← Eesti

3-16-1339/32

Obsah (10)§ 151§ 121§ 44§ 45§ 72§ 155§ 43§ 109§ 108§ 118

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar 4. mai 2017, Tartu 3-16-1339 Timofei Stanov

) § 155 lg 5 ja § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Timofei Stanovoi esitas
  2. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega soovib Viru Vangla
  3. juuni 2016 käskkirja nr 6-4/403-KP tühistamist ja vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Vaidlustatava käskkirjaga täiendati T. Stanovoile
  4. märtsi
  5. a käskkirja nr 6-4/194 alusel kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid käeraudade läbi toiduluugi panemisega selja taha asetatud kätele iga kord enne kambrisse sisenemist olenemata sellest, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina märkis kaebaja vangla tegevuse peale kuriteokaebuse esitamise soovi.
  6. Tartu Halduskohus võttis
  7. juuli
  8. a määrusega T. Stanovoi kaebuse tühistamiskaebusena menetlusse märkides määruse põhjendustes, et kaebuses sisalduv on käsitletav tühistamisnõudena.
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. oktoobri
  11. a otsusega Timofei Stanovoi kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
  12. Timofei Stanovoi esitas
  13. novembril
  14. a Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu
  15. oktoobri 2016 otsuse tühistada ja rahuldada T. Stanovoi kaebus vangla vastu.
  16. Tartu Ringkonnakohus võttis
  17. detsembri
  18. a määrusega apellatsioonkaebuse Viru Vangla
  19. juuni
  20. a käskkirja nr 6-4/403-KP tühistamiseks menetlusse ja kohustas vastustajat apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebusele esitanud. vastama. Vastustaja on vastuse T. Stanovoi
  21. Tartu Ringkonnakohtus registreeriti
  22. veebruaril
  23. a Timofei Stanovoi taotlus, milles apellant palub seoses sellega, et ta vabaneb vanglast
  24. veebruaril 2017, tema apellatsioonkaebusi puudutavad dokumendid ümber adresseerida.
  25. Tartu Ringkonnakohus andis
  26. märtsi
  27. a määrusega T. Stanovoile võimaluse kaebuse nõuete muutmiseks hiljemalt 24 märtsiks
  28. a. Ringkonnakohus selgitas, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise käskkirja tühistamisnõue enam lubatav, sest käskkirjal puudub jätkuv negatiivne mõju isiku õigustele. Teatud juhul võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Sellise nõude esitamise soovi korral tuleb kaebajal kohtu nimetatud tähtpäevaks selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
  29. Postiasutus tagastas
  30. märtsil 2017 kaebajale saadetud Tartu Ringkonnakohtu
  31. märtsi
  32. a määruse märkega, et kaks T. Stanovoile kättetoimetamise katset ebaõnnestusid põhjusel, sest saaja ei viibinud kohal. Tartu Ringkonnakohus edastas ringkonnakohtu
  33. märtsi 2017 määruse
  34. märtsil 2017 kaebaja e-maili aadressil, paludes kaebajalt e- kirja teel kahel korral kinnitust, kas kaebaja on määruse kätte saanud, kuid kaebaja ei kinnitanud määruse kättesaamist.
  35. Tartu Ringkonnakohus pikendas
  36. märtsi
  37. a määrusega kaebajale apellatsioonkaebuse muutmiseks antud tähtaega
  38. aprillini
  39. Postiasutus edastas
  40. aprillil
  41. a Tartu Ringkonnakohtule väljastusteate märkega, et kaks T. Stanovoile määruse kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, misjärel on saadetis jäetud postkasti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  42. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

  1. Ringkonnakohus on
  2. märtsi
  3. a määruses selgitanud, et seoses vabanemisega ei saa kaebaja nõue Viru Vangla
  4. juuni 2016 käskkirja nr 6-4/403-KP tühistamiseks enam kaebaja õigusi mõjutada ning tegi ettepaneku kaebuse nõude muutmiseks. Põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Selleks tuli kaebajal esitada ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlus ning tuua selles välja

§ 45lg-st 1 tulenev põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Ringkonnakohtu määrused toimetati kooskõlas

§ 72lg-ga 4 ning Ts

MS §ga 326 kaebajale kätte postkasti panekuga kaebaja enda poolt ringkonnakohtule

  1. veebruaril 2017 teatatud aadressil. Postiasutuse teatiste kohaselt saadetise kaebajale kättetoimetamise katsed ebaõnnestunud, sest kaebajat ei viibinud kohal.
  2. Kaebaja ei ole käesolevaks ajaks esitanud ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlust. Ringkonnakohus on
  3. märtsi
  4. a määruses märkinud, et kui kaebaja ei esita taotlust kaebuse menetlemise jätkamiseks tuvastusnõudega, esineb alus kaebaja tühistamisnõude läbi vaatamata jätmiseks. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, peab kohus juhtima isiku tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele ning kui isik kaebust ei muuda ning esitatud kaebusega ei ole eesmärk saavutatav, on kohtul õigus kaebus tagastada 2 (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. I. Pilving jt lk 435). Ringkonnakohus on selgitanud kaebajale, et kaebajal on võimalik esitada tuvastamisnõue ning tal tuleks selleks esitada ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlus, kuid kaebaja ei ole seda teinud.
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 155

lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsuse. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse, tuleb muuta ka kohtukulude jaotust.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Viru Vangla ei ole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

§ 109lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras vabastatud Tartu Halduskohtu

  1. juuli 2016 määrusega, Tartu Ringkonnakohus jätkas
  2. detsembri 2016 määrusega kaebajale antud menetlusabi.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv halduskohtus ja apellatsiooniastmes summas 30 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.