← Eesti

2-17-4489/14

Obsah (9)§ 10§ 22§ 23§ 171§ 55§ 31§ 86§ 65§ 1

2-17-4489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 30. mai 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-4489 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja

§ 10lg 2 p 2, § 15 lg 1 ja § 31 lg 1 kuulutada välja võlgniku pankrot.

MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, määrati avalduse läbivaatamiseks eelistung ja võlgnikule määrati tähtaeg avaldusele võimalike vastuväidete esitamiseks kuni eelistungi alguseni.
  2. Avaldus koos lisadega on võlgnikule 11.04.2017 isiklikult kätte toimetatud Rakvere kohtumaja kantseleis. Võlgnik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
  3. Kohus arutas asja 17.04.2017 toiminud eelistungil. Eelistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde ja palus nimetada ajutine haldur. Võlgnik avaldusele vastu ei vaielnud ning tunnistas võlgade olemasolu.
  4. Viru Maakohtu 19.04.2017 kohtumäärusega nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. mail 2017 esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatus Viktoria King’i nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Ehitisregistris ehitisi registreeritud ei ole. Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Pankadest saadud andmetel on Viktoria King’i nimele avatud arvelduskonto xxxx xxxx, FIE konto jääk 278.02 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Viktoria King’i nimel avatud väärtpaberikontot, tema nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 353,880 xxxx osakut. Osakud ei lähe pankrotivara hulka. Muud vara võlgnikul ei ole.
  3. Kohtutäituri Andrei Krek’i juures on täitmisel maksuvõla sissenõue, maksuvõlg koos arvestusliku intressiga 03.05.2017 seisuga on 24 644.92 eurot. Muid võlgnevusi teada ei ole. Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus nõuete kokkukogumisel, läbitöötamisel ja kaitsmisel. Võlgniku korteriomand xxxx, on võõrandatud 02.06.2014 kohtutäituri poolt hinnaga 22 000 eurot maksuvõlgade katteks. AS Krediidipank hüpoteegipidajana loobus sissenõudeõigusest Maksu- ja Tolliameti kasuks. Selle tehingu tagasivõitmise aluseid ei nähtu. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused.
  4. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2011.a, kuna sellest ajast on maksuvõlad sundtäitmisel ning neid ei ole õnnestunud sisse nõuda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on füüsilisest isikust ettevõtja ebaõnnestunud äriplaan ja väheefektiivne juhtimistegevus, mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses. Võlgniku maksejõuetus on 3

(5)2-17-4489 täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Ajutine haldur ei näe aluseid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast pankrotimenetluse lõppemist. 12. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 455 eurot, millele lisandub käibemaks summas 91 eurot, kokku 546 eurot, sellest 268 eurot (sh käibemaks) välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde.
  2. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
  3. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja esindaja, võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  5. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 18. Võlgniku seletuste kohaselt tema sissetulekuks on vähene töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana õmbluse alal ning aastane kogutulu on 1 600-1 800 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 644.92 euro ulatuses. Võlgnikul on varad summas 278 eurot. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 99 korda ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

  1. Menetlusosalistel ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks.
  2. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 16.06.2017 kell 10.00. 4

(5)2-17-4489 21.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 22.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 23. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, s.o 65 eurot tunnis. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 546 eurot (455 + 20%) hüvitamist OÜ-le Reet Reviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 268 eurot (sh käibemaks 20%) hüvitatakse riigituludest ning 278 eurot (sh käibemaks 20%) pankrotivara arvelt.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 268 eurot (sh käibemaks 20%) ja pankrotivara arvelt 278 eurot (sh käibemaks 20%).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 26. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.