← Eesti

2-17-100379/13

Obsah (12)§ 403§ 438§ 5§ 230§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177§ 434

2-17-100379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 24. mai 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-100379 Tsiviilasi Uni

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.05.

  1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud poote väited ja vastuväited ning tõendid võimaldavad seda teha. 4

(8)2-17-100379
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
  3. Hageja väidab, et pooled on 18.05.2016 sõlminud poolhaagise rendilepingu ning et selle alusel on kostja kasutanud hagejale kuuluvat poolhaagist registrimärgiga xxxx. Kostjaga rendilepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud rendilepingu üldtingimused nr 652, millede järgi on rentnikuks Perun Trans OÜ, registrikood 12445300, asukoht Üleviste 13-9, 45107 Tapa, tel nr 51974288, e-posti aadress peruntransou@gmail.com ja esindaja Alexsey Gerasimovich (t.lk. 28-31). Samas rendilepingu üldtingimused nr 652 on digitaalselt allkirjastatud V P’i (isikukood xxxx) poolt. Hageja ei ole välja toonud, miks ta rendilepingu üldtingimustele nr 652 märkis kostja esindajana Alexey Gerasimovich’i, kui kostjat väidetavalt esindas V P, kellel esindusõiguse olemasolu hageja eeldas.
  4. Rendilepingu mõiste on sätestab VÕS § 339, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel, et ta pole hagejaga rendilepingut sõlminud ning et võlasuhte puudumise tõttu ei ole hagejal ka kostja vastu nõudeõigust tekkinud.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas on tõendatud kostjaga rendilepingu sõlmimine, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu, kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks. 24.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama kostjaga rendilepingu sõlmimise, rendi (tasu) suuruses kokkuleppimise, rendilepingu esemeks oleva poolhaagi kostjale üleandmise ja kostja poolt kokkulepitud tasu mittemaksmise fakti. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tal ei ole rendilepingulist suhet hagejaga. 25. Kohus ei nõustu hagejaga väidetega, et V P tegutses kostja esindajana. Hageja ühelt poolt väidab, et V P tegutses kostja esindajana, kuid samas väidab hageja, et ta eeldas, et V P tegutses kostja nimel ning et tal on selleks ka esindusõigus. TsÜS § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku 5

(8)2-17-100379 töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V P on, või tehingu tegemise ajal oli, kostja töötaja. Ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et V P poolhaagise registrimärgiga xxxx kostja majandustegevuses kasutas. Nõustuda ei saa ka hageja väidetega, et V P osales Perun Trans OÜ juhtimises juhina, sest äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt kostja juhatuse liikmeteks on Alexey Gerasimovich ja Tina Šrainer. Seega hageja ei ole tõendanud, et V P on isik, kelle eest kostja vastutab. TsÜS § 121 lg 2 alusel teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Maakohus leiab, et V P’il ei ole tekkinud kostja suhtes ka TsÜS § 121 lg 2 sätestatud spetsiifilise juhi volitust kostja esindamiseks põhjusel, et asjas ei ole väidetud ega tõendatud, et ka varem hagejaga tehingute tegemisel V P kostjat esindas. Kuna tõendamata on V P’i tegevuse seotus kostjaga, siis ei saanud hagejal ka tekkida eeldust, et V P tegutses kostja esindajana.
  1. Edasi kontrollib kohus, kas hagejal oli võimalik eeldada, et kostjat esindab isik TsÜS § 118 lg 2 alusel. Nimetatu sätte kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja teadis või pidi teadma V P’i poolt kostja nimel tehingu tegemist või et kostja talub V P’i tegevust kostja esindajana. Sellepärast leiab kohus, et hagejal ei saanud ka tekkida V P’il kostja esindamiseks esindusõiguse olemasolu eeldust. V P’i poolt hagejale avaldatud e-posti aadressi peruntransou@gmail.com ei ole võimalik kostjaga seostada, sest äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on kostja e-posti aadressiks peruntrans@gmail.com, kuni 29.01.2016 kasutas kostja e-posti aadressina ka xxxx. Lisaks ei kuulu V P’i poolt hagejale avaldatud telefoninumber xxxx kostjale, kostja poolt äriregistrile teatatud telefoninumber on
  3. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole 18.05.2016 hageja ja V P’i vahel sõlmitud rendilepingu pool ja kostjal ei ole sellest lepingust hageja ees kohustusi tekkinud. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei käitunud hageja suhtes heas usus, sest väidetavad kostja andmed, millede esitamise tõttu hageja sellise järelduse tegi, ei ole esitatud kostja poolt. 14.11.2016 kirja e-posti aadressile menetlus@kreedix.ee on saatnud V P e-posti aadressilt peruntransou@gmail.com (t.lk. 84), selles ei ole kirjas, et kirja saatis kostja juhatus. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja juhatusega suhelnud ega kostjale väidetavast nõudest teatanud. Menetluskulud 28.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda. 29. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende 6

(8)2-17-100379 hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 30.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 1) 20.03.2017 vastuse hagiavalduse (t. lk. 65-67, millest sisuline tekst 1.5 lk), 2) 18.04.2017 seisukoha hageja vastusele (t. lk.89-92, sisuliselt 1.5 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (t. lk. 104), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses 160 eurot (115 eurot x 2 t), mis kuulub väljamõistmisele hagejalt. 34.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 35. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.