Obsah (11)

§ 363§ 656§ 657§ 200§ 341§ 654§ 692§ 403§ 688§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) §-le 341, § 404 lg-le 1, § 405 lg-le 1 ja § 403 lg-le 1 ning nõustus hagejaga, et maakohus ei võinud asja lahendada omal algatusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul, kuid sellist nõusolekut maakohtul ei olnud. Hageja märkis kooskõlas

§ 363lg 1 p-ga 4 hagiavalduses, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Ka kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Maakohus pidas asjas

1. detsembril 2015 eelistungi ja määras pooltega kooskõlastatult uue eelistungi ajaks 12.-
2. aprilli 2016 eeldusega, et eelistungilt saab üle minna kohtuistungile ja asja sisuliselt lahendada. Hageja taotlusel lükkas maakohus istungi
3. aprilli
4. a määrusega edasi ja määras pooltega kooskõlastatult uueks istungi ajaks 15.-
5. augusti
6. Samas määruses teatas maakohus, et lahendab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks
7. juunil 2016 teatavaks tehtava vaheotsusega ja sõltuvalt lahendi tulemusest tühistab istungi aja või jätab selle kehtima. Ringkonnakohus leidis, et määratud kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg-d 2 ja 3). Asja avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võttis hagejalt võimaluse anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi hagi aegumise vastuväite kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest. Asjaolu, et hageja sai esitada vastuväiteid aegumise taotlusele
8. veebruari
9. a menetlusdokumendis, ei õigusta kohtu tegevust, sest eeltoodut ei saa samastada õigusega arutada asja, sh hagi aegumist, kohtuistungil. Asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab

§ 656

lg 1 p 1 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja

§ 657lg 1 p 3 järgi asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohus viitas, et rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus vääralt tähelepanuta ja analüüsimata hageja
2. aprillil 2016 maakohtule esitatud menetlusliku tahteavalduse. Hageja avaldas
3. aprillil 2016 maakohtule esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluses, et teeb ettepaneku 12.-
4. aprilliks 2016 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks eelkõige seetõttu, et maakohus peab lahendama aegumise küsimuse enne suulise istungi toimumist. Seega tegi hageja ettepaneku lahendada hagi aegumise küsimus kirjalikus menetluses ja loobus algsest tahteavaldusest vaadata asi läbi kohtuistungil. Hagi aegumist puudutavas osas otsuse tegemine kirjalikus menetluses vastas hageja tahteavaldusele (TsÜS § 75 lg 1). Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 656lg 1 p 1.

Lisaks käitus hageja vastuoluliselt ja kohut eksitavalt. Hageja tegi ettepaneku kohtuistung edasi lükata, et maakohus lahendaks aegumise küsimuse enne suulist istungit, kuid seejärel vaidlustas maakohtu otsuse ning heitis maakohtule ette, et aegumist ei arutatud suulisel kohtuistungil. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja rikkus

§ 200

lg-s 1 sätestatud menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus ei järginud

§ 200

lg-st 2 tulenevat kohustust mitte lubada menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kuigi

§ 341

lg 1 kohaselt vaatab maakohus asja läbi ja lahendab kohtuistungil, ei toimunud praeguses asjas õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte olulist rikkumist, mis õigustaks maakohtu otsuse tühistamist olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest

§ 656lg 1 p 1 järgi.

Esimese astme kohus peab

§ 656

lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Praeguses asjas tagati pooltele maakohtus korduvalt võimalus esitada kirjalikult asjaolusid ja tõendeid ning seisukohti vastaspoole väidete kohta. Hageja esitas aegumise kohaldamise taotluse kohta oma seisukoha
3. detsembri
4. a eelistungil ning
5. veebruaril 2016 kirjalikus eelmenetluses. Ringkonnakohus rikkus

§ 654

lg-t 5, kuna ei esitanud kostja vastavate väidete kohta kohtuotsuses põhjendatud seisukohta.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Ringkonnakohus leidis, et asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab aluse

§ 656

lg 1 p 1 järgi kohtuotsuse tühistamiseks ja

§ 657

lg 1 p 3 järgi asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

§ 656

lg 1 p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

§ 341

lg 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 403

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 403

lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kuigi Riigikohtul ei ole tulenevalt

§ 688

lg-test 3-5 üldiselt pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, tuleneb viidatud sätetest, et seda saab teha menetlusõiguse normide järgimise kontrollimiseks (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 17). Hageja märkis
3. aprillil 2016 maakohtule esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluses: „Seega teen kohtule ettepaneku lükata istung edasi ja määrata kavatsetud istungi jaoks uus aeg. Seda eelkõige seetõttu, et Pärnu Maakohus peab lahendama aegumise küsimuse enne suulise istungi toimumist.“ Kolleegium nõustub kostjaga, et eeltoodust saab järeldada, et hageja andis maakohtule nõusoleku lahendada aegumise küsimus kirjalikus menetluses. Seega ei ole hageja suhtes rikutud

§ 403lg 1 esimeses lauses sätestatut.

Ringkonnakohus märkis, et ka kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, ning et seega puudus maakohtul kostja nõusolek aegumise küsimuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei arvestanud aga, et kostja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ega vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei saa maakohtu otsuse tühistamisel tugineda maakohtu rikkumisele, mis apellatsioonkaebuse esitaja (hageja) õigusi ei puudutanud. Eelnevast tulenevalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse alusetult põhjusel, et maakohtul puudus hageja ja kostja nõusolek aegumise küsimuse kirjalikus menetluses lahendamiseks. 12. Lisaks rõhutab kolleegium, et isegi, kui maakohus oleks selle asja lahendanud kirjalikus menetluses ilma hageja sellekohase nõusolekuta, oleks ringkonnakohus saanud maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes siis, kui tegemist oleks olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (

§ 656lg 1 p 1).

Kolleegium kordab varasemas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt on

§ 656

lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus

§ 656

lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid.

§ 656

lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p. 14;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja võimalust esitada vastuväiteid aegumise taotlusele menetlusdokumendis ei saa samastada õigusega arutada hagi aegumist kohtuistungil. Praeguses asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et hagejal oli võimalus esitada nõude aegumist puudutavad seisukohad
5. veebruari
6. a menetlusdokumendis.
7. detsembri
8. a eelistungi protokollist nähtub, et ka nimetatud eelistungil arutati nõude aegumist. Seega tagati hagejale korduvalt võimalus esitada nõude aegumise kohta seisukohti ja tõendeid ning ringkonnakohtul ei oleks olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise tõttu alust maakohtu otsust tühistada. 13.

§ 200

lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning

§ 200

lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kolleegium ei sedastanud asjas hageja menetlusõiguste kuritarvitamist. 14. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

15. Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb tasutud kassatsioonikautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull