KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) ja Tartu Linnavolikogu 05.12.2013. a määruse nr 1 "Reklaamimaks" (määrus nr 1) sätteid ning jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 2lg 2 p-d 1 ja 2 ning määruse nr 1 § 3 p 6 sätted.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja majandustegevuse kohaks saab lugeda üksnes kauplust hoones Riia 26, mistõttu Riia 28 hoonel asuvat teavet tuleb lugeda reklaamiks. Mittereklaami käsituses omavad tähtsust mõisted „majandustegevuse koht“ ja „majandustegevus“, mida määrus nr 1 ja reklaamiseadus ei ava. Tegevuskoha mõiste on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus-või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv kui ka ajutine. Riia 28 asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus samamoodi nagu Riia 26. Ei oma tähtsust, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad on seotud kaebaja majandustegevusega ja seetõttu ka mõlemad kinnistud käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana. Riia 28 hoonel vaidlusalusel pinnal asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega. Reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük (kauplus) ning sellist teavet tuleb käsitada mittereklaamina

§ 2lg 2 mõttes.

Oluline on, et hoone, millel kaubanduslik teave paikneb, on teabe paigaldaja tegevuskohaks ja kasutuses teabe paigaldaja majandustegevuses. Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal olev pind, millel tähis viitega parklale ei ole samuti käsitatav reklaamina, kuna kaebaja ei tegele parkimisteenuste osutamisega ega reklaami selle viitega tasulist parkimist, vaid tegemist on teabega kaebaja kaupluse klientidele auto parkimise võimaluste kohta.

1. Tartu Halduskohus võttis 26.10.
2. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse menetlusse ja resolutsiooni p-ga 3 peatas esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23.09.
3. a korralduse nr 6-12.2/13425 täitmise. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis 07.01.
5. a otsusega Weekend Eesti OÜ kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tühistas 26.10.
6. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 2) ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohtu otsuse kohaselt paikneb vaidlusalune teave kolmel üksteise kohale kinnitatud kangal, millest ülemise ja alumise on kaebaja reklaamina deklareerinud ning vastustaja on teabe ositi käsitamist aktsepteerinud. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Riia 28 hoonele paigutatud teave on tajutav ühtsena. Riia 28 hoone fotost nähtub, et Kauburi Kaubamajas toimub Nike, Sketchers ja Mustang jalanõude laomüük, weekend kaubamärgiga tähistatud müügikohas. Mõistest „laomüük“ võib aru saada, et nimetatud kaubamärkide tooteid müüakse tavapäraselt eeldatavast jaehinnast soodsamalt. Teave ei ole tajutav kolme iseseisva osana vastavalt sellele, millisel kangal teave asub, vaid moodustab terviku. Riia 28 hoonele paigutatud teavet tuleb tervikuna reklaamiks pidada. Teabe mõju avaldub kolmele kangale ühtselt tajutava pinnana paigutatud teabe koostoimes. Puudub kahtlus, et teabe eesmärgiks on suurendada kaupade müüki kaebaja kaupluses, mistõttu tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet tervikuna käsitada reklaamina. Kaebaja kauplus asub Riia 26 hoones. Vaidlusalune teave on paigutatud aga Riia 28 hoonele ning üheselt suunatud avalikku tänavaruumi. Kaebaja kauplusest on võimalik teabega tutvuda 2 üksnes juhul, kui teave on kaupluse akendest nähtav. Seetõttu on ilmne, et tegemist ei ole vahetult kohas, kus kaebaja müüb kaupa, antava teabega ning sõltumata teabe sisust ei laiene sellele

§ 2lg 2 p-s 1 sätestatud erand.

Teabe esitamise viisi ja koha tõttu ei saa see olla suunatud kaebaja klientidele informatsiooni andmiseks kaebaja müüdava kauba või müügitingimuste kohta. Vaidlusalune teave on ka sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ilmne ei kaebaja müüdava kauba omadusi ega kaebaja poolt kasutatavaid müügitingimusi. Riia 28 hoonel avaldatud teave ei kanna kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki.

