KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9267 Kohtuasi AH hagi EHi vastu abielu lahutamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.03.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EHi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AH (isikukood:xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv lepinguline Kostja: EH (isikukood: xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda EHi apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse kättetoimetamisega.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu jätta need apellandilt välja mõistmata.
- Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(4)Asjaolud ja hageja nõue
- AH (hageja) esitas 14.06.2016 hagi EHi (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielusuhted on lõppenud sügisel 2015, ühine kooselu lõppes juunis
- Hageja on seisukohal, et abikaasade abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei pea enam võimalikuks kooselu taastada. Pooled on sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt ei teki pooltel ühisvara – abielu kestel soetatav vara ja/või varalised õigused ja/või varalised kohustused, sh abikaasade arveldusarved ja neil olev raha, jääb selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele on see registreeritud või kantud kinnistusraamatusse või kelle poolt on see kohustus võetud. Pooltel on kaks alaealist last, kelle suhtes soovis hageja ühise hooldusõiguse lõppemist. Kohus eraldas ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude 04.07.2016 määrusega eraldi menetlusse. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. 07.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tahab säilitada abielu, et lapsed kasvaksid täisväärtuslikus perekonnas. Abielulised suhted ei ole katkenud, pigem tekkisid pooltel erimeelsused laste kasvatamise osas. Kostja palus anda pooltele kuus kuud leppimisaega, mille jooksul läheksid pooled perelepitusse. Kostja on algatanud hageja vastu KarS § 121 alusel kriminaalasja, kuna kostja väitel on hageja olnud vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus rahuldas hagi 13.03.2017 otsusega ja lahutas hageja ja kostja abielu ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kooselu on lõppenud ning pooled elavad eraldi alates juunist
- Poolte lepitamine, sh kooselu taastamine, menetluse kestel ebaõnnestus. Tuginedes eelnenule asus kohus seisukohale, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutas hageja ja kostja abielu. TsMS § 164 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
- 29.05.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti esitas kostja menetlusabi taotluse, paludes ta vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kostja ei olnud teadlik, et abielu saab lahutada koos vara jagamisega. Kohus jättis määrusega rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostjal puudub juriidiline haridus ning ta ei saanud end kaitsta. Kohus ei ole kaitsnud poolte võrdsust ega selgitanud kostjale tema õigusi. Hageja ei ole kohtumenetluse ajal täitnud oma lubadust ning on piiranud juurdepääsu asjadele ja kinnisvarale. Kostjal puudub elukoht ja võimalus võtta laenu uue elukoha soetamiseks. Kostja soovib lahutuse jõustumisel tagasi võtta oma neiupõlve/abielueelse nime. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 2
(4)- TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul sellise olukorraga tegemist. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamisel. Maakohus on kostja menetluses isiklikult ära kuulanud ja arvestanud kostja vastuväidetega kohtuotsuse tegemisel. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid abielu lahutamisele. Asjaolu, et kostjal on ka abikaasade vahelistest varalistest õigustest tulenevad nõuded hageja vastu, ei takista abielu lahutamist, sest kostja saab eraldi pöörduda kohtusse seoses varaliste nõuetega. Ka kostja soov lahutuse jõustumisel võtta tagasi oma neiupõlvenimi ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eelnimetatut selgitab kolleegium täiendavalt allpool.
- Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud väiteid ning on leidnud, et kostja kaebusel puudub ilmselt perspektiiv. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Praegusel juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja allpool vastab ka kõikidele kaebuse väidetele.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et maakohus ei oleks menetluses kaitsnud poolte võrdsust. Ringkonnakohus märgib, et abielu lahutamise vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja kohtul tuli kostja ära kuulata asjaolude suhtes, mis on abielu lahutamise seisukohast vajalikud ja mille kohtu ette toomine ei eelda kostjal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kohus kuulas kostja ära ning kostja sai veel täiendavaid võimalusi olla kohtu poolt ära kuulatud, kuna kohus määras mitmeid kohtuistungiaegu. Kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust, millega maakohus keeldus kostjale riigi õigusabi andmisest ja on minetanud sellega õiguse tugineda maakohtu poolsele otsustusele talle mitte riigi kulul esindajat määrata.
- Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses toonud välja asjaolusid, milleks kohus oleks võinud järeldada pooltevahelise vara jagamisega seonduvat võimalikku vaidlust või asjaolu, et kostjal on varalisi nõudeid hageja vastu. Hageja on esitanud abieluvaralepingu, sellele oma nõudes tuginemata. Samuti ei ole kostja sellele tuginedes asjaolusid esile toonud. Maakohtul ei olnud seetõttu alust võtta seisukohta poolte varaliste õiguste osas. Ringkonnakohus selgitab, et abielu lahutamise nõude lahendamine ei takista kohtusse pöördumist seoses (endiste) abikaasade varaliste õigustega.
- Samuti ei ole kostja menetluse kestel tuginenud sellele, et hageja on piiranud kostja ligipääsu nende ühisele eluasemele ja eluasemega seotud varale. PKS § 68 ja § 69 näevad ette võimaluse nõuda kohtult, et kohus määraks pärast abielu lõppemist kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete ning eluasemega seotud vara suhtes. Vastavalt PKS §-le 70 saab eelnimetatud alustel tekkinud vaidlusi lahendada nii koos abielu lahutamise asjaga kui ka iseseisva asjana. Kostja ei ole sellist nõuet maakohtule esitanud ning ringkonnakohtul puudub seadusest tulenev võimalus lahendada kostja võimalikke nõudeid esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väidete alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on võimalik pöörduda uuesti maakohtusse ka (endiste) abikaasade õiguste määramiseks nende ühise eluaseme ja muude sellega seotud esemete osas. 3
(4)- Kostja ei ole esitanud maakohtule taotlust taastada tema varem kantud perekonnanimi. Ringkonnakohus selgitab, et nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Seega tuleb kostjal tema neiupõlvenime taastamiseks pöörduda perekonnaseisuasutuse poole.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
(4)