MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 16. mai 2017 3-16-1610 Aleksei Pokrase kaebus Tallinna

§ 182

. Juhul kui apellatsioonkaebus ei vasta

§-s 182 esitatud nõuetele, on see aluseks apellatsioonkaebuse tagastamisele

§ 187

lg 3 p 7 kohaselt.

§ 187

lg 4 sätestab, et juhul, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

1. Tartu Ringkonnakohus on
2. aprilli
3. a määrusega andnud kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavate puuduse kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et ka juhul kui kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust tervikuna, peavad apellatsioonkaebuse põhjendused tulenema vaidlustatava halduskohtu otsuse põhjendustest. Kaebaja on Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2017 otsuse venekeelse tõlke kätte saanud
5. märtsil 2017 ning kaebajale pidid otsuse põhjendused olema arusaadavad. Kaebaja on nii apellatsioonkaebuses kui selle täienduses märkinud, et jääb kõigi halduskohtusse esitatud seisukohtade juurde.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjas tuvastatud asjaoludele, kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes ammendavalt selgitanud, miks vastustaja tegevus A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisel ei olnud küll osaliselt kooskõlas haldusmenetluse reeglitega, kuid arvestades kaebaja poolt samas asjas kohtule kaebuse esitamise aega, ei saanud taotluse lahendamata jätmine põhjustada kaebajale rahas hüvitava mittevaralise kahju tekkimist. Seejuures on halduskohus vastanud kõigile kaebaja väidetele ja põhjendanud nendega mittenõustumist.
7. Apellatsioonkaebuses väidab A. Pokras, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud valesti menetlusnormi ning kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega. Samas ei ole kaebaja selgitanud, milles seisned tõendite ebaõige hindamine, menetlusnormi rikkumine või halduskohtu põhjenduste ebaõigsus. Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kuid kaebaja siiski ei selgitanud, milles täpsemalt tema arvates on halduskohus eksinud otsust tehes. Seega ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid etteheiteid halduskohtule, mida saaks pidada halduskohtu otsuses tuvastatud asjaoludega mittenõustumiseks või uue faktiväite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse asjaolud selged, s.t A. Pokras nõuab kahju hüvitamist seoses vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisega, kui taotluse lahendamata jätmine ei takistanud A. Pokrasel sama kahju hüvitamise nõudega kaebust kohtule esitamast. Seega väidab kaebaja mittevaralise kahju tekkimist seoses haldusorganile esitatud taotluse lahendamata jätmisega suhteliselt lühikese perioodi vältel, kusjuures taotluse 2 2 lahendamata jätmine ei takistanud nõude maksmapanemiseks kaebusega kohtusse pöördumist ja see võimalus oli kaebajale teada. Ringkonnakohus nõustub, et nendel asjaoludel ilmselt ei ole riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid riivatud sellise intensiivsusega, et see õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Toodud asjaoludel ning põhjusel, et apellatsioonkaebuses ega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamisel ei ole A. Pokras selgitanud, milles halduskohtu eksimus seisneb ja millised on need erilised asjaolud, mis hüvitise väljamõistmist siiski õigustavad, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väidetel ei saa seda ilmselgelt rahuldada (

§ 187lg 3 p 5).

1. Ringkonnakohus selgitas
2. aprilli
3. a määruse põhjendavas osas (p 6), et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Kaebajale oli antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks ning talle selgitati puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetleda edulootuseta apellatsioonkaebust, mida ka kaebaja ise ei pea vajalikuks täpsemalt põhjendada. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus

§ 187lg 4 alusel kaebajale tagastada.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 12. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar