Obsah (4)

§ 65§ 37§ 67§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lok

) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt keeldus A. Paulus

1. mail 2017 täitmast tööle asumise kohta antud korraldust.
2. mail 2017 on A. Paulus esitanud selle käskkirja peale vaide.
4. mai
5. a esialgse õiguskaitse taotluses palus A. Paulus, et kohus peataks viivitamatult
6. mai
7. a käskkirja nr 6-3/504-1 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. A. Paulus on vaidlustanud
8. veebruaril
9. a käskkirja ning kuigi
10. mail 2017 haldusasjas nr 3-17-968 tehtud kohtumäärusega peatati selle täitmine, otsustati teda järjekordselt tööst keeldumise eest karistada. Kui kohus rahuldab nimetatud haldusasjas esitatud kaebuse, pole kahjulike tagajärgede kõrvaldamine enam mõistlikul viisil võimalik, sest ta on tühistatud haldusakti mittetäitmise eest määratud karistuse juba ära kandnud. Täiendavalt viitas A. Paulus ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule
11. ning asjaolule, et ta viibib juba pikemat aega kartseris ega saa seal puuduva madratsi tõttu sooritada talle vangla arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi. Tartu Halduskohus
12. mai
13. a määrusega jättis A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused on järgmised.
14. 4.
15. A. Pauluse poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. A. Paulus tugineb küll enda tööle määramise käskkirja täitmise peatamise kohta tehtud esialgse õiguskaitse määrusele, kuid on tähelepanuta jätnud, et see koostati
16. mail 2017, korraldus tööle asumiseks anti talle
17. mail 2017, siis kui vastav käskkiri oli veel täitmiseks kohustuslik nii talle kui vastustajale. 4.
18. Küllaldast põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule. Arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on lahendatav taotlusega, et vastav arst teeks ettekirjutuse see talle kartserikambrisse väljastada. 4.
19. Asjas on olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks.

§ 65

lg 6 kohaselt ei saa karistust enam täita, kui seda pole kaheksa kuud selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. 4.

1. A. Paulusel on vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. 4.
2. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et A. Pauluse õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED A. Paulus esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendused on alljärgnevad. 5.
5. Viru Vangla käitus A. Paulust
6. mai
7. a käskkirjaga karistades äärmiselt pahatahtlikult kuivõrd Viru Vanglal oli olemas võimalus jätta halduskohtu poolt
8. veebruari
9. a käskkirja nr 6-2/241-1 täitmise peatamisest tulenevalt A. Paulus distsiplinaarkorras karistamata. 5.
10. A. Paulust on asutud regulaarselt kartserikaristustega karistama tööle määramise käskkirja mittetäitmise eest, kusjuures tööst keeldumise põhjus on alati A. Paulusel esineva kõverselgsusega kaasnevad seljavalud. On väga tõenäoline, et A. Paulus peab veetma kogu temale mõistetud karistusaja kartseris, mis on otseses vastuolus õiguskantsleri
11. oktoobri
12. a seisukohaga nr 6-1/161019/
13. 5.
14. Viru Vangla eirab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, mis keelab kartserikaristuse kohaldamise vangla korraldusele rahumeelselt mitteallumise korral, ning toimib vastuolus eelviidatud õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt võib üksikvangistust kohaldada vaid nii lühikest aega kui võimalik. 5.
15. Üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga. 5.
16. A. Paulus ei ole rikkunud

§ 37

lg-t 1 ning § 67 p-i 1, kuna kinnipeetav võib keelduda tervist ohustavast tööst

1. 2 2 5.
2. Hiljem ei ole Viru Vangla
3. mai
4. a käskkirja kahjulike tagajärgede kõrvaldamine mõistlikul viisil enam võimalik. Potentsiaalne kahju hüvitamise nõue ei korva seda kahju, mis on isikul tekkinud ilma õigusliku aluseta kartseris viibimisel.
5. Viru Vangla esitas vastuse määruskaebusele, milles esitab järgmised seisukohad. 6.
6. Tartu Ringkonnakohus tühistas
7. mai
8. a määrusega nr 3-17-968 Tartu Halduskohtu
9. mai
10. a määruse, millega halduskohus peatas Viru Vangla
11. veebruari
12. a käskkirja täitmise, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 6.
13. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et A. Pauluse õigused saaksid
14. mai
15. a käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud. Karistuse täideviimise korral poole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid A. Paulusel on vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetul distsiplinaarkaristuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. 6.
16. Karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Karistuse täitmise põhjendamatu edasilükkamine on seega õigusvastane. 6.
17. Distsiplinaarkaristuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Distsiplinaarkaristuste määramine järjestikku on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning õiguspärane. 6.
18. Kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest. 6.
19. Väide, et kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata. Viru Vangla tervishoiutöötajad on hinnanud A. Pauluse tervist ja leidnud, et isik on võimeline tegema koristustöid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu
20. mai
21. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
23. Ringkonnakohus leiab, et A. Pauluse määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohtul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
25. Viru Vangla
26. mai
27. a käskkirjaga karistati A. Paulust 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega seetõttu, et A. Paulus keeldus
28. mail 2017 täitmast vanglaametniku tööle asumise kohta antud korraldust.

§ 67

p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselge tühise korralduse puhul (Riigikohtu 3 3 halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul ei nähtu, et korraldus tööle asuda oleks vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et
3. mai
4. a määrusega nr 3-17-968 Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu
5. mai
6. a määruse, millele A. Paulus käesolevas asjas tugineb, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus taotluse aluseks olevat vaiet ega võimalikku hilisemat kaebust perspektiivikaks. Ka A. Pauluse väide, et ta ei rikkunud

§ 37

lg-t 1 ning

§ 67

p-i 1, sest kinnipeetav võib keelduda tervist ohustavast tööst, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale, kuna Viru Vangla

1. mai
2. a käskkirjast nähtuvalt on A. Pauluse terviseseisundit hinnatud
3. mail 2017, kui kaebaja keeldus tööle asumast ning ta tunnistati töövõimeliseks.
4. A. Pauluse hinnangul ei tohi vangla erinevaid kartserikaristusi järjestikku ja katkematult kohaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Pauluse seisukoht alusetu. Riigikohus on selgitanud

§ 63

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu ei rikkunud kaebaja õigusi see, et vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pööras (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3-3-1-79-12, p 9).
3. A. Paulus on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud sellega, et üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga. Samas ei ole määruskaebuses põhjendatud, kuidas A. Pauluse kartseris viibimine konkreetselt tema tervist ohustab. Vaid põhjendamata väide, et üksikvangistus võib isiku tervisele negatiivselt mõjuda, ei tähenda, et käesoleval juhul põhjustab kartserikaristuse kandmine A. Paulusele tervisekahjustusi, mistõttu ei võiks kartserikaristust A. Pauluse suhtes kohaldada. Samuti on A. Paulusel võimalik hiljem oma õigusi kaitsta talle alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist nõudes, kui kohus siiski tunnistab
4. mai
5. a käskkirja kehtetuks või tühistab selle. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Paulusel ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.
6. Ka A. Pauluse muud määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebaja suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Pauluse määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. mai
9. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene