← Eesti

2-14-55123/56

Tsiviilasi nr: 2-14-55123 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-55123 Tsiviilasi ILi hagi PLi vastu ühisvara jagamise nõudes ja PL vastuhagi ILi vastu ühisvara jagamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.01.2017 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3 500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ILi ja PLi apellatsioonkaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): IL (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xx-xx, xxxxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post aleksei.smelov@companion.

  1. ee)Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): PL (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Yyyyyyyy yy-yy, xxxxxxxxxxx ), lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu (e-post arina@jaroslavski.
  2. ee)Istungi toimumise aeg 04.05.2017 RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 06.01.2017 otsus tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis summas 22 500 eurot ühisvara jagamisel enamsaadu tõttu, kuna Xxxxxxx x, Xxxxxxx kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx) jäeti kostja ainuomandisse ja osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis summas 35 600 eurot ühisvara jagamisel enamsaadu tõttu, kuna Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx) jäi kostja ainuomandisse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1

(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123
  1. ILi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  2. PLi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
  4. Rahuldada osaliselt ILi hagi PLi vastu ühisvara jagamise nõudes ja PLi vastuhagi ILi vastu ühisvara jagamise nõudes. 4.
  5. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 4.2.
  6. Jätta ILi ainuomandisse Xxxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx asuv korteriomand (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx), väärtusega 58 000 eurot. 4.2.
  7. Jätta PLi ainuomandisse Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx asuv korteriomand (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) väärtusega 71 200 eurot. 4.2.
  8. Jätta PLi ainuomandisse Xxxxxxx x, Xxxxxxx asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) väärtusega 45 000 eurot. 4.2.
  9. Mõista PLilt ILi kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvelt hüvitis summas 35 600 eurot. 4.
  10. Võtta vastu ILi haginõudest loobumine sõiduauto Xxxx reg, nr xxxxxx jagamises.
  11. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
  12. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  13. 30.07.2014 esitas IL Harju Maakohtule hagi PLi vastu ühisvara jagamiseks. 26.01.2015 hageja täpsustas oma hagiavaldust.
  14. Hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Abielu lahutati Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Abielu kestel soetasid abikaasad järgmise vara: korteriomandi aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx (turuväärtus 71 200 eurot), elamumaa aadressil Xxxxxxx x, Xxxxxxx linn (turuväärtus 45 000 eurot) ja korteriomandi aadressil Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx (turuväärtus 58 000 eurot). Tegemist on ühisvaraga, mida hageja soovib jagada.
  15. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et Xxxxxxxxxxx x kinnistu ei kuulu poolte ühisvara hulka. Esiteks ei ole tõendatud, et raha, mis saadi korteri Xyxyxyxy xx-x, Xxxxxxxxa müügist, kasutati Xxxxxxxxxxx x suvila ostmiseks. Korteri müük toimus 09.10.1996, suvila ost aga 09.06.1997, s.o 8 kuud hiljem. Teiseks ostis kostja 09.06.1997 ainult ehitised ja rajatised, s.o vallaasjad (09.06.1997 ostu-müügilepingu p.1). Maa suvila juurde erastati 08.10.
  16. Selles osas on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (RKTKo 3-2-1-77-07 p 11, 3-2-1-164-05 ja 3-2-1-14-04). Lisaks nähtub XXXXXXXXX XXXXXXXe korraldusest, et erastatava maaüksuse maksustamishind oli 45 945 krooni, kuid erastatava maa ettemaksu tasumise teatise 2
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 kohaselt tasuti 22 973 krooni. Hageja leiab, et kostja esitatud dokumentidega pole tõendatud, et ta omandas kogu kinnistu oma lahusvara arvel.
  1. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et jätta Yyyyyyyy yy-yy korteriomand ja Xxxxxxxxxxx x kinnistu kostja omandisse ja Xxxxxxx xx-xx korteriomand hageja omandisse ning kohustada kostjat maksma enam saadud vara arvel hagejale rahalist hüvitist 29 100 eurot.
  2. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et Xxxxxxxxxxx x kinnistu kuulub kostja ainuomandisse sel põhjusel, et nimetatud vara on soetatud kostja lahusvara arvel, siis analoogselt võib kõrvale kalduda ühisvara jagamisel poolte võrdsuse põhimõttest ning jätta Xxxxxxx xx-xx korteriomand hageja ainuomandisse. Nimetatud korteriomand on soetatud hageja lahusvara arvelt. Hageja selgitas, et vallasasjana omandatud korteri aadressil Yxyxyxyxyx x-xx Xxxxxxxxas erastas hageja enne abielu sõlmimist. 01.11.2002 müüs hageja selle 350 000 krooni eest. 11.11.2002, s.o 10 päeva hiljem, soetas hageja Xxxxxxx xx-xx korteriomandi 334 000 krooni eest. Seega ostis hageja Xxxxxxx xx-xx korteriomandi Yxyxyxyxyx x-xx korteriomandi müügist saadud raha eest. Järelikult on alus kohaldada enne
  3. aastat kehtinud PKS § 19 lg 2, kalduda kõrvale ühisvara jagamisel poolte võrdsuse põhimõttest ning jätta Xxxxxxx xx-xx korteriomand hageja ainuomandisse. Sellisel juhul palub hageja jätta Yyyyyyyy yy-yy korteriomand ja Xxxxxxxx x kinnistu kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja enam saadud vara arvel rahaline hüvitis 35 600 eurot.
  4. Hageja kahtles kostja esitatud laenulepingu ja selle tõlke ehtsuses, sest esialgses vastuses kostja nõustus hagejaga, et Yyyyyyyy yy-yy korter kuulub abikaasade ühisvara koosseisu ning puudub põhjus poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Varem ei ole kostja ka maininud võlakirja. Laenuleping ja võlakiri on koostatud tagantjärgi. Juhul, kui laenuleping osutub ehtsaks, kuulub Yyyyyyyy yy-yy korteriomand igal juhul poolte ühisvarasse, kuna korteriomand soetati abielu kestel ning perekonna huvides, hoolimata faktist, et laenuleping sõlmiti enne poolte abiellumist.
  5. 14.04.2015 avalduses hageja lisas, et ühisvaraks on ka sõiduauto XXXX reg. nr xxxxxx turuhinnaga 2 000 eurot. Sõidukit kasutab kostja ning hageja ei ole sellest sõidukist huvitatud. Hageja palub jätta sõiduauto XXXX reg. nr xxxxxx kostja omandisse ning mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 1 000 eurot. 21.04.2015 kohtuistungil loobus hageja sellest nõudest. Kostja vastuväited
  6. Kostja tunnistas esialgses vastuses hagi osaliselt nii ühisvara kooseisu kui ka selle jagamise osas. Kostja nõustus hagejaga, et korteriomandid kuuluvad poolte ühisvara hulka ja need tuleb jagada selliselt, et Yyyyyyyy yy-yy korteriomand jätta kostja ainuomandisse ja Xxxxxxxx xx-xx korteriomand jätta hageja ainuomandisse. Kostja leidis, et elamumaa aadressil Xxxxxxxxxxx x Xxxxxxxx linnas kuulub kostja lahusvara hulka. Hilisemates seisukohtades kostja väitis, et ka Yyyyyyyy yy-yy korter kuulub kostja lahusvara hulka. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
  7. Kostja põhjendas, et 07.03.1978 (s.o enne hagejaga 24.05.1995 abielu sõlmimist) eraldati kostjale Xxxxxxxxa Linna TSN TK elamispinna arvestuse ja jaotamise osakonna poolt välja antud orderi nr xxxx alusel kahetoaline korter aadressil Xyxyxyxy xx-x Xxxxxxxxas. Kostja erastas korteri enne abielu sõlmimist. 09.10.1996 müüs kostja temale kuuluva Xyxyxyxy xx-x korteriomandi 60 000 Eesti krooni eest. 09.06.1997 soetas kostja suvila aadressil Xxxxxxxxxxx x Xxxxxxxxs 60 000 Eesti krooni eest. Kostja ostis suvila lahusvaraks olnud Xyxyxy xx-x korteri müügist saadud raha eest. Kuna korteri müügist saadi sularaha, ei ole raha liikumine kajastatud pangadokumentides. Vallasasjana ostetud suvila erastati 08.10.1998 Xxxxxxxx 3
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 Linnavalitsuse korraldusega nr 1324 kostja nimele. Kostja esitas Xxxxxxxx Linnavalitsuse ostueesõigusega erastatava maa ettemaksu tasumise 13.07.1998 teatise, millest nähtub, et ettemaksu EVP-des tasujaks on kostja. Kohaldada tuleks enne
  1. aastat kehtinud PKS § 19 lg 2, kalduda kõrvale ühisvara jagamisel poolte võrdsuse põhimõttest ning jätta kinnistu aadressil Xxxxxxxx x kostja ainuomandisse.
  2. Juhul, kui kohus leiab, et Xxxxxxxxxxx x kinnistu kuulus ühisvara hulka, siis tuleb abikaasade osade võrdusest kõrvale kalduda ja kohaldada PKS redaktsiooni, mis kehtis
  3. aastal (PKS § 19 lg 1, lg 2 p 3). Sellest tulenevalt tuleb poolte ühisvara jagamisel arvestada asjaoluga, et Xxxxxxxx x kinnistu soetati ühe abikaasa lahusvaraks olnud EVP kasutamisega. Seega tuleb Xxxxxxxx x kinnistu jätta kostja ainuomandisse.
  4. Yyyyyyyy yy-yy korteriomandi osas kostja selgitas, et korteri müügileping sõlmiti 31.07.1996 küll poolte abielu ajal, kuid korter soetati kostja lahusvara arvel. Vahetult enne abielu sõlmimist 06.05.1995 sõlmis kostja JRiga laenulepingu 70 000 krooni saamiseks. Kostja võttis laenu Yyyyyyyy yy-yy korteri ostmiseks ja see ei ole võetud perekonna huvides, sest laen võeti enne abielu sõlmimist. Kostja tagastas laenu JRile 11.09.1996 enda isiklikest vahenditest. Hageja laenu tagastamises ei osalenud. Vastavalt 06.05.1995 sõlmitud laenulepingule kostja kinnitas, et laenu tagamiseks on temal Xxxxxxxx Hoiupangas 2 hoiuarvet, ühel arvel 6073 rubla ja teisel 11 000 rubla. Laenu tagastamist on kinnitanud laenuandja JR oma allkirjaga võlakirjal 11.09.
  5. Arvestades ülaltoodut, on kostja seisukohal, et Yyyyyyyy yy-yy korteriomand on samuti omandatud kostja lahusvara arvel. Juhul kui kohus leiab, et Yyyyyyyy yy-yy korteriomand kuulub ühisvara hulka, siis tuleb abikaasade osade võrdusest kõrvale kalduda ja kohaldada
  6. aasta redaktsiooni PKS § 19 lg 2 p 3 ja arvestada, et Yyyyyyyy yy-yy korteriomand omandati enne abielu sõlmimist kostja rahaliste vahendite arvel. Seega Yyyyyyyy yy-yy korteriomandi mõttelisest osast tuleb kostja osaks lugeda 99/100 ja hageja osaks 1/
  8. Hageja väidete osas Xxxxxxx xx-xx korteri kuulumisest hageja lahusvara hulka kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et Yxyxyxyxyx x-xx korteri müügist saadud raha kasutati Xxxxxxx xx-xx korteri ostmiseks. Asjaolu, et korter oli ostetud 10 päeva pärast eelmist korteri võõrandamist, et anna veel alust arvata, et tegemist on samade rahaliste vahenditega. Seega on kostja seisukohal, et Xxxxxxx xx-xx korter kuulub poolte ühisvara hulka, mida tuleb jagada võrdselt. Samas kostja märkis, et alternatiivselt on temal võimalik nõustuda hageja esitatud alternatiivse nõudega ning kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest analoogselt Xxxxxxxxxxx x kinnistu ja Yyyyyyyy yy-yy korteriomandi puhul.
  9. Sõiduauto XXXX reg. nr xxxxxx osas kostja märkis, et see on omandatud pärast poolte abieluliste suhete lõppemist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et sõiduk kuulub poolte ühisvara hulka. Esimese astme kohtu otsus
  10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja otsustas: Jätta ILi ainuomandisse Xxxxxxx xx-xx Xxxxxxxx korteriomand registriosa nr xxxxxxxx, väärtusega 58000 eurot, kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsusest; jätta PLi ainuomandisse Yyyyyyyy yy-yy Xxxxxxxx korteriomand registriosa nr xxxxxxx, väärtusega 71200 eurot, kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsusest; jätta PLi ainuomandisse Xxxxxxxxxxx x Xxxxxxxx elamumaa registriosa nr xxxxxxx, väärtusega 45000 eurot, mõista PLilt ILi kasuks välja resolutsiooni punktis 3 nimetatud enamsaadud kinnisvara väärtuse hüvitamiseks 22500 eurot; võtta vastu ILi haginõudest loobumine sõiduauto Xxxx registrinumbriga xxxxxx jagamises. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 4
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123
  1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt abiellusid pooled xx.xx.xxxx.a. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu xx.xx.xxxx.a otsusega nr x-xx-xxxx, otsus jõustus 16.05.2014.a.
  2. Poolte abielu ajal soetatud varaks on korteriomand aadressil Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx, korteriomand aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx ja elamumaa kinnistu aadressil Xxxxxxx x, Xxxxxxx.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx korteriomand on hageja kasutuses tema elukohana ja Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx korteriomand ning Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx kinnistu on kostja kasutuses kostja elukoha ning suvilana. Kumbki pooltest ei soovi kasutama hakata teise poole kasutuses olevat kinnistut. Kohus arvestab nimetatud asjaoludega ühisvara jagamisel.
  4. Kinnisvarabüroo Uus Maa hinnangu järgi on korteriomandi Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx väärtus 29.10.2014.a seisuga 58000 eurot. Hageja on väitnud, et Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx asuv korteriomand soetati täielikult hageja lahusvara eest. Hageja on esitanud tõendina notariaalse ostu-müügilepingu 01.11.2002.a, millise kohaselt hageja müüs korteri Yxyxyxyxyx x-xx, Xxxxxxxx hinnaga 335000 krooni. Samuti esitas hageja tõendina notariaalse ostu-müügilepingu 11.11.2002.a, millise kohaselt hageja ostis korteri Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx hinnaga 334000 krooni. Kuna kahe tehingu vaheline aeg on vaid kümme päeva ja kuna korterite hind erineb vaid 1000 krooni võrra, on ka eluliselt usutav, et hageja kasutas ühe korteri müügist saadud raha teise korteri ostmiseks. Eeltooduga on tõendatud, et Xxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx korteriomand on soetatud abielu ajal täielikult hageja lahusvara arvelt.
  5. Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx korteriomandi väärtuseks 31.10.2014.a seisuga 71200 eurot. Kostja on väitnud, et Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx asuv korteriomand soetati täielikult kostja lahusvara eest. Kostja on andnud vande all ütlusi selles, et korteri ostmiseks laenas ta 70000 krooni töökaaslaselt JRlt 6.mail 1995.a, laenu tagastamiseks kasutas oma Xxxxxxx olevatel pangakontodel olevat raha ja temale abielu-eelsest ajast kuuluva Xyxyxyxy xx-x, Xxxxxxxx asuva korteri müügist saadavat raha. Kostja ütlustega on kooskõlas tunnistaja JR ütlused, millise kohaselt ta laenas oma töökaaslasele PLile raha kahel korral, ühel korral 80000 krooni auto ostmiseks ja teisel korral 70000 krooni 3-toalise korteri ostmiseks, laenamine toimus 90-ndatel, laen on tagastatud. Kostja on esitanud tõendina 06.05.1995.a koostatud lepingu tema ja JR vahel, millise kohaselt laenab JR käest 70000 krooni korteri ostmiseks, laenu tagab kontodega Xxxxxx, kusjuures ühel kontol on 6073 rubla ja teisel kontol 11000 rubla ning samuti tagab laenu korteri Xyxyxyxy xx-x müügist saadava rahaga. Kostja on esitanud tõendina 31.07.1996.a sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu, millise kohaselt ta on ostnud korteri Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx hinnaga 70000 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx korteriomand on soetatud abielu ajal täielikult kostja lahusvara arvelt.
  6. Hageja on nimetanud Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx kinnistu väärtuseks 45000 eurot, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega määrab kohus suvilakinnistu väärtuseks 45000 eurot. Kostja on esitanud tõendina 09.10.1996.a notariaalse ostu-müügilepingu, millise kohaselt müüs Xxxxxxxxas Xyxyxyxy xx-x asuva korteriomandi hinnaga 60000 krooni. 09.06.1997.a notariaalse ostu-müügilepingu kohaselt on PL ostnud Xxxxxxxxs Xxxxxxx xxxxxxx Xxxxxxxxxxx x asuvad hooned ja ehitised hinnaga 60000 krooni.
  7. Xxxxxxxx Linnavalitsuse xx.xx.xxxx.a korraldusega nr xxx on PLile antud õigus erastada ostueesõigusega maa Xxxxxxx x, Xxxxxxx hinnaga 45945 krooni. 13.07.1998.a tasus PL 22973 EVP krooni. Poolte ütlused on vastukäivad ja kirjalikke tõendeid kostjal oma väidete tõendamiseks esitada ei ole. Samuti on Riigikohus oma lahendites asunud korduvalt seisukohale, et abielu ajal maa ostueesõigusega 5
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 erastamise korral tekib maa ühisomand ka siis, kui hooned kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Eeltoodust tulenevalt on kohtu seisukoht, et Xxxxxxxxxxx x suvilakinnistu on poolte ühisvara ning ühisvara jagamisel ei ole alust kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kinnistut kasutab suvilana kostja. Mõlemad pooled soovisid suvilakinnistu kostjale jätmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xxxxxxx x, Xxxxxxx kostja PLi omandisse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud vara arvelt. Kuna kinnistu väärtuseks on 45000 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadu hüvitamiseks 22500 eurot.
  1. Kohus võtab vastu loobumise ja lõpetab menetluse sõiduauto jagamises. PLi apellatsioonkaebus
  2. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis summas 22 500 eurot ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata, alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kinnistu Xxxxxxx x, Xxxxxxx on omandatud apellandi lahusvaraga, sest kostja sai korteri Xyxyxy x-xx, Xxxxxxxx müügist rahalised vahendid, mille eest ostis nimetatud kinnistu. Kostja erastas kinnistu aluse maa endale lahusvarana kuuluvate EVP-dega. Samuti andis tunnistaja JR ütlusi, et kinnistu aadressil Xxxxxxx x, Xxxxxxx omandati 100% kostja lahusvara arvel. Kohus pole nimetatud tõendiga arvestanud
  4. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et hageja väidetel on Xxxxxxx x, Xxxxxxx kinnistu väärtuseks 45 000 eurot ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hagis märkis hageja kinnistu väärtuseks 40 000 eurot, seega tuleb arvestada selle väärtusega. Kohus jättis arvestamata, et kinnistu erastas kostja temale kuuluvate EVP-de arvelt. ILi apellatsioonkaebus
  5. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada osaliselt maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas jätta PLi ainuomandisse Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx asuva korteriomandi, kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning teha selles osas uus otsus, millega mõista nimetatud korteriomandi kostjale jäämise tõttu hageja kasuks välja hüvitis summas 35 600 eurot. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus jõusse, menetluskulud jätta kostja või poolte endi kanda.
  6. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõus sellega, et korteriomand Yyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx soetati kostja lahusvara arvelt. Kostja on esitanud kohtule võlakirja, mille ehtsuses hageja kahtleb. Hoolimata sellest, et laenuleping sõlmiti enne poolte abiellumist, soetati korteriomand abielu ajal ning ühisvara huvides võetud laen on ühiskohustus, sest laen tagastati abielu ajal. Samuti ei saanud kostja tagastada laenu Xxxxxxx rahaga, sest võlakirja järgi oli Xxxxxx pangas hoiusel 17 073 rubla, mis võrdus tol ajal 1 773 krooniga, laenu pidi kostja tagastama summas 70 000 krooni. Vastused apellatsioonkaebusele
  7. Vastustajad vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis summas 22 500 eurot ühisvara jagamisel enamsaadu tõttu, kuna Xxxxxxx x, Xxxxxxx kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx) jäeti kostja ainuomandisse ja osas, millega 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis summas 35 600 eurot ühisvara jagamisel enamsaadu tõttu, kuna Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx) jäi kostja ainuomandisse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  1. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Asja materjalidest nähtub: - Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx - Abielu lahutati Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega. - Abielu kestel soetati järgmine vara: 1) 31.07.1996 korter aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx, 2) 09.06.1997 aadressil Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx linn asuvad hooned ja ehitised, mille alune maa erastati 1998.a. 3) 11.11.2002 korteriomand aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx.
  3. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas korter aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx ja kinnistu Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx omandati ühisvara arvel või kostja lahusvara arvel ning olenevalt tuvastatust, kas hagejal on õigus saada ühisvara jagamisel kostjalt enamsaadu arvelt hüvitist. Vaidlus on ka kinnistu Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx turuväärtuse üle ühisvara jagamise seisuga.
  4. Maakohus leidis, et kinnistu Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx on poolte ühisvara, kuna poolte vande all antud ütlused on vastukäivad ning kirjalikke tõendeid kostjal väidete, et ta soetas Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx lahusvara arvel, tõendamiseks kostjal esitada ei ole. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks ta ei arvesta eelnimetatud seisukohta väljendades kostja esitatud kirjalike tõenditega.
  5. Asjas esitas kostja 09.10.1996 müügilepingu, millest nähtuvalt müüs ta Xyxyxyxy xxx, Xxxxxxxx asuva korteri hinnaga 60 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et korter aadressil Xyxyxy xx-x, Xxxxxxxx oli kostja lahusvara. 09.06.1997 ostumüügilepinguga ostis kostja Xxxxxxxxs Xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxxxxx x asuvad hooned ja ehitised hinnaga 60 000 krooni. Menetluses on kostja tuginenud sellele, et oma lahusvara hulka kuuluva korteri müügist saadud raha eest ostis ta Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx asuvad hooned ja ehitised. Arvestades, et lahusvarana müüdud korteri eest saadud summa ja Xxxxxxx x, Xxxxxxx eest tasutud summad on sama suured, on ringkonnakohtu arvates veenvad kostja väited, et ta soetas Xxxxxxx 2, Xxxxxxxx oma lahusvara arvelt.
  6. Hageja andis vande all seletusi, et Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx omandati poolte säästude ja hagejale kuulunud Yxyxyxyx asunud korteri üüritasust. Kirjalikke tõendeid säästude kohta ja üüritasu kasutamise kohta Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx ostmiseks hageja ei esitanud. Arvestades poolte esitatud tõendeid on kostja väited Xxxxxxx x, Xxxxxxx soetamise kohta veenvamad.
  7. Ringkonnakohtu istungil avaldasid pooled, et selle üle puudub vaidlus, et mõlema poole EVP-d olid nende lahusvara. Hageja väidetel kasutas ta enda EVP-d tema lahusvara hulka kuulunud Yxyxyxyxy korteri erastamiseks. Kostja väidete järgi kasutas ta oma EVP-d Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx kinnistu erastamiseks. Asjas on esitatud Xxxxxxxx Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr xxx, mille järgi anti kostjale õigus erastada ostueesõigusega maa Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx müügihinnaga 22 950 eurot erastamisväärtpaberite eest. Kuna hageja väidete järgi erastas ta temale kuuluvate EVP-dega Yxyxyxyxyx korteri, siis leiab ringkonnakohus, et xx.xx.xxxx Xxxxxxxx Linnavalitsuse korraldusega (I kd, tlk 169), 13.07.1998 ostueesõigusega erastatava maa ettemaksu tasumise teatisega (I kd, tlk 170) ja 26.11.1997 teatisega nr 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 M2083 (I kd, tlk 171) hoonete ja ehitiste kuuluvuse ja maksumuse kohta on tõendatud, et kostja erastas Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx maatüki temale kuuluvate EVP-de eest.
  1. Kuna nii ehitised ja hooned vallasasjana kui ka Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx maatükk omandati kostja lahusvara arvelt, siis ei ole põhjendatud maakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis ühisvara jagamisel enamsaadu arvel põhjendusega, et Xxxxxxxx x, Xxxxxxxx jäi kostjale.
  2. Kuna nimetatud kinnistu omandati kostja lahusvara arvelt ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kinnistu tuleb jätta kostjale, ei ole ühisvara jagamisel tähtsust sellel kostja apellatsioonkaebuse väitel, et ühisvara jagamise seisuga oli kinnistu väärtuseks 45 000 eurot asemel 40 000 eurot.
  3. Maakohus leidis, et kostja vande all antud seletustega, tunnistaja JR antud ütlustega ja 06.05.1995.a sõlmitud lepinguga on tõendatud, et korteri aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxxas ostis kostja oma lahusvara arvelt. Asjale lisatud 06.05.1995 võlakirja (I kd, tlk 172; tõlge I kd, tlk 173) kohaselt võttis kostja 06.05.1995 laenu summas 70 000 krooni JR käest korteri ostmiseks. Laenu garanteerib Xxxxxx hoiupangas asuva 2 tähtajalise hoiusega summas 6073 rubla ja 11 000 rubla, hoiustamise tähtaeg 24.04.
  4. 11.09.1996 teate järgi on võlg kätte saadud.
  5. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Korter aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx osteti 31.07.1996 (I kd, tlk 190) 70 000 krooni eest. Käesolevas asjas ei ole ringkonnkohtu arvates tõendamist leidnud, et kostja tagastas laenu oma lahusvara arvelt, sest veenvaid tõendeid selle kohta, et kostjal oli lahusvarana pangakontol sellised summad, mis võimaldasid laenu summas 70 000 krooni tagasi maksta, esitatud ei ole. Ainuüksi kostja vande all antud seletused selle kohta, et tal oli laenu tagasimaksmiseks raha Xxxxxx pangas juba enne abiellumist ei ole piisavalt veenvad, et kostja väide tõendatuks lugeda. Veenvust kostja väidetele ei lisa ka see, et kuigi väidetav laenuleping sõlmiti enne abielu sõlmimist osteti korter Yyyyyyy tn-le alles 1 aasta peale abielu sõlmimist. Selle kohta, millisel põhjusel oli vaja võtta laen 1 aasta enne korteri soetamist kostja loogilisi selgitusi ei ole andnud. Võlakirjas antud kinnituse järgi oli kostjale väidetavalt kuulunud hoiuste hoiustamise tähtaeg korteri soetamise ajaks möödunud, mistõttu võinuks kostja osta korteri ka pangarvetel oleva raha arvelt. Hageja väitele, et isegi juhul, kui kostjal oleks olnud võlakirjas märgitud raha Xxxxx pangas hoiustatud, moodustas see korteri Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx ostusummast ainult väga väikese osa, arvestades rubla ja krooni vahetuskurssi, pole kostja vastuväiteid esitanud. 23.11.2016 istungil vande all antud kostja seletustest nähtub, et rubla ja krooni vahetuskurssi ta ei mäleta.
  6. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et laen JRle tagastati kostja lahusvara arvelt, siis ei saa ühisvara jagamise käigus korteriomandi Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. Kostja poolt enne abielu võetud laenu abil abielu ajal ostetud korteriomand ei ole soetatud kostja lahusvara arvelt, kui laen maksti tagasi poolte abielu ajal ehk ühisvara arvelt.
  7. Asjas on 26.11.2014 ekspertiisiaktiga nr xxxx/xx ( kd, tlk 92-112) tõendatud, et 31.10.2014 seisuga on korteriomandi aadressil Yyyyyyyy yy-yy, Xxxxxxxx väärtus 71 200 eurot. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud korteriomand tuleb jätta kostjale, tuleb kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt välja mõista 35 600 eurot. Menetluskulude jaotus
  8. Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. 8
(9)Tsiviilasi nr: 2-14-55123 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.