Obsah (9)

§ 113§ 4032§ 403§ 14§ 8§ 76§ 100§ 396§ 101

2-15-115036 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-115036 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenus

) § 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud A. B. kanda.
2. Välja mõista A. B.ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulud 100 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot. 1 2-15-115036
3. Välja mõista A. B.ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (100 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 13.11.2014 SMS Laen AS ja kostja vahel interneti vahendusel laenuleping nr 321283 summas 300 eurot tähtajaga 13.12.
5. ERA Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) omandas nõude kostja vastu summas 452,83 eurot AS SMS Laen ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu nr 011210 alusel. Pärast kostja isikusamasuse tuvastamist ja täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist kanti laenusumma kostja kontole nr EE
6. Kostja kohustus tasuma intressi 1 euro ning tagastama laenu koos intressiga kokku summas 301 eurot 30 päeva möödudes, so. 13.12.
7. Pooled leppisid kokku, et intressimäär on 4 % aastas Laen oli väljastatud intressiga 1 euro laenu perioodi eest. Lepingust tulenevat kohustust kostja täitnud ei ole. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 , 12.2.3 ja 12.2.4 kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr 321283 võlgnevuse kokku 340 eurot, sh. põhiosa 300 eurot, intressi 1 euro, võla sissenõudmise kulu 22, 20 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 16, 80 eurot (300 x 280p x 0,02%) perioodi 14.12.2014-21.09.2015 eest ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (300 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivnõudena palub hageja, kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, kostjalt välja mõista alusetult saadu 318, 48 eurot, so. arvele kantud summa 300 eurot, millele lisandub seadusejärgne intress 18, 48 eurot (300 * 280 p * 0, 022%) ning viivise alates hagiavalduse esitamisest, kuni summa 300 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Kostja väited et ta ei ole laenu võtnud ja laenu võttis keegi kolmas isik kasutades ära kostja andmeid on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja väidab, et ta avastas oma ID kaardi kadumise alles 2015 kevadel. Ei ole eluliselt usutav, et kostja avastas ID kaardi kadumise pool aastat hiljem laenulepingu sõlmimisest. Kostja ei ole pöördunud valitsusasutuse poole ega teavitanud politseid oma dokumendi vargusest või kaotsiminekust ning teinud avaldust, et keegi tundmatu isik on tema nimel sõlminud SMS Laen AS-ga laenulepingu. Kostja isikusamasust ja kostja allkirja õigsust on kinnitanud AS Eesti Posti Sillamäe Postkontori töötaja oma allkirjaga 13.11.
2. Seega on laenuleping sõlmitud kostja poolt. Hageja esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega, et laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel ja laenuandja on rikkunud hoolsuskohustust kostja maksevõime hindamisel. Samuti on kostja 2 2-15-115036 oma vastuses valesti märkinud, et krediidikulukuse määr oli 98, 96 %. SMS Laen AS poolt väljastatud krediidikulukuse määraks oli 4, 07 %. 4.

§ 4032

lg 6 alusel ei ole krediidiandja kohustatud tarbija krediidivõimelisust hindama, kui sõlmitavaks tarbijakrediidilepinguks on leping, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest ja turu keskmisest madalama intressimääraga. Antud juhul Kostjale väljastatud laenu puhul on tegemist

§ 4032

lg 6 kirjeldatud olukorraga, kuid vaatamata sellele on SMS Laen AS hinnanud kostja krediidivõimelisust ja teinud seda nõuetekohase hoolsusega ning järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

§ 403² kohaselt.

SMS Laen AS kasutab laenusaaja maksevõimelisuse ja sundolukorra hindamiseks põhjalikku küsimustikku, tarbija vastuseid küsimustikule, individuaalvestluseid tarbijaga ja maksehäireregistrist jm allikatest, s.h nt ametlikest teadaannetest ning otsingumootoritest kogutud informatsiooni tarbija kohta. Vajadusel küsitakse laenutaotlejalt täiendavaid andmeid ja neid tõendavaid dokumente, s.h pangakonto väljavõtet. Muu hulgas jälgib SMS Laen AS kliendi varasemat maksekäitumist, mis kostja puhul on olnud korrektne. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnista. Tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ei ole teinud ega laenulepingut sõlminud. Hageja ei ole kostja isikusamasust ja allkirja samasust nõuetekohaselt tuvastanud. Laenulepingus ja isikusamasuse tuvastamise ankeedis on ebaõiged andmed. Kostja aadress ei ole kunagi olnud xxx, vaid xxx. Ka mobiiltelefoni nr +37258956704 ei ole õige. Pikka aega oli nr xxx ning alates 2015 jaanuarist on xxx. Kostja e-posti aadress ei ole xxx. Isikusamasuse tuvastamise ankeedil olev allkiri ei ole kostja oma, vaid see on tehtud kolmanda isiku poolt kostja allkirjaga sarnasena. Peale laenutaotluse esitamist käis tundmatu isik, kasutades kostja ID-kaarti, end kostja nimel ja asemel isikutuvastamisel. 2014 septembris tarvitas kostja Kohtla-Järvel Dmitri nimelise isikuga alkoholi. Nende juurde tulid kaks tundmatut meest, kes pakkusid raha teenimise eesmärgil avada Swedbank AS-is arve, et sinna raha kanda. Kostja keeldus ettepanekust. ID-kaardi kadumise avastas kostja 2015 varakevadel. Laenulepingu osapooleks on tundmatu(d) isik(ud), kes kostja ID-kaarti kasutades internetikeskkonnas vastava laenutaotluse esitas(id) ja lepingu üldtingimustega nõustus(id).
2. Alternatiivselt leiab kostja, et laenuleping on tühine tarbijakrediidilepingu regulatsiooni alusel. AS SMS Laen on rikkunud

§ 4032

lg 1 tulenevat hoolsuskohustust kuna laenulepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja jättis hindamata asjaolu, et nõude aluseks olev krediidileping oli sõlmitud laenu saamise tingimustele mitte vastava isiku poolt, kuna kostja igakuisest töövõimetuspensionist 158 eurost ei piisaks igapäevaeluks vajalike kulutuste kõrvalt ka võimalike laenumaksete ja intresside tasumiseks. Kostja ei oma mingisuguseid sääste. Kostja sissetuleku olemasolu mitte kontrollimine nähtub ka ebaõigete andmetega laenutaotluse aktsepteerimisest. Seega ei ole AS SMS Laen oma hoolsuskohustust ei täitnud, et veenduda laenutaotluse adekvaatsuses ja vastutustundlikkuses ning sundolukorra puudumises. Hageja kasutas 04.11.2013 krediidilepingu sõlmimisel ära kostja rasket majanduslikku seisundit, kogenematust ja tervisehäireid, mistõttu on poolte vaheline leping TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tühine, kuna krediidikulukuse määr 98, 96% on äärmiselt ebamõistlik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED 3 2-15-115036 7. Arvestades hagi hinda 364, 15 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja tugineb sellele, et kostja on sõlminud laenulepingu ja rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada laen koos intressi ja viivistega. Kostja väitel ei ole ta laenulepingut sõlminud ja seda on teinud keegi teine kasutades tema ID kaarti. Kohus nõustub poolte seisukohaga, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, kuna see vastab võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 tunnustele. Hageja on laenu andnud oma majandustegevuses, kostja kui laenusaaja on füüsiline isik ja asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegutses lepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ei ole laenulepingut sõlminud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isikutuvastamisel käis kostja asemel keegi teine. Isiku tuvastamise käigus veendub tuvastaja visuaalse vaatluse teel talle taotleva isiku poolt esitatud isikut tõendavat dokumenti (pass, ID-kaart) võrreldes, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat, lisaks sellele, et isikut tõendavast dokumendist tehakse koopia mis allkirjastatakse isiku poolt. Usutav pole ka see, et isikutuvastamisel käis kostjaga niivõrd sarnane isik, et tuvastajal ei tekkinud mingit kahtlust tuvastatava isikus.

1. Laenulepingu üldtingimuste p 5.3.
2. kohaselt väljastatakse laen ainult laenusaaja isiklikule kontole (tl. 28). Swedbank AS teatise (tl 139) kohaselt on arvelduskonto nr EE822200001105479975 avatud kostja, A. B.i poolt 04.11.1992 ja 13.11.2014 kanti vaidlusalune laen 300 eurot SMS Laen AS poolt kostja eelviidatud arveldusarvele ning võeti samal päeval pangakontorist sularahas välja. Järelikult oli laenutaotluses märgitud kostja arvelduskonto number, mis nähtub ka toimiku materjalidest (tl. 41). Kostja ei ole väitnud, et ta pole raha saanud, või keegi on selle tema asemel pangast kätte saanud. Lisaks ei ole usutav, et ka pangatöötaja eksis isikus ja andis raha kellelegi teisele. Asjaolu et kostja andmed laenulepingus ja isikusamasuse tuvastamise ankeedis on ebaõiged (elukoht, e-post, telefon) ei näita seda, et kostja pole laenulepingut sõlminud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laenulepingu on sõlminud kostja.
3. Kostja leiab, et laenuleping tühine, sest laenuandja on rikkunud

§ 4032

lg 1 tulenevat hoolsuskohustust, kuna laenulepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väitel on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates hoolikalt kostja krediidivõimet. Vastutustundliku laenamise põhimõte oli sätestatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3 (praegusel ajal tarbijakrediidi puhul

§-s 4032). Riigikohus on selgitanud, et laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimet, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Professionaalsel laenuandjal on

§ 14

lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (RKTKo 3-2-1-30-16 p 10). 10.

§ 4032

lõige 7 kohaselt lasub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus vaidluse korral krediidiandjal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll väitnud, et krediidiandja on kostja krediidivõimet hoolikalt hinnanud, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja on selle kohustuse täitnud, sh. nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtet. Samas on krediidiasutusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel õigus eeldada, et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiged andmed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning 4 2-15-115036 kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Samas ei muuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine lepingut tühiseks, ega tähenda seda, et laenusaaja vabaneb laenu tagastamise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole krediidisaaja vastutuse täielik välistamine. 11. Kohus ei nõustu kostja väitega, et krediidikulukuse määraks oli 98, 96 %. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale väljastatud laenu krediidikulukuse määraks oli 4, 07 % (tl. 46). Järelikult ei ületa kostjale väljastatud laenu kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja leping ei ole tühine.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.

§-de 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.

§ 396

kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Maksekorralduse (tl 36) ja Swedbank AS teatisega (tl 139) on tõendatud, et kostja on saanud 13.11.2014 aastal SMS Laen AS-lt laenu 300 eurot. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus, intress ja võla sissenõudmise kulu. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise 16, 80 eurot (300 x 280p x 0,02%) perioodi 14.12.2014-21.09.2015 eest ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (300 eurot) täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 1 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 16, 80 eurot ning alates 22.07.2015 viivise põhinõudelt (300 eurot)

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 100 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. 5 2-15-115036 Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot) ning viivis menetluskuludelt (100 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6