1 Kriminaalasi nr 1-15-9546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9546 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 751

lg 3 p 2 määrata Pavel Ravlussevitšile elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Pavel Ravlussevitšile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 13.03.2019. Kohustada Pavel Ravlussevitšit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Pavel Ravlussevitšit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Pavel Ravlussevitš kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Pavel Ravlussevitš karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Ravlussevitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Ravlussevitš kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 01.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9546 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks loeti 13.07.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on jäänud samaks, käitumine on sarnane varasemaga (ka eelmine kuritegu oli narkokuritegu). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on impulsiivsus ja ajendiks isikliku 3 heaolu nimel majandusliku kasu saamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning osalenud riigikeele A2-taseme kursustel, kuid eksam jäi sooritamata seoses avavanglaosakonda ümberpaigutamisega. Isikul on võimaldatud külastada Töötukassat, et registreerida ennast aktiivse tööotsijana ning Maanteeametit seoses juhilubade vahetamisega. Kinnipeetav kannab alates 26.01.2017 oma karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 25.04.2017 töötab väljaspool vanglat xxxx (mööbli tootmine) abitöölisena. Lähedastega suhtleb isik peamiselt telefoni- ja lühiajaliste kokkusaamiste teel, lisaks on talle 04.04.2017 võimaldatud lühiajalist väljasõitu. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 9 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab isiku abikaasa 2 alaealise lapsega ning mis kuulub isiku abikaasale ja abikaasa emale. Elukoha üldine seisukord võimaldab paigaldada elektroonilise valve seadet ning korteri omanikud on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
2. aastal infotehnoloogi kutse. Riigikeele oskus on isikul hinnatud A1 tasemele. Viimane ametliku töö kogemus jääb isikul
3. või
4. aastasse. Kinnipeetav omab peamiselt mitteametliku töö kogemust (ehitusel). Enne vangistust isik ei töötanud ega õppinud, peamine tulu tuli narkootikumide käitlemisest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud tööga hõivatud. Võimaliku vabanemise järgselt soovib ta tööle asuda xxxx, mille juhatuse liige on kinnitanud töökoha olemasolu, olemas on ka garantiikiri. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 25.04.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 7779 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 464 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, vanemad ja vend, kellega suhted on head ja toetavad. Abikaasaga on isikul ühine poeg, kes sündis xxxx xxxx, kui isik oli juba vanglas. Isik ei ole saanud osaleda lapse kasvatamises ning maksab haginõuete läbi elatisraha. Lisaks on ka abikaasa laps, kelle kinnipeetav on samuti enda omaks tunnistanud (andnud oma perekonnanime). Kinnipeetava enda sõnul kriminaalse taustaga sõpru tal ei ole, kuid samas viitavad kuriteod võimalikele kriminaalsetele sidemetele. Korduvad kriminaal- ja väärteod, valitud spordiala (kickpoks), kui ka liikluskäitumine (korduvad väärteod – kiiruse ületamine, liiklusõnnetusest mitteteavitamine jne) viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetava enda sõnul motiveerib teda edaspidi muutuma viimati sündinud poeg, kuid samas varasemalt ei olnud toetava tugivõrgustiku olemasolu piisavaks motivatsiooniks. Kinnipeetava väitel ta ei kuritarvita alkoholi. Puuduvad karistused, mis sellele viitaksid. Väidetavalt on kinnipeetav proovinud kanepit. Isiku elu oli teataval määral seotud narkootikumide hankimisega, kuivõrd ta on teistkordselt karistatud narkootikumide omamise ja edasiandmise eest. Probleemid tarvitamisega puuduvad. Kinnipeetav on enesekeskne, kõrge enesehinnanguga, üleoleva hoiakuga. Vägivaldset käitumist ei ole teadaolevalt esinenud. Isik võib käituda tihti impulsiivselt ja teha kiireid otsuseid hetkevajadusest lähtuvalt, tagajärgedega arvestamata. Kinnipeetav tunnistab üksikuid probleeme, kuid ei lahenda neid kõige ratsionaalsemal viisil. Tuleviku eesmärgid on seotud perekonnale pühendumisega ning ametlikule tööle asumisega, et lapsi kasvatada. Kinnipeetav väärtustab head elu ja selle välist atribuutikat, selle nimel on ta pannud toime narkokuritegusid. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid, järgides neid valikuliselt. Katseajal on isik toime pannud 2 liiklusrikkumist. Varasemalt on isik kriminaalhooldajale öelnud, et on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid vähem 4 kui aasta pärast kriminaalhoolduse lõppu vahistati ta samalaadse kuriteo eest. Käesoleval hetkel on kinnipeetav tunnistanud, et käesolev (esmane) vangistus on muutnud tema mõtlemist ning ta ei soovi mingi hinna eest enam tagasi vanglasse. Teadvustab, et kui peaks uuesti sarnase kuriteo toime panema, kaotab enda eluaastatest palju rohkem, rikkudes sellega ka peresuhted. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 14%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent puudub, sest kinnipeetav ei ole vägivaldseid kuritegusid toime pannud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava Pavel Ravlussevitši tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla teeb ettepaneku määrata Pavel Ravlussevitšile, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.03.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Pavel Ravlussevitšile KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et isiku lähedasteks vabaduses on tema abikaasa V R. Rahvastikuregistri andmetel on isikul 1 alaealine laps, sündinud xxxx. Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad Pavel Ravlussevitši lähedaste hulka tema isa A R ja ema M R. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega on Pavel Ravlussevitšil võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasa V R ja abikaasa emale N L. V R sõnul võlgnevused antud elamispinna eest puuduvad. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadet paigaldada. Korteri omanikud on omapoolse kirjaliku nõusoleku selleks andnud. Xxxx on garanteerinud Pavel Ravlussevitšile töö üld- ja teedeehituse valdkonnas töölisena Ida-Virumaal ning ta saab tööle asuda koheselt peale tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus leiab, et Pavel Ravlussevitš tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku, tulenevalt Pavel Ravlussevitši ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.03.
6. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Pavel Ravlussevitš kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Peale esimese kuriteo toimepanemist ta vanglas karistust ei kandnud. Vanglas olles sai ta toimepandud tegudest aru, hindas kõik ümber ja saab nüüd aru, mida tähendab vabadus. Abikaasa ootab teda koju, ta tahab kasvatada lapsi. Oma poega on ta näinud vaid 10 korda. Tööle läheks ta xxxx, kus on suurem töötasu kui seal, kus ta praegu töötab. Tööle hakkaks ta teetöölisena ja siis saab ta ka hagisid tasuda. Praegu käib ta iga päev väljas, sõidab ühistranspordiga tööle ja tuleb tagasi vanglasse. Tal pole kunagi olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega, teda pole tarvitamise eest karistatud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Pavel Ravlussevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 25.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Abiprokurör ja kriminaalasja menetlenud prokurör Raigo Aas toetavad Pavel Ravlussevitši ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav P. Ravlussevitši vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, riigikeele A2 taseme õppes osalemine, Töötukassas aktiivse tööotsijana registreerumine, alates 26.01.2017 avavanglaosakonnas paiknemine, töötamine väljaspool vanglat xxxx abitöölisena, lähedastega suhtlemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu 5 suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on P. Ravlussevitšil olemas elektroonilisele järelevalvele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb P. Ravlussevitši puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 2 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla P. Ravlussevitši puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli P. Ravlussevitši edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli ligikaudu 21 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Lisaks kohaldatakse isikule elektroonilist järelevalvet 4 kuu kestel. Katseajal saaks P. Ravlussevitš kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 13.03.
7. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise järelevalve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Pavel Ravlussevitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja märkis, et talle jäi kõrvu kõlama kaks kummalist väidet kriminaalhooldaja poolt, nagu oleks oht, et Pavel Ravlussevitš hakkab tarvitama narkootikume ja talle tuleks kohaldada alkoholi tarvitamise keeld. Mitte ühestki vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et Pavel Ravlussevitš oleks narkootikume tarvitanud. Ta on seda teinud, kuid tal pole nendega mingeid probleeme. Mingeid probleeme pole olnud tal ka alkoholiga. Sellega, et vangla poolt on tehtud ettepanek määrata kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, nõustub kaitsja osaliselt, kuivõrd isik ei ole narkootikumide tarvitaja. Nagu on näha Pavel Ravlussevitši käitumisest, siis esmakordne vangistuses viibimine on talle selgeks teinud, kui tähtis on perekond. Praeguseks on ta avavanglas, käib väljaspool vanglat tööl. Uue kuriteo toimepanemise riski võib hinnata madalaks. Kaitsja on enam kui veendunud selles, et Pavel Ravlussevitš enam kuritegelikule teele ei asu. Kui tema jaoks omab mingitki tähtsust tema väike poeg, siis ta seda enam kindlasti ei tee. Kaitsja palub Pavel Ravlussevitši tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Alkoholi tarvitamise keeldu palub kaitsja mitte kohaldada ja tõsiselt kaaluda, kas kohaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu, omamise keelu vastu kaitsja ei vaidle. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Ravlussevitši võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu 6 hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Pavel Ravlussevitši käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine ning alates 26.01.2017 karistuse kandmine avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxxx abitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht abikaasa ja laste juures, korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteriomanikud on andnud oma kirjalikud nõusolekud selleks. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanedes on isikule garanteeritud töökoht xxxx töölisena, mis kohtu hinnangul aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses, vähendades seeläbi ka uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla ja prokuratuur toetavad Pavel Ravlussevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.03.
8. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Pavel Ravlussevitš viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Pavel Ravlussevitši elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Pavel Ravlussevitšile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Kohus määrab Pavel Ravlussevitšile katseaja ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.03.2019 ning paneb talle KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik