldus aktsepteerimast. Hiljem tasus kostja hagejale 9 400 eurot, s.t selles osas võttis hageja kostja töö vastu. Kuivõrd hageja töö vastas lepingutingimustele, keeldus kostja alusetult ülejäänud osas hageja töö vastuvõtmisest. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et eelnevalt kirjeldatud osas tuleb töö vastuvõetuks lugeda

§ 638teise lause alusel alates 10.10.2016.

Kostjal on siiani tasumata 5 000 eurot, s.t kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja vastavalt

§ 101lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kohustuse täitmist.

Seega võib hageja nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist 5 000 euro ulatuses. Kostja on vastuväitena hagile avaldanud, et tasaarvestas hageja nõude enda omaga kahju tekitaja vastu. Maakohus oli seisukohal, et kuna kostjal puudus hageja vastu töövõtulepingust tulenev kahjunõue, sest hageja ei rikkunud sõlmitud töövõtulepingut, ei saanud kostja enda nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

§ 197

lg 1 alusel oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on veendumusel, et hageja tekitas kostjale 1 200 m2 mullahunniku kokkukuhjamisega kahju 5 000 euro ulatuses, mis vastab mullhunniku äraviimise kuludele. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja olukorras, kus võlgnik on rikkunud kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on 28.03.2011 otsuses nr 3-2-1-180-10 selgitanud, et

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 järgi.

Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled leppisid kokku, et hageja teostab killustikkattega montaažiplatsi ehitustööd ja viib selle käigus kostja objektilt ära 450 m3 kasvupinnast, kuigi 2 400 m2 pindalaga objektilt tuli välja kaevata enam kui 1 820 m3 pinnast, millest kostja oli eelnevalt teadlik, ei ole hageja lepingust tulenevale põhikohustusele lisaks rikkunud ka kõrvalkohustusi, kui jättis ülejäänud kooritud kasvupinnase objekti kõrvale hunnikusse. Alternatiivselt avaldas kostja, et hageja rikkus lepingut, sest hageja kooris kasvupinnast ka mujalt eesmärgiga endale tööd juurde tekitada. Kuivõrd hageja ei ole eelnevalt kirjeldatud kostja oletust omaks võtnud, vaid on avaldanud, et kostja avaldus on väär ning kostja ei ole oma väite kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud, ei saa kohus viidatud kostja avaldusega 9 otsuse tegemisel arvestada. Seda enam, et apellatsiooniastmes on uute asjaolude ja tõendite esitamine oluliselt piiratum kui maakohtus. Kuivõrd kostjal puudus töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu, ei saanud kostja tasaarvestada ka enda nõuet hageja nõudega. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli hagejalt välja mõsta kostja poolt veel maksmata tasu tehtud tööde eest 5 000 eurot, millele lisanduvad viivised ja kahju. Ringkonnakohus nõustub kohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas viiviste ja kahju suuruse. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendava tõendi vastuvõtmise kohta. Kostja esitas 10.04.2017 menetlusdokumendiga kostja poolt hagejale 14.10.2016 saadetud e-kirja ekraanitõmmise, kust nähtus, et 14.10.2016 saatis kostja hagejale ka pildi mullahunnikust. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et asjaolu, kas kostja saatis hagejale 14.10.2016 koos e-kirjaga pildi mullahunnikust või mitte, ei ole praeguses asjas oluline, sest kohus on seisukohal, et hageja ei rikkunud töövõtulepingut. Seega ei võta kohus kostja esitatud tõendit vastu, kuivõrd see tõend ei ole ilmselt vajalik. Kohus eemaldab tõendi toimikust. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus see paberkandjal esitajale tagastada. Menetluskulud 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kostja kanda apellatsioonkaebusega seonduvad hageja ja kostja menetluskulud. Hageja on kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega kandnud õigusabi kulusid kokku 780 eurot järgmiselt: 14.03.2017 apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 600 eurot (5 tundi) ja 10.04.2017 vastusega tutvumine ja sellele täiendava seisukoha koostamine, vastuväited menetluskuludele 180 eurot (1,5 tundi). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, vaidluse sisu ja asjas esitatud argumente, on põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu apellatsioonastmes kokku 5,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud hageja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kaebusele vastamiseks. Täies ulatuses ei ole põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu vastusega tutvumiseks, sellele täiendava seisukoha koostamiseks ja vastuväideteks vastaspoole menetluskuludele. Menetluskulude nimekirja koostamisega ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamisega seonduv kulu ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Pidades silmas 17.04.2017 esitatud dokumendi mahtu ja sisu, sh seda, et enamuse dokumendist moodustab eelneva menetluskäigu kirjeldus ja menetluskulude temaatika, on põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile seoses 17.04.2017 dokumendi koostamisega 0,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu 660 eurot (5,5 x 120). 10 Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11