§ 2

lg 2 p-s 2 nimetatud andmetest on Riia 28 hoonel avaldatud üksnes kaebaja kaubamärk. Seejuures puudub muust teabest selgelt eristatav info kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja äri- või domeeninimi. Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kaupade müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda teabe kui terviku olemust. Mõistel „laomüük“ puudub selge õiguslik tähendus. Seega ei ole alust pidada laomüüki kaebaja tegevuse liigi tähistuseks ning oma tegevuse laomüügina esitamise eesmärgiks on eelkõige rõhutada hinnaeelist konkureerivate jalatsimüügiga tegelevate ettevõtete ees. Vastavalt ei saa Riia 28 hoonele paigutatud andmeid pidada kaebaja tegevuskoha tähiseks

§ 2lg 2 p 2 mõttes.

Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka see, et mõni

§ 2lg 2 p 2 nimetatud teabe elementidest esineb vaidlusalusel reklaamil.

Üksikute elementide ülejäänud teabest eraldi vaatlemine ei ole põhjendatud, kuna need on esitatud ühes reklaami ülejäänud elementidega ja selliselt ka tajutavad. Selliselt on kogu Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene

§ 2lg 2 p-s 2 sätestatud erand.

Sõltumata eelnevast ei ole Riia 28 hoonele paigutatud teabele

§ 2

lg 2 p 2 erand kohaldatav ka põhjusel, et tegevus, mida teave puudutab (s.o jalatsite müük) selles hoones ei toimu.

§ 2

lg 2 p-st 2 tuleneb, et reklaamina ei käsitata konkreetses kohas toimuvat majandustegevust puudutavat tähistust. Kaebaja

§ 2

lg 2 p 2 tõlgendus kaldub kõrvale eesmärgist lubada isikutel tähistada oma tegeliku majandustegevuse koht selle eest reklaamimaksu tasumata võimaldades saavutada konkurentsieelise isikutel, kelle majandustegevus toimub mitmes kohas. Olukorras, kus kaebaja Riia 28 hoones kaupu ei müü ega ole väitnud, et tegemist oleks tema kaupluse sissepääsu juurde paigutatud teabega, ei vasta teave kaupade müügi kohta

§ 2lg 2 p 2 tunnustele juba ainuüksi teabe avalikustamise koha tõttu.

Seejuures ei ole vaidlust, et Riia 28 hoone võib olla kaebaja majandustegevuse kohaks. Määravaks on, et hoonele paigutatud teave ei puuduta kaebaja majandustegevust (kaupade võimalik ladustamine) selles hoones. Määruse nr 1 § 3 p 6 sätestab reklaamimaksuga maksustamisele mittekuuluva erandina majandustegevuskoha tähistuse mõnevõrra erinevalt

§ 2lg 2 p-st 2.

Määrus nr 1 ei nõua, et reklaamimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks oleks majandustegevuse koha tähistus paigutatud vahetult sellele hoonele, milles isiku majandustegevus toimub. Samas ei saa määruse nr 1 regulatsioonist järeldada, et majandustegevuse koha tähistusena saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki majandustegevust ei toimu. Kuna Riia 28 ja Riia 26 hooned asuvad erinevatel kinnistutel, siis ei oleks kaebajal võimalik vabaneda Riia 28 hoonel avaldatud teabelt reklaamimaksu tasumise kohustusest ka juhul, kui tegemist oleks teabega, mis on käsitatav kaebaja majandustegevuse koha tähistusena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Weekend Eesti OÜ esitas Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgu halduskohtu otsusest üheselt, kuidas vaidlusalune teave suurendab kauba müüki Riia 26 asuvas kaupluses ning millised asjaolud kohus selleks tuvastas. Halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti

§ 2lg 2 p-i 2 ja jättis 3 põhjendamatult kohaldamata kaubandustegevuse seaduse (Kaub

TS) § 10 lg 1 p-d 1 ja 2. Kohus ei analüüsinud ega hinnanud kaebaja väiteid, et Riia 28 hoonel asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega, mida

§ 2

lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina ega arvestanud kaebaja põhjendusi viitega reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjale. Reklaamina ei käsitata äriühingu majandustegevuse koha tähistust. Kaebaja tugineb siinkohal reklaamiseaduse eelnõu 135 SE seletuskirja §-le

1. Seadusandja mõte ja tahe oli reklaamiseaduse mõttes käsitada isiku majandustegevuse koha mõistet laiemalt kui ainult müügikoht või kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 16 mõttes isiku tegevuskoht. Riia 28 asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus selle laiemas mõistes samamoodi nagu Riia
2. Tähtsust ei oma, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad hooned on käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana. Halduskohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja hindamata kaebaja väited, et Riia 28 hoonel asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega, mida ei loeta reklaamiks

§ 2lg 2 järgi.

Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjast tulenevalt ei loeta

§ 2lg 2 järgi reklaamiks ka kaubanduslikku teavet Kaub

TS § 10 mõttes. Riia 28 hoone ja selles asuvad laoruumid tuleb lugeda kaebaja majandustegevuses püsivalt kasutuses ja äriühingu tegevuskohaks. Halduskohus ei analüüsinud ega võtnud seisukohta kaebaja väitele, mille kohaselt reklaamiseadus ega määrus nr 1 ei piira, mitu majandustegevuse kohta isikul ühes haldusüksuses võib olla või mitmel kinnistul võib ühes omavalitsusüksuses äriühingu majandustegevuse koht olla. Samuti ei tulene, et mittereklaamina võib käsitada teavet üksnes ühes majandustegevuse kohas juhul, kui isiku majandustegevus toimub mitmes kohas samas haldusüksuses. Kohus ei esitanud seisukohta kaebaja väitele, et viide parklale ei ole käsitatav reklaamina, vaid teabena kaebaja klientidele auto parkimise võimaluste kohta. Kohtotsusest ei ole tuvastatav, kuidas sellise teabe eesmärgiks saab olla üleskutse kauba ostmiseks ja kauba müügi suurendamiseks. Tartu linnal puudus õigus kohustada kaebajat esitama maksudeklaratsiooni Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal oleva pinna kohta, kuna nimetatud teabe näol, sh tervikuna kogu teavet arvestades, on tegemist kaubandusliku teabega, samuti teabega, mida ei käsitata

§ 2lg 2 p 1 ja määruse nr 1 § 3 p 6 mõttes reklaamina.

7. Tartu linn palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastuse kohaselt jõudis halduskohus õigele järeldusele, et Riia 28 hoonele paigaldatud ning peaaegu kogu Riia 28 hoone seina suuruse plakati puhul on tegemist reklaamiga. Halduskohtus ei analüüsinud vastustaja, kas Riia 28 hoonele paigaldatud plakati puhul on tegemist reklaamiga

§ 2

lg 1 p 3 tähenduses või mitte, kuid vastustaja nõustub selles küsimuses Tartu Halduskohtuga (otsuse punktid 16 ja 17). Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et Riia 26 hoonele paigaldatud plakat on tajutav ühtse tervikuna, vaatamata sellele, et vastustaja on nõustunud selle ositi deklareerimisega. Kogu plakat viitab üheselt kõrvalkinnistul asuvale poele, mitte Riia 28 kinnistul paiknevale väidetavale kaubalaole. Teabe reklaamiks liigitamisel on tihti tegemist üsnagi subjektiivse hinnanguga, kuid samas on kohtupraktikast tulenevalt võimalik siiski lähtuda ka teatud objektiivsetest kriteeriumitest. Arvestades vaidlusaluse eksponeeritud teabe suurust, teabe kujunduse erksaid värve ning suunatust avalikku tänavaruumi, siis on tegemist eesmärgiga suurendada klientide arvu kõrvalkinnistul asuvas kaebajale kuuluvas poes. Majandustegevuse registri arhiivist tehtud väljavõttelt nähtub, et kaebaja poed kandsid nime "WEEKEND LAOMÜÜK". Välistada ei saa halduskohtu tõlgendust sõnale laomüük, kuid ehkki käesoleval ajal poodide nimesid enam ei registreerita, jääb vastustaja seisukohale, et vaidlusalusel reklaamil viidatud sõnaühendi "WEEKEND LAOMÜÜK" puhul on jätkuvalt tegemist viitega Kauburi Kaubamajas asuvale kauplusele ning eksponeeritud teabe puhul on tegemist kaebaja kaupluse nimega ja mitte majandustegevusviisiga. 4 Vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga

§ 2lg 1 p 3 mõttes.

Kohaldamisele ei kuulu

§ 2

lg 2 p-de 1 ja 2 sätted ning halduskohus tõlgendas nii reklaamiseaduse sätteid, Tartu linna reklaamimääruse kui ka kaubandustegevuse seaduse asjakohaseid sätteid õigesti. Vaidlusalune reklaam Riia 28 kinnistul ei viita seal paiknevale kaebaja võimalikule kaubalaole vaid kõrvalkinnistul paiknevale poele. Välistada ei saa, et Riia 28 kinnistu võib olla kaebaja majandustegevuse kohaks, kuid ainuüksi üürilepingu olemasolu ei tõenda, et tegemist on kaebaja majandustegevuse kohaga ning, et kaebaja ka reaalsuses kasutab Riia 28 kinnistul paiknevat hoonet laopinnana. Üürilepingust jääb mulje, et Riia 28 hoone on võetud üürile vaid reklaami paigaldamise eesmärgil. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük ning sellist teavet tuleb käsitleda mittereklaamina

§ 2lg 2 mõttes.

Reklaamiseadus ei keela teabe paigaldamist viitega isiku teistele majandus- ja kutsetegevusega seotud hoonetele, kuid reklaamiseadus ei võimalda tõlgendada

§ 2

lg 2 p-des 1 ja 2 toodud erisusi selliselt, et teave, mis hoonele või kinnistule paigaldatakse võib viidata ükskõik millisele teisele isiku majandus- või kutsetegevuse kohale. Maksuvabalt saab eksponeerida vaid teavet, mis viitab konkreetsele samas hoones või kinnistul toimuvale majandus- või kutsetegevusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Weekend Eesti OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.01.
2. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega ei anna veel alust leida, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
3. Apellatsioonimenetluses on kaebaja vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis puudutab

§ 2lg p 2 tõlgendamist.

Ringkonnakohus ei nõustu selles osas kaebajaga.

§ 2

lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- ja kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- ja kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riia 28 hoonel avaldatud teave ei kanna kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki ja sellel on eeltoodud sättes nimetatud andmetest ainult kaebaja kaubamärk. Kindlasti puudub selles muust teabest selgelt eristatav info kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja äri- või domeeninimi. Samuti tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet käsitleda tervikuna. Kuna reklaam on paigutatud tervikuna, siis on see ka tajutav ühtse tervikuna ja seega on Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene

§ 2lg 2 p-s 2 sätestatud erand.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et osaliselt on kaebaja nõustunud sellega, et tegemist on reklaamiga. Seda, et kaebaja kasutab Riia 28 hoonet reklaamimiseks viitab ka kaebaja sõlmitud üürileping, mille p 2.5 kohaselt on kaebajal õigus kasutada hoone fassaadi kahel küljel oma ettevõtte reklaamimiseks (tl 9). Kuna halduskohus on õigustatult leidnud, et tegemist on reklaamiga terves ulatuses, siis puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta selles, mitu majandustegevuse kohta isikul ühes haldusüksuses võib olla või mitmel kinnistul võib äriühingu majandustegevus olla. Halduskohus on seda põhjalikult käsitlenud otsuse p-s
2. Halduskohus on viitega määrusele nr 1 õigustatult leidnud, et majandustegevuse koha tähistusena ei saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki 5 majandustegevust ei toimu. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei teosta laomüüki Riia 28 kinnistul. Kuna kaebaja teostab laomüüki, siis on arusaadav, et kauba müük toimub otse laost ja ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal vajadus kasutada Riia 28 hoonet kaupade ladustamiseks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole esitanud oma põhjendusi kaebaja väidetele, et viide parkale ei ole käsitatav reklaamina, vaid teabega klientidele auto parkimise võimaluse kohta. Halduskohus on otsuse p-s 20 leidnud, et Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kauba müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda teabe kui terviku olemust. Ringkonnakohus osundab ka sellele, et arvestades asjaolu, et kaebajale kuuluv laomüük asub tiheda liiklusega Riia tänava ääres, siis sinna paigutatud reklaam, mis näitab ka parkimiskohtade olemasolu, on kaudselt suunatud sellele, et ka mujalt pärit olevaid kliente suunata oma tooteid ostma.
4. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebaja muud apellatsioonkaebuses toodud väited ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna halduskohus on neid kõiki juba käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi