KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2017. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-16-130306 Kohtuasi AS Kiviõli So

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. AS Kiviõli Soojus esitas hagi O. G. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid xxx korteri omanikena kinnistusraamatusse kantud ajavahemikul 2002 kuni 06.11.
2. a G. G. (surnud 27.08.
3. a) ning O. G. (pärija). G. G. ja hageja vahel oli sõlmitud soojusvarustuseleping nr
4. Hageja varustab korterelamut soojusenergiaga. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud neile väljastatud arveid, mille tulemusena on tekkinud võlgnevus hageja ees perioodil 2003 aastast kuni august
5. a kogusummas 1 383,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista, võlgnevus summas 1 383,89 eurot, seisuga 24.03.
6. a, sissenõutavaks muutunud viivise 965, 05 eurot (põhinõudelt 1 383,89 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 25.03.
7. a (põhinõudelt 1 383,89 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud kulu 400 eurot.
8. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.04.
9. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse 2

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367. 7.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 mõistab kohus kostjalt välja põhinõude 1 383,89 eurot.

Viivised

1. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole soojusenergia eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja on arvestanud viivist alates 26.09.2009 kuni 24.03.
2. a summas 965,05 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul oma kohustused hageja eest alusetult täitmata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et viivise nõue on põhjendatud ja õigustatud. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja endapoolne 3

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus leiab, et viivise nõue on hea usu põhimõtte vastane, arvestades hageja poolset aastatepikkust viivitamist. Kohus seisukohal, et viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav, muudaks sisuliselt võimatuks kohustuse täitmise (ka põhivõla osas). Kohus jätab viivise nõude rahuldamata. Menetluskulud
2. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 102,96 eurot, hagi esitamiselt 147,04 eurot ja õigusabikulud 150 eurot - kokku 400 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 400 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / 4