← Eesti

3-15-1928/16

Obsah (6)§ 10§ 17§ 11§ 12§ 3§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise 09.05.2017, Tartu aeg ja koht Haldusasja number 3-15-

„Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 1 kohaselt lõpeb

  1. aastal võetud kohustuste puhul kohustuseperiood 20.05.
  2. Kohustusperioodi jooksul on taotlejal õigus kohustusalust pinda vähendada kuni 30%. Kaebaja taotles esmakordselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust
  3. aastal, kuid samaaegselt esitas ta ka teavituse kohustuse ülevõtmise kohta. Kuna kaebajal ei olnud varasemalt endal mahepõllumajandusliku tootmise kohustust, siis

§ 10

lg 3 kohaselt on kohustusperioodi pikkuseks algne kohustusperioodi pikkus – s.t antud juhul ajavahemik 2010-2015 ning taotleja 5-aastane kohustus algas 2010. aastal. Kuna

§ 17lg 6 kohaselt on enne 2012.

a võetud kohustuse korral võimalik vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul tulekski nimetatud sätet kohaldada ning tühistada otsus osas, mis puudutab toetuse tagasinõudmist selle maa eest, mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine üle 10%. PRIA leidis, et kaebaja

  1. aastal ülevõetud mahekohustuse pikkus tuleb lugeda kogu mahekohustuse pikkuseks. Kaebaja ei olnud toetust taotledes teadlik, et lisaks ülevõetud kohustusele hakkaks tal ka 9,73 ha ulatuses uus kohustus. Kuigi kaebaja esitas
  2. aastal PRIA-le vormi MT60, kus kinnitas kohustuse ülevõtmist, ei olnud ta teadlik uuest, alanud kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on arusaamatusega, kuna taotleja ei ole
  3. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid maaga, mille on üle võtnud Mahe 2 Seeme OÜ-lt.
  4. aastal alanud kohustusest sai kaebaja teada alles vaideotsusest ning taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu. PRIA väide, et juhul kui PRIA ei oleks arvestanud
  5. aastast alanud uut kohustust, siis oleks ülevõetud kohustuse vähendamine olnud määruse nõuetega vastuolus, on väär, kuna ülevõetud kohustus loetakse algseks kohustuseks

§ 10lg 3 kohaselt.

Sellisel juhul oleks olnud taotlejal õigus algset kohustust vähendada 30% ulatuses ning käesolevat vaidlust ei oleks tekkinud. Seega PRIA väited taotleja panemisest soodsamasse positsiooni uue kohustusperioodi alustamisega 2012 ei ole asjakohased. Lähtudes EL määruse nr 1698/2005 preambulis (p 35) sätestatust, on keskkonnatoetuste eesmärk maapiirkondade säästva arengu toetamine. Võetavad meetmed, mida liikmesriik kehtestab siseriiklikus õiguskorras menetlusnormidena, ei tohi muuta ühenduse õiguskorra alusel antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Lähtudes EL määruses nr 65/2011 sätestatust, nõutakse toetus tagasi sõltuvalt kindlakstehtud kohustuse täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal. Ning, täitmata jätmise tõsidus sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumite taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud. Kaebaja suhtes kohaldatud sanktsioon ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. EL määrus nr 1306/2013 sätestab, et kohaldatavad karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. 8. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata (tl 17-19). 9. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl 107-109p). Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemist ja mahetootmise kohustuse ulatust reguleerib täpsemalt määrus nr 44. Vastavalt

§ 10

lg-le 1 ja nõukogu määruse 1698/2005 art 44 lg-le 1 võttis kaebaja üle Mahe Seeme OÜ mahetootmise kohustuse. Kaebajal endal varasemalt mahetootmise kohustust ei olnud.

§ 10

lg 3 ls-st 1 tulenevalt loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Sama määruse § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (edaspidi mahepõllumajanduslik tootmine) kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Halduskohus tõlgendas

§ 10

lg 3 lauset 1 koostoimes sama määruse § 3 lg-ga 3 selliselt, et algne kohustus on esmaselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotlenud ja sellega vastava kohustuse võtnud isiku kohustus. Kohustuse üleandmisel ei ole enam tegemist algse kohustusega, vaid ülevõetud kohustusega. Olukorras, kus mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtjal endal on samuti põllumajandusliku tootmise kohustus, on viimane ülevõtja algseks kohustuseks ning teiselt isikult saadud kohustus ülevõetud kohustuseks. Need kohustused liituvad ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse viieaastast perioodi mahetootmise kohustusega hõlmatud maa suhtes tervikuna arvestatakse hiljem võetud kohustuse järgi, s.t pikemat aega kestnud kohustusega hõlmatud maa suhtes kohustuseperiood vastavalt pikeneb. Kui aga kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus (määrus nr 44 § 10 lg 3 ls 2). Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmise ajal kaebajal endal mahetootmise kohustus puudus. Seega puudus kaebajal endal algne kohustus ja kohustuse perioodi kestuseks ülevõtmise ajal tuli lugeda Mahe Seeme OÜ 2010. aastal alanud kohustuse kestus. 3 Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud kohustusega hõlmatud põllumaast suurema pindalaga põllumaale mahetootmise toetuse taotlemisega 2012. aastal Tõlvamäe Agro OÜ suurendas mahetootmise kohustuse ruumilist ulatust. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna kaebajal endal algne kohustus puudus, s.t ta oli mahepõllumajanduskohustuse saanud ülevõtmise teel Mahe Seeme OÜ-lt, siis ei laienenud talle

§ 11

lg-s 1 sätestatud õigus suurendada kohustusealuse maa pindala 30% võrra ilma, et see mõjutaks kohustuseperioodi kestust. Seetõttu tingis kaebaja tahteavaldus mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks 235,82 ha-le

§ 11

lg-s 2 sätestatud regulatsiooni rakendumise, s.t kogu taotluses nimetatud maa kohta algas uus kohustus, mille kestus on viis aastat. Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse tekkimine 2012. aastal andis kaebajale õiguse vähendada mahetootmise kohustuse ulatust vastavalt

§ 12lg-le 1, s.o 10% võrra kohustusega hõlmatud maa pindala osas.

Uue kohustuse tekkimise tõttu tuleb, sellest hetkest kaebaja mahetootmise kohustus kogu ulatuses lugeda algseks kohustuseks

§ 3lg 3 mõttes.

Juhul, kui kaebaja ei oleks 2012. aastal ülevõetud mahetootmise kohustust suurendanud, siis tulenevalt

§ 12

lg-st 2 ei oleks ta olnud õigustatud mahetootmise kohustuse ulatust üldse vähendama ilma, et oleks rakendunud sanktsioonina toetuse tagasinõudmine vastavas osas. Kuna kaebaja mahetootmise kohustuse periood kohustuse suurendamise järgselt algas pärast 02.05.2012 (tl 22p), siis ei kohaldunud edaspidi tema suhtes

§ 17

lg-s 6 sätestatud erand, mis lubab varem võetud kohustuste ulatust vähendada 30% ulatuses ilma toetuse tagasinõudmise sanktsiooni rakendumiseta ja kaebaja oli õigustatud kohustuse ulatust vähendama 10% võrra. Kuna kaebaja

  1. aasta toetustaotluse lahendamisel luges PRIA kindlakstehtud pindalaks kokku 232,11 ha, siis oli kaebaja õigustatud vähendama mahetootmise kohustuse ulatust 23,21 ha võrra. PRIA arvestuse kohaselt, mida Tõlvamäe Agro OÜ ei ole kahtluse alla seadnud, vähendas kaebaja
  2. aastal kohustusealust pinda 3,12 ha ja
  3. aastal 50,1 ha võrra, vähendades seega mahetootmise kohustust enam kui 10% ulatuses algse kohustuse suhtes. Kuigi Tõlvamäe Agro OÜ taotles
  4. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 197,33 ha (tl 65, 66), ei järeldu sellest, et ta oleks vähendanud kohustusealust pinda algse kohustusega võrreldes üksnes 34,78 ha võrra, kuna
  5. aasta toetustaotluses on osaliselt märgitud põllumaa, mis ei ole
  6. aasta toetustaotluses nimetatud, s.t kaebaja on üheaegselt nii suurendanud, kui vähendanud

§ 11ja § 12 mõttes kohustusealust pinda.

Halduskohus leidis, et PRIA on põhjendatult lugenud Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ulatust ületavale pinnale 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise kaebaja poolt kohustuse suurendamiseks, mis tõi kaasa uue viieaastase kohustuseperioodi algamise.

regulatsioonist ei tulene, et ülevõetud kohustus tuleks lugeda kohustuse ülevõtja algseks kohustuseks

§ 3lg 3 tähenduses.

Vastupidi,

§ 10

lg-s 3 eristatakse selgelt taotleja poolt ülevõetud kohustust ja tema enda algset kohustust. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et Mahe Seeme OÜ-lt kohustuse ülevõtmisega tekkis tal vastavalt

§ 11

lg-le 1 õigus suurendada kohustust või vastavalt sama määruse § 17 lg-le 6 vähendada kohustust 30% ulatuses ilma, et see tingiks kohustuseperioodi muutumise või toetuse tagasinõudmise. Juhul, kui taotleja vähendab algse kohustuse aluse maa pindala enam kui 10% tuleb PRIA-l lubatut ületavas osas vähendatud pinna kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõuda. Alusetult makstud toetuse tagasinõudmise sätestab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg

  1. Halduskohtu hinnangul ei ole alust sellega kaebajale saabuvat tagajärge ebaproportsionaalseks pidada. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse regulatsioon on suunatud muuhulgas sellele, et saavutada põllumajandusmaa jätkuv kasutamine põllumajandustootmiseks 4 keskkonnasäästlikul viisil. Mahetootmise kohustuse üleandmisel kohustuse lugemine ülevõtja algseks kohustuseks lubaks aga sellest eesmärgist kõrvale kalduda, kuna iga järgmine kohustuse ülevõtja võiks kohustusealust pinda kumulatiivselt vähendada. Äärmuslikul juhul oleks
  2. kohustuseaastaks võimalik vähendada kohustusealust pinda veerandini algsest kohustusest. Teiselt aitab ka toetuse tagasinõudmine tagada toetuse maksmisega taotletavat eesmärki, kuna paneb taotleja olukorda, kus maa osas, millel mahetootmise kohustust ei täideta, vastavat toetust ei ole makstud. Määrus nr 44, ELÜPS ega komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 ei sea toetusmeetmega taotletavat eesmärki või selle eesmärgi saavutamiseks sanktsiooni kohaldamist sõltuvusse sellest, kas taotleja on mõistnud toetuse tingimusi ja toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi. Halduskohus leidis, et põllumajandustootmise valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt oodatava tavapärase hoolsuse korral pidi kaebajal tekkima vähemalt kahtlus selles, et tema mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse perioodi arvestatakse tema enda esmakordse toetustaotluse esitamisest arvates. Määrus nr 44 näeb ette spetsiifilised reeglid mahetootmise kohustuse suurendamise ja vähendamise kohta ning ühtlasi toetuse tagasinõudmise mahetootmise kohustuse ülemäärase vähendamise korral. Reeglite enda suhtes täpsema rakendumise välja selgitamata jätmisega võttis Tõlvamäe Agro OÜ ise riski, et tema toimingud mahetootmise kohustuse vähendamisel võivad kaasa tuua eelnevatel aastatel makstud toetuse tagasinõudmise. Vastustaja kinnitusel on vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad andmed kaebaja mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad. Kaebaja ei ole vastustaja väidet kahtluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja pöördunud PRIA poole oma kohustuste selgitamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et nii mahetootmise kohustuse perioodist, kui vähendamise reeglitest sai ta teada alles vaidlustatud otsusest ja PRIA 01.07.
  3. a vaideotsusest nr 12-4/15/80-
  4. Halduskohus lisas, et Tõlvamäe Agro OÜ ei ole vaidlustanud PRIA 02.02.
  5. a otsust nr 126/138 selle arvandmete tõepärasuse ega arvutuste õigsuse osas. Ka halduskohtule ei olnud võimalikud eksimused äratuntavad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  6. Kaebaja esitas 18.02.2016 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 114-115, 137138), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud

§ 10lg-t 3, § 11 lg-t 3 ja § 12 lg-t 2 koostoimes § 3 lg-ga 3.

Olukorras, kus kohustuse võtab üle isik, kellel varasem kohustus puudub, arvestatakse tema suhtes kohustuse pikkuseks ülevõetud kohustus.

§ 10

lg 3 eesmärk on tagada, et kohustuse ülevõtmisega ei vähendata ülevõetava maa osas § 3 lg-s 3 sätestatud minimaalset 5 aasta pikkust kohustust. Määruseandja on näinud ette ka võimaluse kohustusaluse maa pindala suurendada või vähendada vastavalt

§-s 11 või §-s 12 sätestatule. Nimetatud võimalust saab kasutada üksnes algse kohustuse osas. Seega arvestuse baas on alati algne kohustus. Nimetatud võimaluse eesmärk on tagada teatav paindlikkus kohustusaluse maa pindala muutumiseks taotlejast sõltumatute asjaolude ilmnemisel (näiteks rendimaade osakaal on tootmises kasutaval põllumaal märkimisväärne, ületades 50%, sätte eesmärk on tagada muuhulgas paindlikkus rendilepingute lõppemisel rentnikust sõltumatutel põhjustel). Algne kohustus on oluline just iga taotleja seisukohast – algselt võetud kohustust kasutatakse maa-arvestuse baasväärtusena ning sellest lähtuvalt toimuvad 5 aasta jooksul kohustuse vähendamised ja suurendamised. Määruseandja on näinud ette, et kohustuse ülevõtmise 5 korral, juhul kui ülevõtjal varasemat kohustust ei ole, siis loetakse kohustuse pikkuseks ülevõetava kohustuse pikkus (§ 10 lg 3). Olukorras, kus ette on nähtud võimalus algse kohustuse vähendamiseks (või suurendamiseks), ei ole ühtegi selgitust, miks ei peaks suurendamise või vähendamise võimalus kohalduma ka kohustuse ülevõtjale (seda eeldusel, et algset kohustust ei ole üleandja poolt juba lubatud piirmääras – 10% või 30% vähendatud või suurendatud). Kui § 10 lg 3 kohaselt loetakse kohustuse puudumisel kohustuse pikkuseks ülevõetava kohustuse pikkus, siis samamoodi kaasneb selle kohustusega võimalus kohustuse muutmiseks. Vastupidisel juhul oleks tegemist taotlejate (põhjendamatult) ebavõrdse kohtlemisega, sest esiteks puudub põhjendus, miks ülevõtja ei võiks kohutusaluse maa pindala muuta, kui tema algseks kohustuseks lugeda ülevõetud kohustus, ning teiseks oleks kohustuse muutmise lähteväärtuseks sellisel juhul algselt võetud kohustuse väärtus.

§ 18

lg-s 1 on sätestatud piirang, et kohustust saab üle anda alates teisest kohustusaastast. Juhul kui määruseandja oleks soovinud välistada võimaluse, et kohustuse ülevõtja vähendab või suurendab ülevõetud kohustust selle algse väärtuse suhtes, siis oleks selline keeld ka sõnaselgelt sätestatud. Praegusel juhul tuleb lähtuda määruseandja mõttest, määruse sõnastusest ning taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist. Kaebajal ei olnud kohustuse ülevõtmise ajal

  1. aastal endal kohustust ning ülevõetav kohustus tuli lugeda algseks kohutuseks, seega kohustus algas
  2. aastal. Ülevõtjal on õigus suurendada või vähendada algse kohustuse pinda ning käesolevas kaebuses eelnevalt toodud põhjendustel on algseks kohustuseks ülevõetav kohustus.
  3. aastal kohustuse suurendamine koos kohustuse ülevõtmisega on kooskõlas

§ 11lg-ga 3.

Sellisel juhul ei alanud taotleja suhtes uus kohustus, vaid lähtudes taotlejate võrdsest kohtlemisest kaebaja suurendas algse, Mahe Seeme OÜ poolt 2010. aastal võetud kohutusaluse maa pindala lubatud määras.

kohaselt on kohustuse baasväärtuseks alati algne kohustus ning kohustuse ülevõtja puhul on algseks kohustuseks üleandaja poolt võetud algne kohustus. Antud juhul tuleb kohaldada enne 2012. aastat kehtinud algset võimalust kohustuse muutmiseks 30% ulatuses. Kuna

§ 17lg 6 kohaselt on enne 2012.

aastat võetud kohustuse korral võimalik vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul tulekski nimetatud sätet kohaldada ning tühistada PRIA otsus osas, mis puudutab toetuse tagasinõudmist selle maa eest, mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine üle 10%. Kaebaja möönab, et esitas

  1. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus kinnitas kohustuse võtmist. Kaebaja leiab, et kuivõrd tal puudus enne
  2. aastat varasem kohustus, siis algas tema kohustus ülevõtmise teel ning ta kasutas õigust kohustuse suurendamiseks juba esimesel aastal. Seega tuleb lugeda
  3. aastal esitatud vormi MT60 esitamine ilmselgeks eksimuseks nagu kaebaja on alates vaidemenetlusest ka väitnud. Kuskil ei ole sätestatud määruseandja tahe välistada toetuse ülevõtjal võimalus kohustuse vähendamiseks või suurendamiseks. Selline piirang oleks ebaproportsionaalne, kuna ei toetaks meetme eesmärki. Jätkuvalt kehtib arvestus algse kohutusaluse maa suhtes, nagu on sätestatud

§ 11lg-s 3 ja § 12 lg-s 2.

Kuigi kaebaja on esitanud

  1. aastal vormi MT60, kus kinnitab kohustuse ülevõtmist, ei olnud ta teadlik uuest, alanud kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on arusaamatusega, kuna kaebaja ei ole
  2. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid maaga, mille on üle võtnud Mahe Seeme OÜ-lt.
  3. aastal alanud kohustusest sai kaebaja teada alles vaideotsusest ning taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu. Sellest ebakõlast nähtuvalt on ka PRIA pidanud vaideotsuses vajalikuks selgitada olukorda, miks ikkagi oli kaebajale kasulik
  4. aastal uue kohustusega alustamine. Seega ei ole 6 praeguseks kindlalt välja selgitatud, milline oli kaebaja tegelik tahe vormi MT60 esitamisel ning kas tegemist võis olla eksimusega erinevate vormide rägastikus, nagu kaebaja on ka vaidemenetlusest alates väitnud ning kas kaebaja üldse sai teada
  5. aastast uue kohustuse tekkimisest. Kohustuse ülevõtmise, vähendamise või suurendamisega seotud täpsemad reeglid on siseriiklikult kehtestatud. Võetavad meetmed peavad toetama EL määruste, aga ka maaelu arengukava vastava meetme eesmärkide saavutamist. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud taotlejate ebavõrdne kohtlemine, milleks määrus ka alust ei anna. Kogu vastustaja põhjenduskäik on üles ehitatud väitele, et kaebajal algas uus kohustus
  6. aastal ning kaebajal poleks olnud võimalik ka uut kohustust võtmata algset kohustust muuta. Nimetatud seisukoht ei tugine määruse normidele.
  7. PRIA taotleb hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 125-126p, 147-147p) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Tõlvamäe Agro OÜ taotles 18.05.2012 mahepõllumajandusliku tootmise toetust ning võttis seega endale

§ 3lg-s 3 sätestatud viieaastase mahetootmise kohustuse.

Samuti võttis kaebaja 21.05.2012 üle Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2012. aastal lisaks Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustusele (226,20 ha) mahepõllumajandusliku tootmise toetust veel 9,73 ha suurusele maale, mis ei olnud hõlmatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, kokku 235,82 hektarile (taotluse raames kindlakstehtud pindala 232,11 hektarit), siis selle tulemusena arvestatigi

§ 10lg 3 järgi viieaastase kohustuseperioodi alguseks 2012.

aasta.

§ 10

lg 3 sätestab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Antud juhul tuleb lugeda lühemat aega kestnud kohustuseks Tõlvamäe Agro OÜ-l

  1. aastal alanud kohustus, sealhulgas kohustus 9,73 ha suurusele maale, mis ei olnud varem mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega hõlmatud. Mahe Seeme OÜ-l algas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse viieaastane periood
  2. aastal, mistõttu tuleb lugeda Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustus kauem aega kestnud kohustuseks. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles
  3. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust lisaks maale, mis ei olnud Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustusega hõlmatud, ei olnud Tõlvamäe Agro OÜ-l võimalik mahepõllumajandusliku tootmise kohustust jätkata Mahe Seeme OÜ kohustusega, vaid Tõlvamäe Agro OÜ-l algas
  4. aastal

§ 11lg 2 kohaselt uus viieaastane kohustuseperiood.

Uue kohustuse tekkimisega tuleb arvestada Tõlvamäe Agro OÜ kogu mahetootmise kohustus täies ulatuses algseks kohustuseks

§ 3lg 3 järgi.

Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse algamisega 2012. aastal oli Tõlvamäe Agro OÜ õigustatud vähendama mahetootmise kohustuse ulatust

§ 12lg 1 alusel kuni 10% kohustusega hõlmatud maa pindala osas.

Tõlvamäe Agro OÜ esitas 07.02.2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise kinnituse (vorm MT60), millel kinnitas, et võtab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse, on tutvunud toetuse saamise nõuetega ja kohustub neid nõudeid täitma kohustuse võtmise kalendriaastast alates viis kalendriaastat. Seega pidi Tõlvamäe Agro OÜ ilmselgelt olema teadlik, et 2012. aastal algas uus viieaastane kohustuseperiood. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et

§ 17lg 6 alusel oli tal õigus toetusaluse maa pindala vähendada kuni 30%.

Kaebaja on

§ 10

lg-s 3 ja §-s 12 toodud kohustuse vähendamise aluseid ebaõigesti tõlgendanud, jättes märkamata § 17 lg-s 6 sätestatu. 7 Tõlvamäe Agro OÜ-l ei olnud õigust mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud maa pindala vähendada 30%, kuna Tõlvamäe Agro OÜ mahetootmise kohustuse periood kohustuse suurendamise järgselt algas pärast 02.05.2012. Tõlvamäe Agro OÜ on esitanud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse PRIA-le 18.05.2012, seega antud juhul

§ 17

lg 6 Tõlvamäe Agro OÜ suhtes ei kohaldu.

§ 17

lg 6 sätestatust tulenevalt võib enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saaja vähendada § 3 lgs 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ilma et selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutakse.

§ 11

lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt vaadeldakse kohustuse suurenemist ja kohustuse vähenemist algse kohustusealuse maa suhtes, s.o kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa ja selle pindala suhtes. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ-l algas uus kohustus

  1. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse suurendamisega, siis tuleb lugeda algseks kohustuseks
  2. aastal alanud kohustus. Samuti ei oleks Tõlvamäe Agro OÜ-l olnud õigust toetusaluse maa pindala vähendada 30% ulatuses ka temal endal algse kohustuse puudumise korral, s.t kui Tõlvamäe Agro OÜ-l oleks olnud ainult ülevõetud kohustus, kuna tulenevalt

§ 12

lg-st 2 ei ole kohustuse ülevõtjal õigust ise üldse kohustusealust pindala vähendada. Vähendamine saab toimuda üksnes algse kohustuse aluse maa pindala osas kuni 10% ulatuses. Seoses mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse võtmisega 18.05.2012 tekkis Tõlvamäe Agro OÜ-l õigus vähendada

§ 12

lg 1 alusel (toetusaluse maa pindalast 232,11 hektarit) kuni 10%, s.o 23,21 ha ulatuses kohustusealuse maa pindala. Tõlvamäe Agro OÜ vähendas aga

  1. aastal kohustusealust pindala 3,12 ha võrra ning
  2. aastal 50,10 ha võrra, s.o kokku 53,22 ha. Seega vähendas Tõlvamäe Agro OÜ algse kohustuse aluse toetusaluse maa pindala 30,01 ha rohkem kui

§ 12lg-ga 1 lubatud 10%.

Kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellelt on põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad e-PRIA vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse korral asjaolud välja selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. PRIA on 01.02.2013 mahepõllumajandusliku toomise toetuse otsusel nr 12-6/227 märkinud: „apellandi

  1. aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata, kuna ülevõetud kohustust on suurendatud, kuid taotleja ei ole esitanud uut kohustust alustavat vormi - vorm MT60“. Kaebaja on nimetatud otsuse kätte saanud ning esitas nõutud vormi 07.02.2013, milles ka kinnitas uue viieaastase kohustuse võtmist. Seega on alusetu tugineda väitele, et kaebaja ei teadnud
  2. aastal alanud viieaastasest kohustusest. Igal aastal (ka 2013) on PRIA infokirjas ja pindalatoetuste põhitõdedes teavitatud taotlejaid, et neile, kes on taotluse eelmisel aastal esitanud e-PRIA-s, taotlusvorme ja kohustuste trükist paberil ei saadeta. Samuti teavitatakse taotlejaid, et e-PRIA-s on võimalik teenuse „Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine, üleandmine ja asendamine“ kaudu kohustust üle anda või asendada ning selles teenuses on võimalik kehtivate kohustustega taotlejatel tutvuda oma kohustuste andmetega, sealhulgas saada infot kohustuseluste pindade ja/või loomade kohta. Lisaks kuvatakse igale taotlejale taotluse täitmisel info ka kehtiva kohustuse olemasolu kohta. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ esitas
  3. aastast alates oma taotluse e-PRIA-s, siis temale kohustuste trükist koju ei saadetud, sest kohustuste info (ka selle kehtivus) oli talle nähtav e-PRIA-s. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohtadele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
  6. Pooled vaidlevad selle üle, kumb

§ 10

lg 3 kahest lausest kuulub käesoleval juhul kohaldamisele.

§ 10

lg 3 sätestab: „Kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.“

§ 3

lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat

nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taimeja loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal; kui taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks see maa ning maa pindalaks see pindala, mille kohta toetust taotletakse. 15. Kaebaja soovib tugineda

§ 10lg 3 lausele 2 ning väidab, et ta võttis 2012.

aastal esmalt Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse üle ja seejärel suurendas seda. Sellise tõlgenduse korral tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda 2010. PRIA on seisukohal, et kaebaja esitas esmalt mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse ja seejärel teiselt tootjalt kohustuse ülevõtmise teavituse ning tugineb

§ 10lg 3 lausele 1.

Sellisel juhul tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda

  1. Ringkonnakohus leiab, et määravaks tuleb pidada taotluste/teavituste PRIA-le esitamise järjekorda päevase täpsusega. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1 järgi algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Seega on just taotluse esitamise ajahetk see, mis määrab ära haldusmenetluse käivitumise. Tõlvamäe Agro OÜ esitas 18.05.2012 PRIAle pindalatoetuse taotluse nr 11012111974 (kandenumber 1304109) mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kokku 235,82 hektarile, millest mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse raames oli kindlakstehtud pindala suuruseks 232,11 hektarit (tl 22-60). 21.05.2012, s.t kolm päeva hiljem esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIAle teavituse kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta nr 11012111974 (kandenumber 1318532), millega kinnitas Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmist 226,20 hektari osas (tl 61-62). Ringkonnakohus leiab, et kuna pindalatoetuse taotlus oli esitatud enne teavitust kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, on PRIA õigesti tõlgendanud määrust nr 44 ja lähtunud käesoleva juhtumi asjaolude hindamisel selle § 10 lg 3 lausest
  2. Kaebaja väidab samuti, et ta esitas
  3. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus kinnitas kohustuse võtmist, ekslikult. Ringkonnakohus ei pea seda kaebaja väidet usutavaks ja nõustub PRIA-ga, et kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellelt on põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad e-PRIA vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse korral asjaolud välja selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. Kuna kaebaja on jätnud oma väidetavale eksimusele õigeaegselt PRIA tähelepanu juhtimata, siis ei pea ringkonnakohus sellekohaseid käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebaja väited usutavaks. 9
  4. Eelnevast tulenevalt jätab halduskohtu otsuse muutmata. ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
  5. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.