lg-te 1,3 - § 22 lg 3 ja § 255 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Henrik Antsov Isikukood: 38610142711 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik elukoht: Haridus: kõrgharidus Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: Väärtegude eest üheksal korral karistatud; Kriminaalkorras ühelö korral karistatud _ Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega
Viru Maakohtu 09.09.2009 määrus ealusel vabanes vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, ärakandmata karistuse osa 2 aastat 10 kuud 25 päeva. Viru Maakohtu 25.06.2012 määrusega täpsustati katseaja lõppkuupäeva – 16.06.2012 Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28.- 29.08.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldati 20.08.201228.08.2013 Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Aivar Pilv Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2016 ja 03.02.2016 RESOLUTSIOON Õigeks mõista HENRIK ANTSOV
Süüdi tunnistada HENRIK ANTSOV
lg- te 1,3 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära (2012 kehtinud miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o. summas 1536 (tuhat viissada kolmkümmend kuus) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Henrik Antsovile mõistetud rahalist karistust 1/3 ( ühe kolmandiku) võrra, s.o 160 (saja kuuekümne) miinimumpäevamäära võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 320 (kolmsada kakskümmend) miinimumpäevamäära summas 1024 (tuhat kakskümmend neli) eurot.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka ja lugeda kantuks 2 (kaks) kahtlustatavana kinnipidamise päeva (28.-29. august 2012), mis vastab 6 (kuuele) rahalise karistuse päevamäärale ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Henrik Antsovile rahaline karistus 314 (kolmsada neliteist) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1004 (tuhat neli) eurot ja 80 senti. Rahalise karistuse makseinfo Rahaline karistus 1004,80 eurot Maksetähteg 02.05.2016 Viitenumber 99916400001924 Selgitus Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-15-8673 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Makse tegemisel tuleb kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat tasunud kohtuotsuses kajastatud maksetähtajaks, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitmiseks. Konfiskeerimine Konfiskeerida
lg 3 p 3 alusel Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik Rutt Teeveeri määruse alusel arestitud (XII 76-79) Ardito OÜ (endise ärinimega OÜ Donleon Trading) arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid summas 2488.95 eurot pangakontol nr XXXXX (AS SEB Pank; XII,98) ja 351.06 eurot pangakontol nr XXXXX (Swedbank AS;XII,103) kui kuriteo toimepanemise rahalised vahendid.
Menetluskulud Seoses Henrik Antsovi osalise õigeksmõistmisega välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 2482 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot 32 senti. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Henrik Antsovilt riigituludesse menetluskuluna süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 645,00 € Maksetähtaeg 02.05.2016 Viitenumber 99916700019742 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-8673 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 2 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Makse tegemisel tuleb kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitmiseks. Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 1 ei saa süüdistatav esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja sama paragrahvi ja lõike p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Henrik Antsovit süüdistatakse selles, et tema osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K.i poolt OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mis seisnes selles, et tema OÜ Donleon Trading juhatuse liikmena kuulus müügiahelasse, kus näidati näilikke suhkru ostu-müügitehinguid, eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani toime
Süüdistuse kohaselt täitis H. Antsov M.K.i poolt antud juhiseid ja korraldusi, mis seisnes selles, et H. Antsov esitas OÜ Donleon Trading nimel näilisi suhkrumüügi arveid Barbosa Foods OÜ-le. Samuti süüdistatakse H. Antsovit selles, et tema teostas M. K.i juhtimisel OÜ Donleon Trading arvelt ülekandeid OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvele. H. Antsovile heidetakse ette ka M. K. korraldusel autojuhtide käest suhkru koorma dokumentide kokku korjamist ja uutega asendamist. Samuti süüdistatakse Henrik Antsovit selles, et tema kuulus M.K.i, T.S.e, T.S.i, A.K., J.P., I.L. ja M.O.ga püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud enne 01.05.2012.a ja tegutses kuni 28.08.2012.a ja mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, pani toime
H. Antsovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli M. K.i poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. H. Antsov esitas OÜ Donleon Trading juhatuse liikmena näilikke suhkrumüügi arveid OÜ-le Barbosa Foods. Jätmaks reaalse majandustegevuse muljet, kandis OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvelduskontodele edasi OÜ Barbosa Foods näilike arvete alusel laekunud summasid. Osales kauba päritolu varjamises, mis seisnes selles, et sihtkohtades kogus autojuhtide käest kokku saatedokumendid, mille alusel suhkur toodi Läti Vabariigi ettevõttelt SIA Antaris, saades selle eest kokkulepitud tasu. Kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 127 656, 21 eurot. 3 KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Käesolevas kriminaalasjas peab kohus esmalt leidma vastuse küsimusele, kas M.K. T.S.e, T.S.i, A.K., Henrik Antsovi, J.P., I.L.i, K.A.i (XXX), S.L. ja M.O. kaasabil ja OÜ Barbosa Foods on toime pannud
lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritavad teod ehk kas OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioonides on esitatud teadlikult ja tahtlikult valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot) (I). Järgmisena on kohtu ülesandeks tuvastada, kas kohtule esitatud tõendite põhjal leiab kinnitust Henrik Antsovi poolt vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabi andmine M.K.i poolt OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele või mitte (II). Kolmandaks peab kohus tuvastama, kas Henrik Antsov kuulus süüdistuses kirjeldatud kuritegelikku ühendusse, seega kas ta on toime pannud
Järgmiseks peab kohus võtma seisukoha Henrik Antsovi karistamise küsimuses (IV) ja viimaseks lahendama konfiskeerimise kohaldamise (V) ja menetluskulude hüvitamise (VI). I Äriregistri teabesüsteemi väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt oli M.K. alates 14.05.2012 OÜ Barbosa Foods juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi (I, 2-5). Äriseadustiku (ÄS)§ 180 lg 1 kohaselt oli M. K. kohustatud esindama ja juhtima OÜ-d Barbosa Foods ja omas vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes. ÄS § 183 kohaselt oli M. K. kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ja ta vastutas ÄS § 187 lg 2 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest. M.K. ütluste kohaselt ostis temale kuuluv äriühing Barbosa Foods OÜ 2012.a kevadest suhkrut J.P. äriühingult OÜ Depredador ja Henrik Antsovi äriühingult OÜ Donleon Trading (XXIII, 176-181 ja 187-198 ). Viimati nimetatud äriühingutele müüs suhkrut OÜ Katexx, mille juhatuse liige oli I.L. ja OÜ Rednas, kus tegutsesid S.L. ja M.O.. M. K. selgitas kohtus, et tema sättis H. Antsovi enda ette ja I. L. vahele selleks, et maksuametis oleks kõik korras, mis tähendas seda, et OÜ Barbosa Foods oleks justkui ostnud suhkru reaalsetelt Eesti firmadelt. Selleks, et OÜ-l Barbosa Foods tekiks sisendkäibemaksu tasaarvestamise õigus, mõtles M. K. välja allpool kirjeldatud skeemi. Kohtu poolt uuritud suhkru ostu-müüki kajastavad dokumentaalsed tõendid ja suhkru ostumüügiga puutumuses olevate isikute (M. K., I.L., K.J., A. K.) ütlused tõendavad, et 2012 süüdistuses kajastatud perioodil toimus järgmine suhkru müügi ahel. OÜ Barbosa Foods raamatupidamisdokumentide ja eespool nimetatud isikute ütluste kohaselt ostis äriühing suhkrut kahelt äriühingult, kas OÜ-lt Donleon Trading või OÜ-lt Depredator. OÜ Donleon Trading juhatuse liikmeks oli Henrik Antsov (I, 6-7) ja OÜ Depredador juhatuses liikmeks oli J.P. (I, 8-9). Raamatupidamisdokumentide kohaselt ostsid OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador suhkru omakorda äriühingutelt Katexx, Rednas ja Karekamp. OÜ Katexx juhatuse liige oli I.L. (I, 10-11). OÜ Rednas juhatuse liikmeks oli S. L. (I, 12-13), kuid tehingute tegemisel osales ka M.O.. OÜ Karekamp juhatuse liige oli A.R. (I, 14-15). Kohtu poolt uuritud 4 dokumentide kohaselt soetas OÜ Katexx suhkru Läti ettevõttelt SIA Antaris. OÜ Rednas soetas suhkru Leedus asuvalt äriühingult UAB Faldemu, mille juhiks oli A.K.. A.K. kinnitas kohtus (XXIII, 168-169 ) M. K.i poolt kirjeldatud suhkru ostu-müügi skeemi. A. K. tegeles läbi Leedu ettevõte UAB Faldemu 2012 kevadel ja suvel suhkru ostmisega SIA-lt Antaris ja müüs selle edasi Eesti ettevõtetele. Seega on tõendamist leidnud, et suhkur, mida OÜ Barbosa Foods oma lepingupartneritele (muuhulgas Rõngu Mahl AS, OÜ Antomin Trading, AS Haljas) müüs pärines Läti ettevõttest SIA Antaris. M. K. kui eespool kajastatud skeemi väljatöötaja oli seega teadlik, et Leedu ettevõtte UAB Faldemu nimel ostis A.K. SIA Antariselt suhkru 0%-lise käibemaksuga ja müüs suhkru edasi Eesti ettevõttele. Samuti ostis OÜ Katexx suhkru SIA Antarisest 0% -lise käibemaksuga. Läti ja Leedu firmadega suhtles ka I. L.. M. K. väitis kohtus, et tema lasi I.L.l suhkrut pakkuda läbi OÜ Katexx H. Antsovile, kes omakorda pakkus suhkrut OÜ-le Barbosa Foods. Kohtus kinnitas M. K., et H.Antsov ei olnud teadlik sellest, et M. K. ise suunas OÜ Katexx äri läbi I. L. H. Antsovini. T.S.i ütluste (XXIII, 198-209) kohaselt tegutses tema OÜ-s Barbosa Foods mänedžerina ja tegeles suhkru ostu-müügiga. K. J.i sõnul oli maksude optimeerimise skeemis (mille kohaselt osteti suhkrut ilma käibemaksuta, kuid müüdi Eestis käibemaksuga) osalejatel omavahel otseseks suhtlemiseks kindlad telefoninumbrid, tegemist oli nö otseliiniga. Ütlusi kinnitab ka jälitusprotokoll, kus on kajastatud A. K., K. J., M. O. ja M. K. kasutusel olnud abonentnumbrid ja numbrite omavaheline esinemine mobiiltelefonide telefoniraamatus (IX, 178 – 179). I.L. (XXIII, 2-14) ütluste kohaselt pidi OÜ Donleon Trading ostu-müügi skeemis vahel olema kui nö korralik ettevõte, kes ostis 20% käibemaksuga, sest OÜ Katexx tõi suhkru Eestisse 0% ja müüs 20% käibemaksuga. OÜ Barbosa Foods oli käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 29.06.2004.a kuni 06.09.2012.a, mida tõendab maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri väljatrükk (I, 160). M. K. esitas Tartu linnas ajavahemikus 2012.a mai - 2012.a august maksuhaldurile OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonid ( I, 162-164). Kohtu poolt uuritud dokumentaalsed tõendid ( I, tl 161, 162-164,183-189, IV 71-75, 76-250 ) ja M. K., I.L., A. K. ja K. J. ütlused kinnitavad, et OÜ Barbosa Foods kajastas esitatud käibedeklaratsioonides OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator nimelt koostatud arveid suhkru soetamise kohta selleks, et saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 318184,49 eurot vastavalt süüdistuses kajastatud ja kohtu poolt kontrollitud arvetele (süüdistuse lk 22, tõendid I, 190-195). OÜ Barbosa Foods AS-s SEB Pank arvelduskonto nr XXXXX ( I, 38-43) kajastab 2012.a mais, juunis ja juulis äriühingu poolt suurtes summades ülekannete tegemist OÜ Donleon Trading ja Depredador OÜ arveldusarvetele. Samuti kajastab arvelduskonto Barbosa Foods OÜ arveldusarvele teistelt isikutelt rahasummade (vahemikus 4000 – 63 000 eurot) sagedast laekumist. Teistelt isikutelt laekus rahasummasid Barbosa Foods OÜ arvele AS-lt Bacula, OÜlt Antomin Trading, Worldline OÜ-lt, Rõngu Mahl AS-lt, AS-lt Haljas, Foodtrade Logistics 5 OÜ-lt, Eesti Pagar AS-lt, Seller OÜ-lt, Cristella VT OÜ-lt, Ahora OÜ-lt, VVÜ Areng OÜ-lt, OÜ-lt BBK-Konsult Grupp. OÜ Barbosa Foods raamatupidamine kajastab sisendkäibemaksu tasumist. Äriühingud OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador müües suhkrut OÜ-le Barbosa Foods on arvetele lisanud ka käibemaksu, mistõttu arvestas ja näitas OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioone esitades sisendkäibemaksu põhjusel, et ta on suhkru soetanud teistelt Eestist asuvatelt äriühingutelt. Samas on kriminaalasjas M. K., I. L., A. K. ja K. J. ütlustega ning tehinguid kajastavate lepingute ja ostu-müügiarvetega leidnud tõendamist, et tegelikult ostis OÜ Barbosa Foods suhkru Lätis asuvalt ettevõttelt SIA Antaris. Kuivõrd Barbosa Foods OÜ ostis suhkru tegelikult otse Lätist, siis ei oleks äriühing saanud oma käibedeklaratsioonides näidata sisendkäibemaksu nende arvete osas, sest ostes suhkru Lätis asuvalt ettevõttelt ja müües selle Eestis asuvale ettevõttele ei saa kehtivast seadusest tulenevalt ( Käibemaksuseaduse § 15 lg 1, § 15 lg 3 p 2, § 24, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 lg 1, 7) nendele arvetele lisada käibemaksu. Selleks, et Barbosa Foods OÜ saaks sisendkäibemaksu deklaratsioonides aga siiski kajastada mõeldi M. K.i eestvedamisel välja skeem, kus sooviti näidata, et OÜ Barbosa Foods oleks justkui ostnud suhkru Eestis asuvalt ettevõttelt ja seega oleks justkui tekkinud sisendkäibemaksu näitamise õigus. OÜ-le Barbosa Foods raamatupidamisteenust osutanud tunnistaja E.S. (XXIII,67-72). sõnul osutas tema raamatupidamisteenust veendumuses, et talle M. K. poolt toodud ja esitatud dokumendid on tõesed ja, et talle esitatud informatsioon ning alusdokumendid on õiged. Näitamaks näiliste tehingute toimumist kandsid M.K., K. J. või M. K. palvel raamatupidaja E. S. OÜ Barbosa Foods kontolt raha OÜ Donleon Trading arvelduskontole nr XXXXX SEB Pangas ja OÜ Depredador arvelduskontole nr XXXXX SEB Pangas. M. K. palvel tegeles OÜ Depredador, OÜ Katexx ja OÜ Rednas raamatupidamise korraldamisega K.A., saades raamatupidamise korraldamiseks vajaminevad, kuid sisult näilikud suhkru ostu-müügi arved M.K.lt, J.P.lt, I.L.lt ja M.O.lt. Nimetatud tegevuse eest sai K.A. kokkulepitud tasu. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid, muuhulgas M. K. elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti Skype logist (IV,1-46) ja ka telefonikõnede salajast pealtkuulamist kajastavast jälitusprotokollist (X, 61, 101, 119, 211, 111-199; X, 34, 44p, 47), millest nähtuvalt osutas M. K.le perioodil 2012.a varakevad kuni suve lõpp raamatupidamist puudutavatel teemadel abi ka K.A.. Viimati nimetatud isiku elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti Dell Inspiration vaatlusprotokollis kajastatust nähtuvalt sai ta ka raamatupidamise korraldamisel osutatud abi eest M. K. käest tasu (IX, 1, 2-30), muuhulgas ka selle eest, et aitas koostada M. K.le näilikku suhkru ostu-müüki kajastavaid arveid. Puutumust äriühingute OÜ Katexx, OÜ Depredador, OÜ Rednas arvetega tõendavad K. A. elukoha läbiotsimisel leitud dokumendid (VIII, 36-39, 88-124, 125-184,191-247) ja mälupulgale salvestatud dokumentide failid (VIII,185-190). Kriminaalasjas on M. K., T. S., K. J. ja I. L. ütlustega tõendatud, et enne kui OÜ Barbosa Foods 2012.a mai, juuni ja juuli käibedeklaratsioonides kajastatud arvetel kaubana kajastatud suhkur jõudis suhkru lõpptarbijani, püüti kätte saada selle suhkru saatedokumendid. Eespoolt nimetatud isikud on kõik kinnitanud, et suhkur pärines Läti Vabariigis registreeritud ettevõttelt SIA-lt Antaris ja suhkur toimetati Eestisse CMR-dega (rahvusvaheliste kauba saatedokumentidega). Millisel eesmärgil CMR-d kokku korjati, selles osas on tunnistajatena üle kuulatud kaasüüdistatavad andnud erisisulisi ütlusi. M. K. avaldas, et kuivõrd ta ei tahtnud, et lõpptarbija saaks teda, kust suhkur pärineb, siis ei soovinud ta, et CMR satuks lõpptarbija 6 kätte (XXIII, 192). K. J. avaldas, et tema kätte sai vaid üks CMR ja selle andis ta üle M. K.le (XXIII, 209). A. K. ütluste kohaselt palus ta T. S.l autojuhtidelt CMR-d ära võtta ja edastada need endale, et omakorda edastada need Leedu maksuametile (XXIII, 178). T. S. kinnitas CMR-de saamist autojuhtidelt (XXIV, 16). Kohus on seisukohal, e tegemist on ennastõigustavate ütlustega. Ilmselt oli CMR-de enne suhkru lõpptarbijani jõudmist kokku korjamise eesmärgiks asjaolu, et sooviti varjata kaubaks oleva suhkur liikumist otse Lätis asuvalt ettevõttelt SIA OÜ Antaris Barbosa Foods kaudu suhkru lõpptarbijani. Seega sooviti CMR-de varjamisega, mitte võimaldada tuvastada ettevõtete ahelat, misläbi raamatupidamises kajastati suhkruga puutumuses olevaid kandeid OÜ Donleon Trading, Depredador OÜ, Katexx OÜ, Rednas OÜ ja Karekamp OÜ ( suhkru turustamisega seotud ettevõtete ahel) poolt. Samas on kohus seisukohal, et CMR-ide kokkukorjamist ei saa vaadelda
Kaasaaitamistegu peab objektiivselt olema sobiv toetamaks põhitegu. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole CMR-ide kokkukorjamine ja lõpptarbijale mitteesitamine põhjuslikus seoses M. K.le ja OÜ Barbosa Foods etteheidetava maksukuriteoga. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist M. K. tegeles peale OÜ Barbosa Foods reaalselt ka OÜ Katexx ja OÜ Rednas sisulise juhtimisega, seega haldas kogu suhkru ostu-müügi skeemi ja omas ülevaadet sellest kuidas dokumente vormistada ja andis korraldusi dokumentide vormistamiseks. OÜ Barbosa Foods kontoris toimunud läbiotsimisel käigus võeti ära üks mälupulk ja arvuti, kust on näha näiteks OÜ-gu Rednas poolt OÜ-dele Donleon Traging ja Depredador esitatud arved. Samuti on näha OÜ Katexxi poolt teistele äriühingutele esitatud arveid. Seega korraldas M. K. nende äriühingute, kellel dokumentide järgi ei ole mitte mingisugust seost temaga, reaalset tegevust, sest nende raamatupidamise dokumente on leitud mälupulgalt või arvutist. Asitõendi vaatlusprotokoll ja lisad (III, 81-152) tõendavad OÜ Barbosa Foods juhtivat rolli tehingute kajastamise vormistamisel ja näiliku tehinguteahela kujundamisel. OÜ Barbosa Foods kontorist aadressil Aardla 27 Tartu leiti läbiotsimisel mälupulk, millel on salvestatud elektrooniliselt erinevate dokumentide failid s.h OÜ Rednas ja OÜ Depredador vaheline ostu-müügileping, OÜ Rednas poolt OÜ-le Depredador väljastatud arved, OÜ Barbosa Foods müügiarved, kreeditarved, kliendilepingud, pakkumised, sertifikaadid, samuti OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Karekamp poolt väljastatud arved, fotod erinevatest suhkrupakenditest. Samuti leiti M.K. kodust OÜ Katexxi poolt väljastatud arved. Need dokumendid, mis on leitud OÜ Barbosa Foodsi asukohast ja M. K. elukohast ei ole dokumendid, mis oleks esitatud OÜ-le Barbosa Foodsile. Samuti on K. J. kontorist leitud tõendeid, mis tõendavad tema osalust OÜ-te Katexx, Rednas ja Depredator tegevuses. Arvutist on leitud erinevate äriühingute vahel sõlmitud ostu-müügi lepinguid. Tema kontorist on leitud M. O. ja S. L. ID kaardid, mis peaks dokumentide kohaselt olema seotud OÜ Redase tegevusega. Samuti on kohtu käsutusse antud jälitusprotokollis, kus muuhulgas on toimunud kõnede pealtkuulamine ja nähtub M. K. ja K. J. vahelisest kõnest, et neil oli juurdepääs OÜ-le Katexx saadetud e-postile ja arvelduskontole ning neil oli kontroll saadetud arvetele ja teostatud ülekannete kohta. OÜ Barbosa Foods ja eelnimetatud ahelasse kuulunud ettevõtete ja nende ettevõtete juhatuse liikmete elukohtade ja sõidukite läbiotsimisprotokollide ja läbiotsimistel ning kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud vaatlusprotokollidega ja pangakontode väljavõtetega, käibemaksukohuslaseks registreerimisega ja käibedeklaratsioonidega on tõendatud, et Lätist SIA-lt Antaris Eestisse toodud suhkru liikumist kajastati Katexx OÜ, Rednas OÜ ja Karekamp OÜ, samuti OÜ Donleon Trading ja Depredador OÜ ning Barbosa Foods OÜ tehingutena. (I, 199-253; II, 1-41; II, 42-109, 148-160, 174-229, 230-251 ;III, 3-57, 58-80, 208-210, 214-221; IV, 57-68). 7 OÜ Barbosa Foods keskset rolli suhkrumüügi skeemis tõendavad ka asitõendite vaatlusprotokollid ja lisad (kd III tl 153; 154-177). OÜ Barbosa Foods kontorist aadressil Aardla 27 Tartu leiti läbiotsimisel sülearvuti IBM Thinkpad T41, milles on salvestatud elektrooniliselt erinevate dokumentide failid, muuhulgas OÜ Rednas poolt OÜ-tele Donleon Trading ja Depredador esitatud arved, maksekorraldus UAB Faldemu ja SIA Antaris vahel, OÜ Katexx arve OÜ-le Depredador. Lisas sisalduv Skype vestluste logid kajastavad H. Antsovi ja M. K. koostööd (III, 176-177) arvete väljastamisel. OÜ Barbosa Foods kontorist aadressil Aardla 27 Tartu leiti läbiotsimisel sülearvuti Fujitsu Siemens, milles on talletatud (kd III tl 178; 179-207) elektrooniliselt erinevate dokumentide failid s.h OÜ Rednas ja OÜ-te Donleon Trading ja Depredador vahelised ostu-müügilepingud ja müügi üldtingimused, OÜ Rednas poolt OÜ-tele Donleon Trading ja Depredador väljastatud arved. M.K. elukohast aadressil XXX Tartu (kd III tl 227; 228-238; kd IV tl 1-46) leiti läbiotsimisel sülearvuti Dell Inspiron 1525, milles on salvestatud elektrooniliselt erinevate dokumentide failid, muuhulgas OÜ Barbosa Foods ja K. J. vaheline tööleping ja OÜ Katexx poolt esitatud arved. Tunnistaja C.B. avaldas kohtus (XXIII, 72), et tema oli seotud OÜ-ga Donleon Trading läbi raamatupidamise korraldamise ja maksudeklaratsioonide esitamise, mida ta tegi H. Antsovi palvel. Raha ülekandeid ta ei teostanud. Tunnistaja T.S. ütlused (XXIII, 147-148) avasid tema ja tema elukoha aadressil XXX Tallinn puutumuse OÜ-ga Rednas. Tunnistaja J.K. (end XXX) avaldas (XXIII,141-145), et tegeles SIA-s Antaris mänedžerina ekspordi ja kaupluste keti alal. Tegeles muuhulgas ka suhkru müügiga OÜ-le Katexx. Sel põhjusel suhtles I.L.ga. SIA Antaris müüs suhkrut ka UAB-le Faldemu, mida esindas A.K.. Tunnistaja on selgitanud, kuidas toimus suhkru müük OÜ-le Katexx ja UAB Faldemu, kuidas oli lahendatud transpordi organiseerimine, kauba saatedokumentide vormistamine ja arvete väljastamine. Tunnistaja I.R., kes oli SIA Antaris Riia hulgibaasi direktor, ütlused (XXIII, 137-140) on kooskõlas eelmise tunnistaja poolt avaldatuga puutumuses suhkru müügiga OÜ-le Katexx ja UAB Faldemu. Suhkru ostmist AS Haljas poolt OÜ-lt Barbosa Foods kirjeldas tunnistaja S.G. ütlused (XXIII, 86-90), kes kinnitas, et suhkru transport kajastus juba suhkru hinnas ja suhkur transporditi äriühingu lattu Tallinnas OÜ Worldline ja OÜ Barbosa Foods vahelise majandustegevuse kohta 2012 kevadest suhkru ostmisel-müümisel andis ütlusi OÜ Worldline omanik tunnistaja E.E. (XXIII, 77-81). Tunnistaja avaldas, et kaubaga kaasas olnud CMR-d jäid üldjuhul autojuhtide kätte. Tunnistaja A.A. ütlustest (XXIII, 148-152) nähtub, et OÜ FoodTrade Logistics ja OÜ Barbosa Foods vahel toimus suhkru ost-müük. Tunnistaja avaldas, et nende eest püüti varjata suhkru päritolu, sest tihti oli enne suhkru lattu jõudmist CMR-d ära korjatud. 8 Tunnistaja K.P.i ütlustest ja tema poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest tulenevalt (IX, 116-138; XXIII, 81-85) osutas OÜ Ferroline Grupp OÜ-le Barbosa Foods suhkru transporditeenust neljal korral. Suhkur laaditi peale Riiast ja kolmel korral toodi Tallinna ning ühel korral Tartusse. Tunnistaja P.A., kes töötas (XXIII, 104-107) AS Arco Transport logistikuna, kinnitas, et talle on OÜ Barbosa Foods ja M.K. tundmatud. A.K. tundis ta suhtlusest telefoni teel kui isikut, kes tellis äriühingult transporditeenust. Tunnistaja koostas transpordiarved UAB-le Faldemlu. Suhkur võeti peale Lätist Jelgava lähedalt ja toodi Eestisse AS-le Haljas Tallinasse Männiku tee 106C või Rakverre OG Elektra ja Tartusse Tähe tänavale AS Maris Gilden. Transporti 2012 maist augustini ei tellinud ei OÜ Depredator, OÜ Donleon Trading ega OÜ Katexx , OÜ Rednas. Tunnistaja I.T. (endXXX), kes töötas DSV Transport AS veokorraldajana ütluste kohaselt (XXIII, 108-112) osutas suhkru veoteenust OÜ-le Barbosa Foods tellimusel. Tunnistaja sõnul osutati veoteenust Lätist Eestisse. Transporti 2012 maist augustini ei tellinud ei OÜ Depredator, OÜ Donleon Trading ega OÜ Katexx , OÜ Rednas. UAB-le Faldemlu oli tunnistajale tundmatu äriühing. Tunnistaja ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega, mis puudutavad DSV Transport ja Barboosa Foods vahelisi arveid (IX, 145-163). Tunnistaja M.H. avaldas (XXIII, 97-104), et OÜ Logomandia on teostanud OÜ-le Barbosa Foods ning UAB-le Faldemu suhkru veoteenust. Tunnistaja suhtles M.K. ja A.K.ga, H. Antsovit tunnistaja ei tundnud. Jälitusprotokollidest (IX,172-250 ja X,1-31, 45-250; XI 1-57; 58-69) ilmneb, et skeemis osalenud isikute omavahelise suhtluse põhiliseks teemaks oli suhkru transpordiga seonduv,so millal ja millise transpordiga kaubaks olev suhkur saabub, kes läheb Eestis kauba lõpptarbija juurde saabumisel vastuvõtmise juurde, ning kas ja kes saab minna ja läheb Lätist saabuva suhkru saatedokumente kas kokku korjama või OÜ Barbosa Foods blanketil olevate (tegelikkust mitte kajastavate) dokumentide vastu välja vahetama. Sel teemal suhtelesid põhiliselt T. S., M. K. ja A. K.. Seega on tõendamist leidnud, et ettevõtete ahela süsteemis tekitati näilike müügiarvete alusel näilikult käive ja maksudeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu, mida seaduse kohaselt kajastada ei saanud ja seega vähendati maksukohustust. Suhkrut müünud ettevõtete müügihindade võrdlusest ilmneb järgmine. SIA Antaris müüs suhkrut välja kallimalt kui seda kajastati suhkru edasimüümisel ahelasse kuuluvate ettevõtete raamatupidamises. Kaubaks olnud suhkru liikuma panemisel mööda eelkajastatud ettevõtete ahelaid pööritati rahasid raamatupidamuslikult selliselt, et pangakontode võrdlusest nähtuvalt sai sellest Barbosa Foods OÜ 2012.a mai, juuni ja juuli kuude lõikes kasu kokku 127 656.21 eurot (XII,36-46: pangakontode vaatlusprotokoll). Pangakontode vaatlusprotokollist nähtuvalt on võrreldud OÜ Barbosa Foods OÜ pangakontot Katexx OÜ ja Rednas OÜ pangakontode väljavõtetega ja seda suhkru müügist pangakontodele saabunud summasid käsitlevas osas sama ajaperioodi lõikes.
sätestab kriminaalvastutuse maksukohustuse varjamise ja tagasinõude alusetu suurendamise eest. § 3891 lg 1 kohaselt on kriminaalkorras karistatav muuhulgas maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil kui sellega vähendatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam. 9 Koosseisutüübilt on tegemist ammendava loeteluga alternatiiv-aktilise formaalse kooseisuga. Teo objektiivne koosseis hõlmab maksuhaldurile valeandmete esitamist. Valeandmete esitamiseks on muuhulgas ka maksudeklaratsiooni esitamine, kus kajastatakse tegelikkusele mittevastavaid andmeid. M. K. kui Barbosa Foods OÜ juhatuse liige esitas maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil Tartu linnas ajavahemikul 2012.a mai - 2012.a august OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et ta kajastas esitatud käibedeklaratsioonides OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid suhkru soetamise kohta. Valeandmed esitati selleks, et arvestada OÜ Barbosa Foods raamatupidamises sisendkäibemaksu hulka eespool nimetatud äriühingute nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaks summas 318184,49 eurot. Tegelikkuses Läti Vabariigi ettevõttelt SIA Antaris ostetud suhkur transporditi Eesti Vabariiki ja müüdi läbi OÜ Barbosa Foods otse AS-dele Haljas, Eesti Pagar, Rõngu Mahl, Bacula ning OÜ-tele Antomin Trading, WorldLine, Ahora, Foodtrade Logistics, VVÜ Areng, Cristella VT, Seller, BBK-Konsult Grupp. M. K. juhtimisel ja eestvedamisel koostati raamatupidamise dokumendid selliselt, nagu oleks Läti Vabariigis registreeritud suhkru müügiga tegelevalt ettevõttelt SIA Antaris suhkru ostnud OÜ Katexx (kuni 18.06.2012) ja Leedu Vabariigis registreeritud ettevõtte UAB Faldemu, kes omakorda müüs suhkru edasi OÜ-le Rednas (alates 19.06.2012). Seega loodi näilik suhkrumüügi ahel, kus OÜ Katexx ja OÜ Rednas kajastasid enda raamatupidamises tegelikkusele mittevastavaid arveid suhkru müügi kohta omakorda OÜ-tele Donleon Trading ja Depredador. Suhkru ostu-müügi skeemi püüti toetada ka läbi raha kandmise ühelt skeemis osalevalt äriühingult teiseni. M. K. juhtimisel kanti OÜ Katexx arvelduskontolt summad SIA Antaris kontole suhkru eest tasumiseks. M. K. korraldusel võttis OÜ Katexx juhatuse liige I. L. arvelduskontole näilisest suhkrumüügist laekunud summad sularahaautomaatidest välja ja viis need M. K. kätte. Samamoodi juhtis M. K. raha liikumist OÜ Redas poolt, mille arvelduskontolt kanti summad suhkru eest tasumiseks UAB Faldemu kontole, kust A. K. poolt kanti laekunud summad edasi SIA Antaris kontole. OÜ Rednas juhatuse liige S.L. ning M.O. võtsid arvelduskontole näilisest suhkrumüügist laekunud summad pangakontorist sularahas välja ja tõid selle sularahas M. K. või K. J. kätte. Kohus on seisukohal, et OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador reaalselt OÜ-le Barbosa Foods suhkrut ei müünud, vaid OÜ Barbosa Foods ostis suhkru otse Läti ettevõttelt SIA Antaris. Nimetatud tehingut tuleb käsitleda ühendusesisese käibena, mille käibemaksumäär on 0%. Seega arvestas OÜ Barbosa Foods maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides (vorm KMD) sisendkäibemaksu alusetult, so käibemaksudeklaratsioonides esitati tahtlikult valeandmeid ja süüdistuses kajastatud perioodil suurendati maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja OÜ Barbosa Foods jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 318184,49 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et kuivõrd OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt esitatud arvete alusel suhkru soetamine puudus, siis puudus seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Äriühingute vaheliste tehingute näol oli tegemist näiliste tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes, mille kohaselt näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Kohus leiab, et nii T.S., A.K., J.P., I.L., M.O. kui ka S.L. aitasid kaasa OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Kohus möönab, et ilmne puutumis on olemas ka K.A.l kui T.S.l, kuid nende osas peab teine kohtukoosseis langetama lõpliku sisulise otsuse. 10 Kohus on seisukohal, et kohtuotsuses eespool kajastatud tõendite analüüs kinnitab, et M. K. kajastas teadlikult ja tahtlikult maksudeklaratsioonides valeandmeid ja tegutses seega kavatsetusega maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Valeandmete esitamise tagajärjel jäi Eesti riigile laekumata kokku 318 184,49 eurot ja tegemist oli suurele kahjule vastava summaga
Seega vastab kohus käesolevas otsuses esitatud esimesele küsimusele jaatavalt, leides, et M. K. ja OÜ Barbosa Foods on K. J., A. K., J. P., I.L., S. L. ja M.O. kaasabil toime pannud
lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritavad teod ja on OÜ Barbosa Foods maksudeklaratsioonides esitanud teadlikult ja tahtlikult valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot) II Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk kajastab, et OÜ Donleon Trading äriregistri esmakanne on tehtud 09.01.2012, kusjuures ajavahemikus 09.01.2012 – 05.11.2012 oli juhatuse liikmeks ja osanikuks Henrik Antsov üksinda (I,6-7). Väljatrükk maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklikust registrist (I,165), tõendab, et OÜ Donleon Trading oli käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 13.01.2012.a kuni 04.10.2012.a. OÜ-l Donleon Trading AS-s SEB Pank konto (I, 48-53) nr XXXXX väljavõttelt (I, 54) on näha, et esimesed rahasummad kantakse üle OÜ Donleon Trading pangakontolt OÜ Katexx pangakontole 17.04.2012 (summa 18 970 eurot). Alates nimetatud kuupäevast on OÜ Donleon Trading (I, 54-55; 58-62) kuni 30.07.2012 arvlenud valdavalt süüdistuses kajastatud äriühingutega. OÜ Donleon Trading AS-s SEB Pank asuvalt pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on sellelt tehtud sageli ja suurtes summades ülekandeid 2012 mais ja 2012 juunis Katexx OÜ pangakontole ja 2012 juuni teisest poolest alates ja juulis 2012 Rednas OÜ pangakontole, kusjuures samal ajaperioodil ei ole tehtud ülekandeid mõlemale eespool nimetatud äriühingule. Nähtuvalt OÜ Donleon Trading AS-s SEB Pank konto väljavõttest on OÜ Barbosa Foods pangakontolt tehtud alates 2012 mai teisest poolest 2012.a juunis ja juulis OÜ Donleon Trading pangakontole tihti suurtes summades ülekandeid. OÜ Donleon Trading Swedbank AS-s asuvalt pangakonto väljavõttelt (XXI,82 ja pöördel) nähtuvalt puudub OÜ-l Donleon Trading perioodil 02.10.2011 – 02.10.2012.a aktiivne majandustegevus. H. Antsovi selgitas kohtus ristküsitlemisel, et tema eesmärgiks oli OÜ Donleon Trading läbi tegeleda rahvusvahelise kaubandusega sõltumata valdkonnast. Algselt tegeles ta Ukrainast grillsöe maale toomisega. M. K.ga tutvus süüdistatavseoses ühe suurürituse korraldamisega. H. Antsov selgitas, et kuna talle kuulus Pärnus asuv ööklubi, siis oli ta sellelaadse tegevusega kursis ja ta abistas M. K.t 2012 veebruaris ühe ürituse korraldamisel. Süüdistatava ütluste kohaselt püüdis ta tegeleda ka riideäriga ja otsis kontakte nii suhkrumüügi äris kui ka muude toiduainete äris. Samuti püüdis ta leida võimalusi laenu saamiseks. M. K.lt sai teada, et viimane 11 tegeleb kuivainete impordi ja müümisega. M. K. avaldas, kellele ta oma sisseostetud kaupa müüb ja muuhulgas nimetas AS Rõngu Mahl, AS Tartu Mill, AS Salvest. M. K.iga vesteldes sai H. Antsov aru, et suhkrul on Eestis suur turg ja soovides M. K. juttu kontrollida võttis ühendust K.J.ga AS-ist Tartu Mill (XXI, 97-100) ja veendus, et suhkruäri on see, millega tasub tegeleda. Kuna lähenes suhkru hooaeg, siis hakkas H. Antsov otsima suhkru müüjaid. M. K. pakkus omalt poolt välja, et ta võib ise suhkru ostjatega ära rääkida. Kuna OÜ-l Barbosa Foods oli aga väidetavalt maksuvõlg, siis ei saanud M. K. ise Eestis suhkruäri ajada. Kuna M. K. soovis aga hoida kontakte ja lepinguid suurte ostjatega, siis pakkus välja, et tema vahendab ostjaid H. Antsovile, et viimased võtaksid ta jutule. Seni kuni M. K. oma firma pidi korda saama, seni oli H. Antsovil võimalus ise müüa M. K. poolt nimetatud suurtele ettevõtetele. Kui M. K. pidi oma ettevõtte korda saama, siis pidi ta ise müümist jätkama. Kuid selle eest, et H. Antsov M. K.le vastu tuli, oli viimane nõus H. Antsovi jätma ostu-müügi ahelasse. H. Antsov väitis kohtus, et tema ei teadnud, kustkohast see suhkur tuleb. H. Antsovi sõnul hakkas ta kohe otsima ise suhkru müüjat ( Prantsusmaalt, Hollandist, Slovakkiast, Poolast, Lätist, Leedust), so tehast, kes suhkrut otse talle müüks. Samuti otsis ta ise lõpptarbijaid. H. Antsov avaldas, et M. K. hakkas kohe tema initsiatiivi alla suruma, selgitades, et konkurendid ei lase teda turule ja hakkavad tegema vihjeid ka maksuametile. OÜ-d Katexx ja Rednas kui suhkru müüjaid pakkus välja M. K.. Suhkru müümisel AS-le Rõngu Mahl ja AS Antomin Trading tekkis ridamisi probleeme suhkru kogusega, justkui oleks kaupa olnud vähem kui lubatud. See tingis kreeditarvete väljastamise. H. Antsov selgitas, et see tundus talle kahtlane ja tal tekkis kahtlus, et kas pole mitte tegemist lisatulu väljapetmisega. H. Antsov avaldas ka seda, et tema kauba liikumisel CMR ei näinud, kuigi ta tundis nende vastu huvi, et teada saada, kustkohast suhkur pärineb. Eesti siseselt oli oluline vaid arve-saateleht. Juunis 2012 tekkis H. Antsovil M. K.ga probleeme seoses sellega, et teema kasum muutus pea olematuks, kui ta varem teenis tonnilt 5 eurot puhast kasumit, siis M. K. tahtis hinna nii madalale lüüa, et kasum oleks ära kadunud ja H. Antsov keeldus müümast. Tasusse puutuvalt avaldas süüdistatav, et tema sai M. K.ga suhkruärist nii aru, et tema tasu on see kui palju ta ise suudab kasumi marginaali suurendada. Mingist muust tasust neil juttu ei olnud. Asjaolust, et M. K. pani toime käibemaksu pettuse sai H. Antsov teada alles peale süüdistuse esitamist (istungiprotokoll 16-17). H. Antsovi ütlused selle kohta, et ta ei teadnud suhkru päritolu, mida ta OÜ-le Barbosa Foods justkui edasi müüs on vastuolus 31.03.2012.a vestluses räägituga. 31.03. 2012 avaldab M.K. avaldab Henrik Antsovile, et jurist oli sebinud ühe 2004.a OÜ ja sellega on kõik ilus ja puhas ning vaja olekski juba esmaspäeval käia ära notaris (IV, 1 pöördel –record nr 2946). 31.03.2012.a logis tunneb Henrik Antsov M.K.ga suheldes huvi, et kas tema ettevõte saaks müüa lõpptarbijatele, et siis ta saaks (raha) pööritada, saaks pangast garantii (laenu saamiseks) ja siis saaks juba hea lepingu otse tehasest, millele M.K. vastab, et sina müüd senikaua lõpptarbijatele, kuni minu ”food” saab korda ning siis kui minu ”food” on korras, siis müüd sina mulle ja mina ostan sinult (IV,2 –record nr 2966), millega Henrik Antsov nõustub jaatavalt vastates ja seejärel selgitab M.K. edasi: ”sulle müüb ka eesti oma ja sellele ka omakorda eesti oma, et siis tarbija-barbosa-sina-eesti-eesti ja läti”, millele Henrik Antsov vastab nõustuvalt: ”jep” ja tunneb huvi:”minu ettevõttel on kõik ok?”, millele M.K. vastab: ”ikka sul on 2 ettevõtet seal ees kes sind seal kaitseb”, millele Henrik Antsov vastab: ”ok” (IV,85); seejärel tunneb Henrik Antsov huvi, et kuidas me praegu hetkel sellega siis teeme ja tulusid jagame ning edasi läheb juba konkreetselt jutt sellele, kuidas ja millise hinnaga 1 kgsed (suhkrupakendeid) tuua ning et esmaspäeval saab rekka (veoauto) 1 kg-tele (suhkru) pakenditele järele saata (IV,2), mispeale M.K. vastab: ”aga 25, 50 ja 1000kg oleks ka vaja”, mispeale Henrik Antsov vastab: ”jah need ma peaks Lätist esmaspäevaks saama” ning M.K. lubab seepeale ise asja uurida (IV,2) ning edasi läheb jutt pakendite suuruse, hindade ja selle kohta, et kuskohast ikkagi suhkrut 12 hankida, kas Lätist või Poolast või Hollandist või kuskilt mujalt (IV,2 p), sealhulgas avaldab Henrik Antsov lootust juba septembriks soodsad lepingud saada, mispeale M.K. on seisukohal, et see ei ole nii lihtne, et selle aja peale on maksuamet sind juba minimaalselt 2 korda välja kutsunud ning hetkel tuleb elada päev korraga (IV,3); suhkru tarnimise teema käigus avaldab Henrik Antsov M.K.ile muuhulgas: ”vaata K. (J.) ütles, et tal on olemas keegi tln ostja” (IV,3), millele M.K. vastab: ”ma tean kõiki ostjaid” (IV,3) ning Henrik Antsov usutleb: ”aga mina ajan asju sinuga onju, mitte kellegi teisega, sina annad tellimused mina edastan ja siis ütlen kuidas kätte saab”, millele M.K. vastab: ”K.ga ka võid, me koos” (IV,3), millega Henrik Antsov nõustub: ”ok” (IV,3). Seejärel tunneb Henrik Antsov 31.03.2012.a logisuhtlusest nähtuvalt huvi, et kui palju tema selle pealt teenib (IV,3), millele M.K. vastab: ”arvan, et oled võrdne meiega, mina arvan nii” (IV,3 pöördel), mispeale Henrik Antsov vastab: ”ok siis hea” (IV,3 pöördel). Kohus leiab, et eespool kajastatud vestlusest ei jää muljet, et tegemist oleks nõu andmisega või nõu pidamisega tavalise äritegevuse maasikul vaid konkreetselt on arutatud teemat kuidas suhkru müügitehinguid vormistada selliselt, et oleks varjatud ka Donleon Tradingu tegevus. Tähelepanuta ei saa jätta ka 20.04.2012 ja 30.04.2012 logivestlusi, kus M. K. ja H. Antsov arutlevad Lõuna Laenudelt võetud laenuteema ja suhkru hindade üle. Viimases vestluses H. Antsov avaldab muuhulgas: ”küll siis jõuame endale sobivalt neid hindu kruvida” (IV,22 p ja 28). Tuginedes Skype- vestlustele (K. Antsovile: I. (I.L.) teeb ka arve ümber ja räägivad konkreetsetest summadest, milles arveid tehakse) on kohus veendumusel, et H. Antsov teadis M. K. ja I. L. omavahelisest seosest, st sellest et tegelikult otsustab M. K., milliseid arveid OÜ Katexx peab OÜ-le Donleon Trading väljastama. Eelnevad vestlused tõestavad, et H. Antsov oli teadlik suhkru päritolust ja sellest, et kogu näilikku müügiahelat juhib tegelikult M. K.. Läbiotsimisprotokollid, asitõendi vaatlusprotokollid ja nende lisad (kd VII tl 175-180; 181-208, 209-211; 212-227; 228-229; 230-238; 239; 240-247 ; VIII,1-22; 23-24; 27-31; 32-33) kajastavad äriühingute majanduslikku tegevust, arvete näilikkust ja süüdistuses märgitud isikute omavahelisi seoseid ning H. Antsovi rolli kuriteo toimepanemisel. Kriminaalasjas ei ole vaidlustatud seda, et H. Antsov koostas ja väljastas OÜ Donleon Trading nimel suhkrumüügi arveid OÜ-le Barbosa Foods. Süüdistuse hinnangul on tegemist näilike arvetega, sest mingit tegelikku äritegevust OÜ Donleon Trading raames ei toimunud. H. Antsovi kaitsja peamine vastuväide süüdistusele
lg 1, 3 - § 22 lg 3 osas on see, et OÜ Donleon Trading ning OÜ Barbosa Foods vahel toimus reaalne äritegevus ja M. K. kasutas H. Antsovit enda kuritegelike plaanide täideviimisel lihtsalt ära). Tuginedes eespool kajastatud Skype-vestlustele asub kohus seisukohale, et vestlustest nähtub selgelt, et tegemist ei olnud reaalse suhkru ostu-müügiga, vaid tegemist oli näilike tehingute korraldamisega OÜ Donleon Trading ning OÜ Barbosa Foods vahel. Skype konkreetsed viidatud vestlused, aga ka ülejäänud vestluste üldine toon annab kohtule veendumuse seisukohaks, et H. Antsov ei olnud vaid M. K. poolt ärakasutatu. Kõik nii isikulised kui ka dokumentaalsed tõendid, mis on puutumuses suhkru müügiga alates SIA Antarisest kuni OÜ- ni Barbosa Foods tõendavad, et mingit reaalset kaupade liikumist vahepealsete skeemis osalejate, so OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador ning Barbosa Foods vahel ei toimunud ning OÜ Donleon Trading näol oli tegemist näiliku vaheetapiga 13 kunstlikult loodud suhkrumüügiahelas, mille eesmärgiks oli kohustuslike maksude maksmata jätmine. H. Antsovi ristküsitlusel antud selgitused Skype vestluste osas kohut ei veena vastupidises, so selles, et H. Antsov palus M. K.lt kui kogenud ärimehelt lihtsalt abi. Seega saab asuda seisukohale, et H. Antsovi poolt OÜ Donleon Trading arvete koostamise ning OÜ-le Barbosa Foods edastamise näol tegemist maksukuriteo toimepanemise vahendi üleandmisega, mis soodustab olemuslikult maksukuriteo toimepanemist. Riigikohus on leidnud, et selliste tegelikkusele mittevastavate arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele edastamine on objektiivselt vaadeldav kuriteo toimepanemise ainelise kaasabina
Kohus on seisukohal, et OÜ Donleon Trading AS-s SEB Pank asuvat kontot kasutati käesoleva näilikke suhkru ostu-müüki puudutavate ülekannete tegemiseks, seega kuriteo toimepanemiseks. Tuleb nõustuda süüdistuses kajastatuga, et sellise ühelt pangakontolt teisele pangakontole suurtes summades raha ülekandmisega soodustati ja hõlbustati vabade rahaliste vahendite kaasamisega kuritegelikku käitumisse maksualase kuriteo toimepanemist olulisel määral. Tegemist on ühe ja sama äriettevõtte pangakontodega, millise äriettevõtte juhatuse liige H. Antsov kasutas mõlemat pangakontot, s.o neil kontodel olevaid rahalisi vahendeid, kuritegelikuks käitumiseks.
lg 3 sätestab, et kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist (arvete andmine, koostamine, raha ülekandmine) või vaimset abi. Füüsiline või aineline kaasaaitamine peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses ja see põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-97-09, p 7.4.) Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui kaasaaitaja ei tea täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb
Kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema neist teadlik. Seega peab ka maksude maksmisest kõrvalehoidumisele (
) kaasaaitaja teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kuid tal endal ei pea sellist eesmärki olema. Kohus on seisukohal, et H. Antsov edastas arveid M. K.le tahtlikult, kusjuures arveid väljastades sai ta piisavalt hästi aru, et M. K. tegevus on suunatud sisendkäibemaksu alusetule kajastamisele, so käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele, mille alusel OÜ Barbosa Foods jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 318184,49 eurot. Seega vastab H. Antsovi käitumine ka kaasaaitamise subjektiivsetele tunnustele. H. Antsov teadis kuidas kohaldub käibemaksu määramine kaubale, mis tuuakse Eestisse Lätist ja pidi aru 14 saama, et skeem, mille üheks osaks on OÜ Donleon Trading on loodud sisendkäibemaksu alusetuks arvestamiseks. Kohus ei tuvastanud suhkrut transportinud autojuhtide käest saatedokumentide (CMR) kokku korjamist H. Antsovi poolt. Kuid ka siis, kui see oleks tuvastatud, oleks selline tegevus maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. Seega tuleb asuda seisukohale, et H. Antsov osutas M. K.le ainelise kaasabi ja on alus tema süüdimõistmiseks
Antsovi poolt M.K. antud juhiste ja korralduste täitmist, mis seisnes selles, et H. Antsov esitas OÜ Donleon Trading nimel näilisi suhkrumüügi arveid Barbosa Foods OÜ-le ja M. K.i juhtimisel OÜ Donleon Trading arvelt ülekannete teostamist OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvele. III Süüdistuse kohaselt oli Henrik Antsovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses M. K. poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. Henrik Antsov koostas ja esitas OÜ Donleon Trading juhatuse liikmena näilikke suhkrumüügi arveid OÜ-le Barbosa Foods. Jätmaks reaalse majandustegevuse muljet, kandis Henrik Antsov OÜ-te Katexx ja Rednas arvelduskontodele edasi OÜ Barbosa Foods näilike arvete aluse laekunud summasid. Samuti osales Henrik Antsov kauba päritolu varjamises, mis seisnes selles, et sihtkohtades kogus autojuhtide käest kokku saatedokumendid, mille alusel suhkur toodi Läti Vabariigi ettevõttelt SIA Antaris, saades selle eest kokkulepitud tasu.
kohaselt on kriminaalkorras karistatav kuulumine kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest on ette nähtud vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.
§-is 255 sätestatud kuriteokoosseis on abstraktne ohudelikt. Karistusõiguse teooria kohaselt on tegemist vältava süüteoga, mis saab alguse kuritegelikku ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse . (RKKK 3-1-1-13212 p 10). Koosseis on täidetud seega juba kuulumisega kuritegelikku ühendusse, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb kohtul puutuvalt kuritegeliku ühenduse süüdistusse tuvastada eelkõige just see, kas H. Antsov kuulus kuritegelikku ühendusse, mida on süüdistuses kirjeldatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-57-09 märkinud, et
lõike 1 sõnastuse kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: - sellesse kuulub kolm või enam isikut; - see on püsiv; - selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; - see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioon)ja - selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kohus leiab, et kui analüüsida M. K., I.L.. K. J.. M.O. ja J.P. omavahelist suhtlemist ( jälitusprotokollid, Skype), selle intensiivsust ja ka asjaolu, et neist osadel olid olemas telefoninumbrid, mis olid ette nähtud vaid omavahel suhtlemiseks, siis ilmselgelt tegelesid eespool nimetatud isikud grupis ja seega saab juba ilma H. Antsovi rolli hindamata öelda, et ühise eesmärgi (maksukuritegu ja sellest tulu saamine) nimel tegutses enam kui kolm isikut. 15 Põhimõte, et kuritegeliku ühenduse puhul on vajalik tuvastada ühenduse püsivus, tuleneb muuhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikli 2 punktist c. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud lahendis avaldanud, et ühenduse püsivus ei tähenda mitte niivõrd liikmeskonna püsivust, vaid ühenduse kui terviku püsivust, s.t seda, et ühendus on tervikuna võimeline eksisteerima pikemat aega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul ka käesoleva kriminaalasja raames anda hinnang, kas süüdistuses kajastatud ühenduse puhul oli tegemist püsivat struktuuri omava ühendusega, millel oli iseloomulik hierarhhia. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud lahendis asunud seisukohale, et isikult oodatav panus kuritegelikus ühenduses ei ole seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et oluline ei ole mitte liige ise, vaid pigem loodud struktuur, kus igal liikmel on oma kindel koht ja ülesanne. Seega saab liikme vahetumisel uus liige võtta üle eelmise liikme ülesanded. Eeltoodust tulenevalt on vaja kohtul tuvastada, kas Henrik Antsov täitis struktuuris sellist kohta, mida oleks olnud võimalik igal uuel ühenduse liikmel täita. Kohus peab möönma, et sellist nö struktuurilist ülesehitust, mida kohtu arvamuse alusel riigikohtu lahendis silmas peetakse, käesoleva kriminaalasjas pinnalt tõendamist leidnud ei ole. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et H. Antsovil oleks olnud maksukuriteo toimepanemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris, kus tema asemele astuv isik oleks saanud üle võtta tema rolli. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et OÜ Depredador näol oli loodud OÜ Donlen Trading rolliga sarnane äriühing. Kriminaalasjast nähtub pigem see, et olukorras, kus M. K. oli väljatöötanud skeemi, kuidas näiliste tehingutega tekitada justkui põhjendatud sisendkäibemaksu, oli soodne kasutada H. Antsovi poolt juba loodud ja tegutsevat äriühingut paralleelselt OÜ-ga Depredator. Eespool asus kohus küll seisukohale, et H. Antsov pidi mõistma, et ta aitab kaasa maksukuriteo toimepanemisele. Samas tuleb soostuda kaitsja poolt avaldatud seisukohaga, et OÜ Donleon Trading oli loodud enne kui M.K. alustas enda poolt väljatöötatud skeemi elluviimist, erinevalt OÜ-st Katexx, OÜ-st Rednas ja OÜ Depredador, mis olid ilmselgelt loodud vaid skeemi elluviimiseks. Äriühingu loomine iseenesest pole selle kaasuse puhul olulisim, oluline on aga just see, et H. Antsov noore mehena tõesti püüdis end positsioneerida muuhulgas ka toiduainete hulgimüügi turul, mida kinnitavad muuhulgas ka kaitsja poolt kohtule esitatud tõendid (XX, 133-143; XXI, 82- 129; 152- 204). Süüdistuse etteheide, et 2012 käibest moodustasid valdava osa just tehingud skeemis osalenud ettevõtetega, on küll faktiliselt õige, kuid see ei saa oli põhiliseks argumendiks, et süüstada H. Antsovit kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süvenedes H. Antsovi poolt kohtus antud ütlustesse, on ilmne, et H. Ansovile oli eneseteadvust tõstev asjaolu, et ta sai äri teha endast oluliselt kogenenumate ärimeestega, muuhulgas M. K.ga. H. Antsovi ja tema kaitsja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et H. Antsov otsis kõikvõimalikke kanaleid, et alustada iseseisvat äritegevust. Kahjuks ei jätnud ta aga kasutamata ka võimalust teenida näilike arvete esitamise läbi, millega aitas kaasa M. K. ja OÜ Barbosa Foods maksukuriteo toimepanemisele. Käesolevas lahendis kohus eespool tuvastas, et M. K. eestvedamisel oli loodud kunstlik müügiahel suhkru tarnimisel kuni lõpptarbijale kättetoimetamiseni. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist ka asjaolu skeemis tegutsevad isikud püüdsid luua mulje, et tegemist on reaalse äritegevusega erinevate äriühingute vahel. Vaieldamatult oli H. Antsovil selles ahelas oma konkreetne roll, mis seisnes tegelikkusele mittevastavate arvete koostamises ja OÜ-le Donleon Trading laekunud summade edasikandmises teiste M. K. kontrolli all olnud ettevõtete arvetele. Kohus ei saa aga nõustuda sellega, et sama tegevus, mis on H. Antsovile etteheidetav kaasaaitamisteona, on automaatselt etteheidetav ja peaks sisustama tema rolli kuritegelikku 16 ühendusse kuulumisel. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et vaieldamatult pandi maksukuritegu toime isikute grupi poolt, kus M. K. oli läbi OÜ Barbosa Foods maksukuriteo toimepanija ja skeemis osalenud isikud, muuhulgas ka H. Antsov, olid kaasaitajad. Kohus jagab sama kriminaalasja varasemal menetlemisel Tartu Ringkonnakohus eriarvamusele jäänud kohtunik P.R. seisukohta, mille kohaselt peaks grupi ja kuritegelikku ühendust eristama mingi kvalitatiivne külg (vt eriarvamuse lk 2). Kohtu arvamuse kohaselt tuleb iga konkreetse kuritegeliku ühenduse tuvastamisel ka reaalselt hinnata ühenduse püsivust tulenevalt konkreetsetest tõenditest. Käesoleval juhul on süüdistuse arvamuse kohaselt OÜ Karekamp loomisega justkui tõsikindlalt leidnud tõendamist, et ühendus oli loodud pikemaajalise tegutsemise eesmärgiga. Kuivõrd see on siiski vaid oletus, siis ei saa see asjaolu olla üksiti tõendiks selle kohta, et eesmärk oli pikaajaliselt maksukuritegu toime panna. Siinjuures tuleb taas märkida ära juba varem viidatud Skype- vestlus, kus M. K. mainib, et tuleb elada päev päeva haaval ja mitte teha kaugeleulatuvaid plaane. Karistusõiguse teoorias on asutud seisukohale, et ühendust saab lugeda püsivaks kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potensiaal ei ammendu ühe aktsiooniga. Käesolevas kriminaalasjas on kohtu arvamuse kohaselt leidnud tõendamist, et tegutseti reaalselt siiski lühiajalise eesmärgiga suve jooksul maksimaalselt suhkrut müüa ja seeläbi maksimaalselt näidata sisendkäibemaksu. Kohus peab vajalikuks siinkohas rõhutada, et H. Antsov püüdis paralleelselt suhkruga otsida pidevalt ka muid võimalusi äri tegemiseks ( kaitsja poolt esitatud tõendid suhtlemise kohta teiste äriühingutega (XXI, 85-208). Ta otsis võimalusi suhkrut ise sisse osta ja lõpptarbijale müüa. Kohus saab sellist tegutsemist tõlgendada küll vaid nii, et H. Antsov polnud oma tegevust M. K.ga pikaajaliselt planeerinud. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tema enda ütlused, kus ta märkis, et juba juunis 2012 tekkisid tal M. K.iga probleemid kuna kasumi marginaal muutus olematuks. Seega on kohus seisukohal, et pikemaajalist ühise tegutsemise plaani ei olnud ei M. K.l ega ka H. Antsovil. Kohus ei saa nõustuda prokuröri seiskohaga, et olukorras kus kriminaalasjas on tuvastatud grupis tegutsemise struktuur, siis struktuuri olemasolu annab aluse grupi tegevust hinnata kui kuritegeliku ühenduse tegevust. Kui lähtuda grupis tegutsemise tavaloogikast, siis alati ja igas grupis on liider, kes vähem või rohkem juhib grupi liikmete tegevust. Kui struktuuri pidada ühenduse defineerimisel ja tuvastamisel niivõrd oluliseks, siis tules kohtu arvamuse kohaselt vägagi paljudes kriminaalasjades kvalifitseerida isikute tegevus muuhulgas ka
Kas see on aga olnud seadusandja tahe? Kohus kahtleb selles.
koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik julgeolek (RKKK 3-1-1-127-13 p 7).
kommentaar toob täiendava õigushüvena välja ka avaliku rahu, millele kuritegeliku ühenduse eksistents ja selles sisalduv kuritegelik potensiaal kujutab suurt ohtu. Siia tuleks lisada veel ka see, millisel eesmärgil 2002 selline koosseis seadustati. Kohus leiab, et sätte tõlgendamisel tuleks sellele eesmärgile osutada märksa suuremat tähendust kui käesoleval ajal kohtupraktikas on seda tehtud.
kommentaar ( lk 665) teeb viite sätte eesmärgi suunas, ja selleks oli asjaolu, et traditsioonilise karistusõiguse üldosa instituutide abil (täideviimine ja osavõtt) ei olnud võimalik kuritegeliku hierarhia tipus olevaid isikuid vastutusele võtta ja selle puudujäägi kõrvaldamiseks loodigi iseseisev koosseis. Seega peab kohtu arvamuse kohaselt tuvastama
255 kohaldamiseks grupi sellise tegevuse, mis väljub täideviimise ja osavõtu instituudi alt ja kus grupi püsivus ja ülesannete jaotumine muudavad grupi ohtlikuks just avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. 17 Kui ka M. K., I.L.. K. J.. M.O., A.K. ja J.P. omavahelist tegutsemist saaks vaadelda struktuurilt ühtse grupi tegutsemisena eesmärgiga saada kuritegelikule ühendusele tulu, siis H. Antsovi eesmärgiks oli ju teenida oma äriühingule tehingute abil raha, ja kahjuks ka seeläbi aidata kaasa M. K.l maksukuriteo toimepanemisele. H. Anstoviga. H. Antsovi sooviks ja eesmärgiks polnud tulu teenimine ühendusele. Kriminaalasjas pole ka tõendamist leidnud, et H. Antsov oleks saanud mingi osas sularahas arvetelt väljavõetud rahast. Samuti ei saa kohus soostuda sellega, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. M.K. roll kuritegelikus ühenduses oli selle juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises muuhulgas ka H. Antsovile. Kui M. K. roll suheldes K. J., A. K., I.L. ja M. K.ga oli jälitustoimingute protokollidest tulenevalt ilmselgelt tihedam ja korraldusi jagavam, siis suhtluses H. Antsoviga kohus küll mingit ranget juhtimisstiili ei tuvastanud. Ka polnud H. Antsovile ette nähtud nö siseringi suhtlemiseks telefoninumbrit. Seega peaks kohtu arvamuse kohaselt igal konkreetsel juhul tuvastama
255 kohaldamiseks grupi sellise tegevuse, mis väljub täideviimise ja osavõtu instituudi alt ja kus grupi püsivus ja ülesannete jaotumine muudavad grupi ohtlikuks just avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud selliseid tõendeid, mis annaks aluse väita, et H. Antsov oleks olnud selliseühenduse liige, mis oleks omanud ohtu avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. Kohtu arvamuse kohaselt jäi H. Antsovi tegevus maksukuriteost osavõtu raamidesse. Eeltoodust tulenevalt tuleb H. Antsov süüdistuses
IV
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
K. kui maksukuriteo täideviija ja teise kaasaitajatega (I.L., K. J. jt) oluliselt väiksem. Kui hinnata aga süü suurust selle järgi, milline oli tema kaasaaitamisteoga põhjustatud kahju maksunduse aspektist, siis tuleb asuda seisukohale, et süü on keskmisest suurem. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtulahendis 3-1-1-8-13 (p 7) on rõhutatud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse 18 konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus tuvastas, et H. Antsovi süü oli keskmisest suurem.
lg 1 näeb käesoleval ajahetkel ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 2012 .a kuriteo toimepanemise ajal oli sanktsioon kergem ja karistusena sai rahalise karistuse kõrval mõista kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Prokurör asus kohtus seisukohale, et H. Antsovit tuleb karistada vangistusega ja seda eelkõige põhjusel, et prokurör pidas põhjendatuks karistada H. Antsovit ka
H. Antsov on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega
H. Antsovi karistuse kandmise aja algus hakati otsuse kohaselt arvestama alates tema vahistamisest, so alates 17.08.2006. H. Antsov vabastati tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu 09.09.2009 määrusega ja ta vabanes 21.09.2009 katseajaga kuni 16.06.2012 ja ära kandmata jäi 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust (XII, 223-256). Väärteokorras on H. Antsovit karistatud korduvalt, kuid kohtule teadaolevalt mitte peale aastat 2011 (XII, 196-198). H. Antsov asus peale tingimisi ennetähtaegset vabanemist omandam kõrgharidust. Kohtule on esitatud kolm soovituskirja, kaks neist Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna poolt (XXII,140-142). Kõigis kolmes soovituskirjas on H. Antsovit iseloomustatud positiivselt. Isikuomadustena on välja toodud tema aktiivsus õppetöös ja ka selle väline aktiivne tegutsemine nii töötute koolitamisel kui ka äritegevus. Soovituskirjas on mainitud H. Antsovi suurt saavutusvajadust, mis kohtu arvamuse kohaselt võis olla ka üheks põhjuseks, miks H. Antsov tegi koostööd M. K.ga ja misläbi pani toime kaasaaitamisteo. Lisaks majandusteaduskonna õppekavale läbis H. Antsov ka õigusteaduskonna bakalaureuseastme aineid, kus seminarijuhendaja on teda iseloomustanud edasipüüdliku õpilasena. Lisaks süüle tuleb kohtul
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohus, asudes seisukohale, et H. Antsov tuleb süüdistuses
Antsovit on võimalik karistada rahalise karistusega. Ja seda ka olukorras, kus H. Antsov pani maksukuriteo kaasaaitamisteo toime katseajal, mis oli talle määratud seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega.
lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
Seega tuleneb eespool viidatud normist, et olukorras kus uue kuriteo eest karistatakse isikut rahalise karistusega, tuleb vastavalt 19
lg-le 2 lg 2 rahaline karistus viia täide iseseisvalt, sest sellises olukorras
Eripreventiivne eesmärk on võimalus suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et maksimumilähedase rahalise karistusega on võimalik piisavalt H. Antsovit mõjutada. Kohtumenetlus kriminaalasjas on kulgenud mitmeid aastaid. Kohus ei ole tuvastanud, et H. Antsov oleks peale talle süüdistuse esitamist toime pannud uusi süütegusid. H. Antsov on noor õpihimuline mees. Ta on loonud endale perekonna ja on äsja saanud isaks. Kohus leiab, et pigem just karistamine rahalise karistusega, annab H. Antsovile võimaluse näidata nii oma lähedastele kui ka kogu ühiskonnale, et ta on aru saanud oma varasema käitumise läbimõtlematusest ja õigusvastasusest. Juhul kui H. Antsov suudab kanaliseerida nii oma omandatud teadmised kui ka aktiivsuse õiguskuulekale rajale, on alus lootuseks, et H. Antsov on suuteline edaspidi õiguskuulekalt elama. Seega on kohus seisukohal, et H. Antsovit on võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ka kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. H. Antsovi keskmine päevasissetulek aastal 2011 oli 0,65 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
Antsovile rahalise karistuse mõistmisel lähtuda 2012 kehtinud rahalise karistuse miinimumpäevamäärast, mis oli 3,20 eurot. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus
H.Antsovi sooviks oli saada ainelist kasu, mis seisnes sisult näilike tehingute tegemise läbi temale kuuluvale äriühingule Donleon Trading OÜ rahaliste vahendite saamises. Kohus on seisukohal, et arvesse võttes just süü suurust, raskendava asjaolu olemasolu ja karistuse eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud H. Antsovi karistamine rahalise karistusega karistusmäära ülemmäära lähedase karistusega, so rahalise karistusega 480 päevamäära (2012 kehtinud miinimumpäevamäär 3,20 eurot) ulatuses summas 1536 eurot. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 238 lg 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada H. Antsovile mõistetud rahalist karistust 1/3 ( ühe kolmandiku) võrra, s.o 160 miinimumpäevamäära võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 320 (kolmsada kakskümmend) miinimumpäevamäära summas 1024 (tuhat kakskümmend neli) eurot.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka ja lugeda kantuks 2 (kaks) kahtlustatavana kinnipidamise päeva (28.-29. august 2012), mis vastab 6 (kuuele) rahalise karistuse päevamäärale ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Henrik Antsovile rahaline karistus 314 (kolmsada neliteist) päevamäära, s.o. summas 1004 (tuhat neli) eurot ja 80 senti. V 11.09.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vara arestimise taotluse (XII,72-75) alusel arestis Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik Rutt Teeveer 14.09.2012 (XII,76-79) alusel konfiskeerimise tagamiseks - Ardito OÜ (endise ärinimega OÜ Donleon Trading) kasutuses olevatel arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid: 2488.95 eurot pangakontol nr XXXXX (AS SEB Pank; XII,98) ja 351.06 eurot pangakontol nr XXXXX (Swedbank AS; XII,103) kuriteo toimepanemise rahalised vahendid. 20 OÜ Donleon Trading AS-s SEB Pank asuvat kontot kasutati kuriteo toimepanemiseks. Sellise tegevusega ühelt pangakontolt teisele pangakontole suurtes summades raha ülekandmisega soodustati ja hõlbustati vabade rahaliste vahendite kaasamisega kuritegelikku käitumisse maksualase kuriteo toimepanemist olulisel määral, mistõttu on põhjendatud ka Swedbank ASs asuval arvel olevate arestitud rahaliste vahendite konfiskeerimine riigituludesse. Tegemist on ühe ja sama äriettevõtte pangakontodega, millise äriettevõtte juhatuse liige H. Antsov kasutas mõlemat pangakontot, s.o neil kontodel olevaid rahalisi vahendeid, kuritegelikuks käitumiseks.
lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
lg 3 punktis 3 sätestatu kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
Henrik Antsov OÜ Donleon Trading juhatuse liikmena lubas OÜ Donleon Trading kasutuses olevatel pangakontodel liikuda kuritegelikku päritolu rahalistel vahenditel ning käsutas ka ise kuritegelikku eesmärki kandvaid rahalisi vahendeid selliselt, et nimetatud pangakontodel rahaliste vahendite liikumisega aitas kaasa M.K. ja Barbosa Foods OÜ maksukuriteo toimepanemisele. Kuna OÜ Donleon Trading arvetel olevad rahalised vahendid arestiti vahetult pärast kahtlustatavate kinnipidamist ja läbiotsimisi ning sellele järgnevalt lõppes ka kuritegelik käitumine, siis sai OÜ Donleon Trading arvetel arestitud rahasummade näol olla tegemist ainult kuriteo toimepanemisel kasutatud rahadega. OÜ Donleon Trading pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt puudus OÜ-l Donleon Trading süüdistusest ülejäävas osas märkimisväärne muu majandustegevus ja see oli süüdistuses kajastatuga võrreldes väga minimaalses ulatuses. Olulised rahavood liikusidki ainult süüdistust hõlmavas osas, mistõttu on arestitud Ardito OÜ rahaliste vahendite konfiskeerimine riigituludesse põhjendatud. Henrik Antsov astus Ardito OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 05.11.2012.a. Alates 05.11.2012 kuni käesoleva ajani on Ardito OÜ juhatuse liige R.K.. 07.12.2012.a Maksu-ja Tolliameti määrusega kaasati Ardito OÜ, endise ärinimega OÜ Donleon Trading, käesoleva kriminaalasja menetlusse kolmanda isikuna. Kohus on seisukohal, et OÜ Ardito arvel olev rahasumma kuulub konfiskeerimisele
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades seadustiku § 182 sätestatud erandeid. H. Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeksmõistva kohtuotsuse korral. Kaitsja taotleb Eesti Vabariigilt H. Antsovi kasuks seoses kaitsja õigusabiga kantud menetluskulude hüvitamist summas 10 117,20 eurot. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse 21 selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-161-08, p 19.1 ja 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065). Eespool viidatud menetlusseadustiku sätete mõttest tulenevalt ja lähtudes Riigikohtu seisukohast, tuleb H. Antsovi osalise õigeksmõistmise tõttu osa tasust, mis H. Antsov valitud kaitsjale käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses maksis, jätta menetluskuluna riigi kanda. Arvestades kaitsekõnes avaldatud põhjendatuse astet ja vaidlusaluste küsimuste mahtu puutumuses
MS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks osalise õigeksmõistmise korral on üks neljandik süüdistatava poolt valitud kaitsjale mõistetud tasust, so 2529,30 eurot. See summa tuleb H. Antsovile KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on KrMS §-le 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral (1,5 palga alammäära) 645 eurot. Samuti kuulub kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 5 alusel H. Antsovilt väljamõistmisele kriminaalasjas 1-13- 1368 (samas menetluses, kus otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti tagasi esimese astme kohtule arutamiseks) tunnistajale väljamakstud tasu summas 46,53 eurot ning kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti. Kokku kuulub väljamõistmisele lisaks sundrahale 46,98 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-79-14 (p-d 52,53) asunud seisukohale, et olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. Kuna kuluhüvitise saamiseks on õigustatud üks ja seesama isik (riik) ning hüvitis on menetluskulu liigist olenemata võimalik tasuda ühele ja samale pangakontole sama selgitusega, on selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha (KrMS § 179) väljamõistmise kohta. Seda seetõttu, et ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse riigile laekuvat sundraha sihtotstarbeliselt. Samuti näeb Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2002. a määruse nr 11 lisa punkt 1.4 alapunkt 14 ette, et esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogus tuleb kriminaalasja puhul iga kohtualuse kohta registreerida andmed esimeses, teises ja kolmandas astmes välja mõistetud sundraha kohta. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem. Käesoleval juhul on seega kohtul alus vähendada H. Antsovile väljamakstavat menetluskulude hüvitamise summat 46, 98 euro võrra ja seega mõistab kohus H. Antsovi kasuks Eesti Vabariigilt välja ( 2529,30 – 46,98) 2482, 32 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 22 Rutt Teeveer Kohtunik 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.