Obsah (7)

§ 155§ 151§ 121§ 44§ 45§ 72§ 43

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 23.05.2017

§ 155lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 11.07.
2. a käskkirjaga nr 6-2/1125 karistati Mikko Kobi distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks.
3. Tartu Vangla jättis 04.08.
4. a vaideotsusega nr 1-11/302-2 M. Kobi vaide Tartu Vangla 11.07.
5. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
6. M. Kobi esitas 15.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 11.07.
7. a käskkirja tühistada.
8. Tartu Halduskohus jättis 20.12.
9. a otsusega M. Kobi kaebuse rahuldamata.
10. M. Kobi esitas 19.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.12.
11. a otsuse peale.
12. Tartu Ringkonnakohus võttis 26.01.
13. a määrusega M. Kobi apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas Tartu Vanglat sellele vastama.
14. Tartu Vangla esitas 15.02.2017 vastuse apellatsioonkaebusele.
15. Tartu Vangla teavitas 13.03.2017 Tartu Ringkonnakohut asjaolust, et M. Kobi vabanes vanglast 08.03.2017 ning sellega seoses võib vastustaja hinnangul olla kaebaja tühistamisnõue muutunud ainetuks.
16. Tartu Ringkonnakohus andis 16.03.
17. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul on seoses kaebaja vanglast vabanemisega muutunud tühistamisnõue ainetuks. Ringkonnakohus selgitas, et menetluse jätkamine võib teatud juhtudel olla võimalik Tartu Vangla 11.07.
18. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Selleks peab aga kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma selles välja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse muutmise avalduse esitamata jätmisel või juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, võib ringkonnakohus jätta kaebuse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Mikko Kobi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. Kaebaja esitas Tartu Vangla 11.07.
2. a käskkirja tühistamisnõude. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks. Tartu Halduskohus jättis 20.12.
3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 19.01.2017 apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus võttis 26.01.
4. a määrusega menetlusse. Tartu Vangla teavitas ringkonnakohut 13.03.2017, et kaebaja on 08.03.2017 vanglast vabanenud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja vanglast vabanemisega tühistamisnõue kaebaja õiguste kaitseks enam tõhus vahend, kuna vaidlustatud käskkirjal puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Asja materjalide kohaselt (tl 33) on kaebaja talle Tartu Vangla 11.07.
6. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks määratud kahe ööpäeva pikkuse kartserikaristuse ära kandnud. Seega on vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg möödunud (haldusmenetluse seadus § 61 lg 2). Tühistamisnõude eesmärk on saavutada haldusakti kehtivuse kõrvaldamine tagasiulatuvalt, st algusest peale. Kuna kaebaja on distsiplinaarkaristuse ära kandnud, siis ei ole talle vaidlustatud käskkirjaga pandud kohustust enam võimalik tühistamiskaebusega olematuks muuta. Seega ei saaks isegi juhul, kui kohus vaidlustatud käskkirja tühistaks, see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi.
7. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul, kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel olla täielikult ammendunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.
8. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11). Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi võetakse kinnipeetava kahjuks arvesse mitmete teda puudutavate küsimuste lahendamisel (nt VangS § 31 lg 2, justiitsministri 30.11.
9. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 83 p 3¹ ja §96 5 lg 1 p 2), samuti 2 kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toime panemise korral talle distsiplinaarkaristuse määramisel või kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kaalumisel. Ringkonnakohtu hinnangul võivad karistuse ärakandmise tõttu kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristuse käskkirja mõjud avalduda isiku suhtes üksnes siis, kui ta on kinni peetava isiku staatuses. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja tühistamine ei saa olla kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest sellel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei omaks see kaebaja õiguste seisukohal enam mingit tähendust. Kaebeõigus

§ 44

lg 1 mõttes tähendab muuhulgas seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180).

1. Kuna tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatu. Samas saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
3. Ringkonnakohus andis 16.03.
4. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma selles välja

§ 45lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 16.03.

1. a määrust kaebajale kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus 20.04.
2. a määrusega kaebajale kaebuse muutmise taotluse esitamiseks antud tähtaega kuni 11.05.
3. Ringkonnakohtu 16.03.
4. a ja 20.04.
5. a määrused toimetati kooskõlas

§ 72

lg-ga 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 326 kaebajale kätte postkasti panekuga 03.05.2017 kaebaja enda poolt ringkonnakohtule telefoni teel antud aadressil, mis on ka rahvastikuregistris märgitud kaebaja üheks kontaktaadressiks. Postiasutuse teatise kohaselt olid kaebajale kättetoimetamise katsed ebaõnnestunud. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtule 03.05.2017 telefoni teel, et on ringkonnakohtu määrused kätte saanud. Kaebaja ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlust ei esitanud. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 155

lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.12.2016. a otsuse. 17. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk