) § 20 esimese lause mõttes kokku lepitud aadressi täpsusega. Vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt on kostja sellest asjaolust tulenevalt teinud hagejale
Seetõttu on arusaamatu kolleegiumi otsuse p-s 13 öeldu, et kuna pooled vaidlesid selle üle, kus oli hageja töö tegemise koht alates
esimese lause mõttes kokku lepitud aadressi täpsusega töökoht ei peagi olema pooltele kohustuslik juhul, kui tööandja muudab oma tegevuskohta. Sellise seisukohaga ei saa ma nõustuda alljärgnevatel põhjustel. Leian, et töölepingut nagu ka muud liiki lepingut ei saa ühepoolselt muuta välja arvatud juhul, kui lepingus endas või seaduses on ette nähtud lepingu ühepoolse muutmise võimalus.
sätestab, et samas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on samas seaduses ette nähtud.
ei näe ette töölepingus kokku lepitud töö tegemise koha muutmise võimalust tööandja ühepoolse tahteavaldusega. Seetõttu ei saanud ka pooled sellises võimaluses töölepingus kokku leppida ning tulenevalt
§-st 2 ei ole ka töölepingu tõlgendamise teel võimalik sellist lepingutingimust (mis oleks seadusest töötaja kahjuks kõrvalekaldumine) tuvastada. VÕS § 29 lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Leian et ringkonnakohus peab seda sätet asja uuel läbivaatamisel samuti silmas pidama juhul, kui ta hakkab täitma kolleegiumi antud juhist tõlgendada poolte vahel sõlmitud töölepingut töö tegemise koha osas pärast seda, kui kostja ettevõtte asukoht muutus. 3. On ebaselge, milliseid õiguslikke tagajärgi peab kolleegiumi enamus silmas, öeldes: 1) otsuse p-s 14: „ [....] kuigi
võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest.
eesmärgiga kooskõlas ei ole töö tegemise koha ebamõistlikult lai või kitsas määratlemine“; 2) otsuse p-s 15: „Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas töölepingu p-s 5.1 märgitud töö tegemise koht on määratud poolte vastastikuseid huve arvestades kooskõlas eespool toodud põhimõtetega.“ Ilmselt ei pidanud kolleegiumi enamus otsuse p-des 14 ja 15 silmas seda, et töölepingu p 5.1 võib olla tühine. Kolleegiumi enamuse antud juhisest võib pigem aru saada, et hageja tuginemine töölepingu p-le 5.1 võib olla hea usu põhimõtte vastane, mistõttu see lepingupunkt tuleks ehk jätta kohaldamata võlaõigusseaduse § 6 lg 2 alusel. Kolleegiumi eelviidatud juhised ei seostu aga sellisel juhul mitte niivõrd eelnimetatud lepingupunkti tõlgendamisega, kuivõrd sellega, kas hageja sai sellele lepingupunktile tuginedes keelduda tööd tegemast kostja ühepoolselt ja iseenesest kehtetult määratud uues töö tegemise kohas. Leian et juhul, kui töötaja keeldub tegemast tööd kohas, mis erineb
esimese lause järgi kokku lepitud töö tegemise kohast, ei saa tema sellist tegevust pidada pahauskseks käitumiseks. Seda põhjusel, et töötaja tugineb sellisel juhul õigusele, mida ta on omandanud töölepinguga, millega on tööandja olnud nõus. Praeguses asjas oli samas olukord selline, et töölepingu p-s 5.1 märgitud töö tegemise koht pandi aadressi täpsusega töölepingusse kirja kostja taotlusel (vt kolleegiumi otsuse p 6). Sellest asjaolust tulenevalt võib pigem väita, et kostja käitumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, sest ta oli huvitatud lepingupunktis 5.1 hageja töötamise koha kindlaksmääramisest aadressi täpsusega, kuid hiljem hakkas tuginema sellele, et hageja peaks olema nõus kokkulepitud töö tegemise koha muutmisega. 4.
lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töö lõppemiseks selle sätte tähenduses on minu arvates ka olukord, kus tööandjal ei ole töötajale anda tööd kokku lepitud töö tegemise kohas. Juhul kui tööandja ei kasuta
lg-st 1 tulenevat võimalust töötajat koondada (koondamise kohustust tal iseenesest ei ole), siis peab ta
Sellises olukorras ei ole tööandjal mh õigust sundida töötajat tegema tööd selleks mitte kokku lepitud kohas ega hoiatada töötajat töölepingu erakorralise ülesütlemisest juhul, kui töötaja keeldub tööd tegemast töölepinguga kokku lepitust erinevas kohas.
lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Selle sätte mõttes saavad tööandja „mõistlikud korraldused“ olla vaid seaduslikud korraldused. See tähendab mh seda, et tööandja ei saa ühepoolselt tugineda sellele, et ta ei pea täitma töö tegemise koha lepingutingimust juhul, kui see oleks tööandja seisukohalt võttes ebamõistlik, ning seda, et töötaja peab tegema tööd kokkulepitust erinevas kohas juhul, kui see oleks tööandja seisukohalt võttes mõistlik. Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.