Obsah (6)

§ 424§ 74§ 68§ 50§ 83§ 75

1-17-5220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5220 (17230200383) Kohtunik Liina Po

§ kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Paul Pikma Süüdistatav 424 järgi Andrei Kärner – isikukood 36603270360, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel (valdab eesti keelt), töökoht xxxx OÜ, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Kärner

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Andrei Kärner ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Järve tee 6-4, Klooga alevik Keila vald, Harjumaa; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.mitte tarvitama alkoholi; 8.osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9.alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 74

lg 1 alusel määrata Andrei Kärner katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 28.05.2017.a – 30.05.2017.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Vabastada kinnipeetav kohtusaalis vahi alt. Välja mõista Andrei Kärnerilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352.50 eurot riigituludesse. Kohustada Andrei Kärnerit tasuma väljamõistetud sundraha 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 35.25 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andrei Kärner, kriminaalasi 1-17-5220, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Andrei Kärnerilt mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Andrei Kärner kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 83

lg 31 alusel konfiskeerida Andrei Kärneri lepingust tulenev kasutusõigus mootorsõidukile mootorratas Yamaha XVS 650A registreerimisnumbriga xxxx. Mootorratas Yamaha XVS 650A (asub Rahumäe tee 6 Tallinn) – anda Mogo OÜ-le Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Andrei Kärner’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 28.05.2017 kell 21:17-21:25 Harju maakonnas Keila vallas mööda Haapsalu maanteed Vasalemma suunas kuni kukkus Niitvälja-Kulna tee
3. km-l vasakpööret sooritades, mootorratast Yamaha XVS 650A, registreerimisnumbriga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,06 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l , (lõplik tulemus 0.96 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Andrei Kärner pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Andrei Kärner, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 29.05.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Andrei Kärneri süüdi tunnistamist ja karistamist

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 28.05.2017 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.

§ 74

lg.1 ja 3 korras jätta ärakandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 5, 8 ning lg 4 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Katseajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgnevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9) alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

Andrei Kärneri nõusolekul ning juhindudes

§ 83

lg 31 alusel konfiskeerida Andrei Kärner’ile kuuluv lepingust tulenev kuriteo toimepanemise vahendi mootorsõiduk mootorratas Yamaha XVS 650A registreerimisnumbriga xxxx kasutusõigus. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt välja alljärgnevalt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas II astme kuriteo toimepanemise eest, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 352.50 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes (kiirmenetluse sätete järgi) leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 313 sätetest Liina Pohlak Kohtunik