Rene Udustet (Uduste) süüdistatakse
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteos, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles Harju Maakohtu 27.05.2011, 12.01.2012 ning 15.05.2015 otsustega karistatud varguste ja võõraste vallasasjade omavolilise kasutamise eest, võttis 10.01.2016 hommikul Tallinnas xxxx garaaži laua pealt võtmekomplekti ning selle kasutamise teel võttis omavolilisse kasutusse Tallinnas xxxx hoovis seisund xxxx (xxxx) kuuluva ja Xxxx(Xxxx) kasutuses oleva sõiduauto Alfa Romeo GTV registreerimisnumbriga xxxx väärtusega 1500 eurot. Olles sõitnud eelnevalt omavoliliselt enda kasutusse võetud võõra sõiduautoga Tallinnas Paldiski mnt-le, põhjustas Rene Uduste Ristiku tn ja Paldiski mnt raudteeviadukti juures kell 10.08 avarii, mille käigus sõiduauto muutus kasutuskõlbmatuks. Seega Rene Uduste, pannes toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, pani toime
Samuti süüdistatakse Rene Udustet
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 10.01.2016 kella 10.08 paiku Tallinnas ristiku tn ja Paldiski mnt raudteeviadukti juures juhtis sõiduautot Alfa Romeo GTV registreerimisnumbriga xxxx olles narkootilise aine (amfetamiini) joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega Rene Uduste, pannes toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, pani toime
Samuti süüdistatakse Rene Udustet
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvalt toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda 27.05.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-2762 on karistatud
(alates 01.01.2015 karistatav
lg 2 p 1 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ajavahemikul 21.03.2016 kuni 30.03.2016 Tallinnas Xxxxasuvas XxxxVangla kambris nr 447 lõi korduvalt kambrikaaslast Xxxx(xxxx) rusikatega erinevatesse kehapiirkondadesse, sh vastu rindkeret, vasaku käe küünarnukki , vastu parema jala reit ning samuti lõi plastikust harjavarrega vastu Xxxx reit ja tuharaid. 29.03.2016 pärast kella 22.00 lõi Rene Uduste ühel korral kambri kraanikausi juures seisnud Xxxx selja tagant rusikaga vastu paremat külge. Seejärel mõne minuti möödudes läks Xxxx oma voodisse ning Rene Uduste läks voodis lamava Xxxx juurde ning lõi teda korduvalt rusikatega vastu rindkeret ja jalgu. Seejärel jooksis Xxxx kambri uksele koputama, et abi kutsuda, misjärel Rene Uduste läks Xxxx järgi, tiris ta kambri ukse juurest eemale, lükkas Xxxx tema voodi peale pikali ning kui Xxxx üritas voodilt uuesti püsti tõusta, siis Rene Uduste võttis tal kõrist kinni ja kägistas teda. Seejärel istus Rene Uduste voodil lebava Xxxx selja taha, haaras Xxxx parema käe küünarvarrega ümber kaela, tõmbas Xxxx enda sunnas, haarates teise käega Xxxx paremalt poolt rindkere nahast ning keeras ja pigistas Xxxx nahka. Eelnimetatud tegevusega põhjustas Rene Uduste Xxxx füüsilist valu ning tervisekahjustusi – vasaku külje roiete piirkonna hematoomi mõõtmetega 2x4 cm, paremale poole seljale 5 marrastust mõõtmetega 0,5x10 cm, parema reie ülemises osa välimisele küljele hematoomi mõõtmetega 2x2 cm ja paremale poole küljele roiete peale 2 hematoomi mõõtmetega 2x1,5 cm. Seega Rene Uduste, pannes toime korduvalt kehalise väärkohtlemise, pani toime
Rene Uduste tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagi tunnistab pooles ulatuses, s.o 537.50 euro ulatuses. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: 10.01.2016 episood (
lg 2 p 1 ja § 424 järgi): - teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (kd I lk 1); - Xxxx’i teade varavastase süüteo kohta (kd I lk 3-5); - Kannatanu Xxxx’i 03.02.2016.a ülekuulamise protokoll (kd I lk 6-8); - Kannatanu Xxxx’i 16.02.2016.a ülekuulamise protokoll (kd I lk 14-16); - Sõiduki registreerimistunnistuse koopia (kd I lk 17); - tõend sõiduki andmetest (kd I lk 18); - sõiduki hinnavõrdlus (kd I lk 19); - Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (kd I lk 20); - PPA 10.01.2016 ettekanne (kd I lk 22); - 10.01.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollid (kd I lk 23-24); - 10.01.2016 sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I lk 25-47); - 10.01.2016 õiend isikusamasuse tuvastamise kohta (kd I lk 51); - 10.01.2016 isiku läbivaatuse protokoll (kd I lk 52); - 10.01.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd I lk 53); - 10.01.2016 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest koos patsiendi EMO kaardiga ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (kd I lk 54-59); - 18.01.2016 ekspertiisiakt nr 61 (kd I lk 61-62); - 05.02.2016 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 16E-LÕX0018 (kd I lk 65-68); - 04.03.2016 ekspertiisiakt nr 16E-AN0155 (kd I lk 70-71); -kahtlustatava Rene Uduste 31.03.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 100-104) kehaline väärtkohtlemise episood (§
lg 2 p 3 järgi): 2 - teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (kd I lk 110); 30.03.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I lk 111-116); kannatanu Xxxx30.03.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 117-119); 30.03.2016 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (kd I lk 120-126); tunnistaja 30.03.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 127-129); tunnistaja 30.03.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 130-132); tunnistaja 30.03.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 133-135); Rene Uduste 30.03.2016 seletuskiri (kd I lk 136); kahtlustatava Rene Uduste 18.04.2016 ülekuulamise protokoll (kd I lk 139-140); karistusregistri andmete väljatrükk Rene Uduste kohta (kd I lk 75-78, lk 144-151); süüdistatava Rene Uduste menetlusotsuste väljatrükid (kd I lk 79-99, lk 161-164, lk 165-170, lk 171-174, lk 175-178, lk 179-181,lk 182-183, lk 188-204); - Maksu- ja Tolliameti tõend isiku maksustatava tulu kohta (kd I lk 105); - teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd I lk 158) Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Võõra vallasja omavolilise ajutise kasutamise episood (
lg 2 p 1) Rene Uduste süü 10.01.2016.a võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Rene Uduste end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Rene Uduste on enda kahtlustatavana ülekuulamisel 31.03.2016.a tunnistanud, et pidid sõitma koos ga autoga Alfa Romeo ühe tema sõbra juurde. läks toast midagi tooma, aga enam välja ei tulnudki. Peale pikka ootamist läks võttis garaažist auto võtmed, sõitis autoga ringi ning lõpuks politsei eest põgenedes tegi avarii. otseselt luba autoga sõitmiseks ei andnud. Süüdistatava ütlusi ning õigusrikkumise aset leidmist kinnitavad ka Xxxxi teade varavastase süüteo kohta ning Xxxx eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt oli 10.01.2016 vara hommikul üleval, poeg tuli tuppa, läks veidikeseks puhkama. Mõne aja pärast sai paar kõnet ning selgus, et talle kuuluva sõiduautoga Alfa Romeo reg.nr xxxx (poeg on sõiduki kasutaja), on tehtud avarii. Selgus, et oli tulnud koos ühe Rene-nimelise tuttavaga selle sama Alfa Romeoga koju, ise oli roolis, istusid veidikene garaažis ning veidi aja pärast tuli tuppa. Autovõtmed jäid garaaži, autodokumendid olid auto kindalaekas. selgitustest võis aru saada, et mingit luba tema autoga sõitmiseks Renenimelisele tuttavale andnud ei olnud. Hindab avarii järel sõidukile tekkinud kahjuks 1075 eurot. Kannatanu Xxxx ütlused kinnitavad, et tal on sõiduauto Alfa Romeo reg.nr xxxx, millega sõitis 09.01.2016 õhtul enda juurde aadressile xxxx. Parkis auto garaaži ette. Temaga oli kaasas ka Rene-nimeline tuttav. Istusid koos garaažis ning varahommikul otsustas ta tuppa magama minna. Rene jäi garaaži edasi istuma. Renel oli luba garaažis ööbida. Ärgates avastas, et auto on kadunud. Oli kindel, et just Rene sõitis autoga minema. Luba autoga sõitmiseks Renele ta andnud ei olnud. Varem ühel korral on Rene sõiduautot kasutanud, aga siis oli tal luba olemas. Seekord kindlasti mingit luba Renel autoga sõitmiseks ei olnud. Helistas Renele mobiilile, kes lubas auto tagasi tuua, et oli autoga Koplisse sõbra juurde sõitnud. Seejärel selgus, et Rene oli autoga avarii teinud. Rene tunnistas, et võttis auto omavoliliselt. Sõiduauto sai avarii tagajärjel tugevalt kannatada, taastada ei ole enam mõtet. Nähtuvalt sõiduki registreerimistunnistuse koopiast ning Maanteeameti Liiklusregistriõiendist on sõiduki Alfa Romeo GTV registreerimismärgiga xxxx omanik Xxxx ning kasutaja on Xxxx. Eeltoodust tulenevalt on nii süüdistatava kui ka kannatanute kokkulangevate ütlustega, teatega varavastase süüteo kohta ning sõiduki registreerimistunnistuse koopia ja Maanteeameti Liiklusregistriõiendiga tõendamist leidnud Rene Uduste poolt võõra vallasasja (sõiduauto Alfa Romeo reg.nr xxxx) omavoliline ajutine kasutamine. Nimetatud sõiduauto oli Rene Uduste jaoks võõras, ta puudus nii omaniku, s.o Xxxxi kui ka sõiduki tegeliku kasutaja, s.o Xxxxluba sõiduauto kasutamiseks ja sõiduautoga sõitmiseks. Samuti kasutas Rene 3 Uduste sõiduautot ajutiselt, tal puudus tahtlus selle omastamiseks. Rene Uduste üksnes kasutas sõiduki kasulikke omadusi (sõidutada iseennast punktist A punkti B), sooviga sõiduk hiljem omanikule tagastada. Rene Uduste on ka ise tunnistanud, et otsest luba tal sõidukiga sõitmiseks ei olnud. Rene Uduste objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis garaažist le kuuluva auto võtmed, et sellega ringi sõita, käia sõbra juures – nähtub, et isik tegutses asja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtuotsusega on Rene Uduste süüdi tunnistatud mh
lg 2 p 8, 9 järgi (vargus, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt). Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega on Rene Uduste süüdi tunnistatud
lg 2 p 7,8, 9 järgi (vargus, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt) ja
lg 2 p 1 järgi (asja omavoliline kasutamine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise). Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks asja omavolilise ajutise kasutamise episood, seega tuleb Rene Uduste tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 1 järgi, kui võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episood (
järgi) Rene Uduste süü 10.01.2016.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Rene Uduste juhtis 10.01.2016 kella 10.08 paiku Tallinnas Ristiku tn ja Paldiski mnt raudteeviadukti juures sõiduautot Alfa Romeo GTV registreerimisnumbriga xxxx. Antud fakti kinnitab süüdistatav ise enda eeluurimisel antud ütlustes, mille kohaselt võttis le kuuluva sõiduauto Alfa Romeo autovõtmed garaažist ning sõitis sõbra juurde Koplisse. Hiljem tiirutas niisama ringi seni, kuni püüdis politseipatrulli eest põgeneda ning põhjustas avarii. Samuti on süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimise fakt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kinnitamist leidnud ka 10.01.2016.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati Rene Uduste sõiduauto Alfa Romeo reg.nr xxxx juhtimiselt 10.01.2016.a kell 10:15. Õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta nähtub samuti, et kinnipeetud isikuks osutus Rene Uduste. Samuti nähtub nii 10.01.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga kui ka 10.01.2016.a sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabeliga, et Rene Uduste juhtis mootorsõidukit Alfa Romeo reg.nr xxxx, millega põhjustas avarii Tallinnas ristiku tn ja Paldiski mnt raudteeviadukti juures. Rene Udustele inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Rene Uduste juhtis 10.01.2016 kella 10.08 paiku Tallinnas ristiku tn ja Paldiski mnt raudteeviadukti juures sõiduautot Alfa Romeo GTV registreerimisnumbriga xxxx olles narkootilise aine joobeseisundis. Antud fakt on tuvastatud Rene Uduste enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistas, et põgenes autoga politsei eest, sest oli narkojoobes. Tarvitas öösel juures amfetamiini, mille oli enda jaoks kaasa võtnud. Veidi oli tal mingirip kilekotis kaasas, kui ta avarii tegi ning politsei poolt kinni peeti. Samuti nähtub 10.01.2016.a isiku läbivaatuse protokollist, et Rene Udustel olid silmnähtavad narkojoobe tunnused, samuti leiti tema dressipükste taskust minigrip kilekott valge pulbrilise ainega, mis Rene Uduste enda sõnade kohaselt oli amfetamiin. 10.01.2016.a teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest koos patsiendi EMO kaardiga ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli Rene Udustelt võetud uriiniproov positiivne amfetamiini suhtes. 18.01.2016.a toksikoloogia ekspertiisiakti nr 61 kohaselt Rene Udustel verest etanooli ei leitud, leiti 4 amfetamiini. 05.02.2016 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 16E-LÕX0018 eksperdiarvamuse kohaselt esines Rene Udustel 10.01.2016.a kella 10.08 paiku aset leidnud mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise ajal joove narkootilisest või psühhotroopsest ainest (amfetamiin). Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Asjaolu, et Rene Uduste juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove) kinnitab 10.01.2016.a teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest koos patsiendi EMO kaardiga ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt oli Rene Udustelt võetud uriiniproov positiivne amfetamiini suhtes. Samuti leidis kinnitust nii 18.01.2016.a toksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 61 kui ka 05.02.2016 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 16E-LÕX0018, et Rene Udustel esines 10.01.2016.a kella 10:08 ajal aset leidnud mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise ajal joove narkootilisest või psühhotroopsest ainest amfetamiin. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kui ka 10.01.2016.a isiku läbivaatuse protokolliga, 10.01.2016.a liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatisega koos patsiendi EMO kaardiga ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, 18.01.2016.a toksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 61, 05.02.2016 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 16E-LÕX0018 ja 04.03.2016 narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16E-AN0155 on tõendamist leidnu Rene Uduste poolt 10.01.2016.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Rene Uduste rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Rene Uduste objektiivsest käitumisest – tarvitas 10.01.2016.a juures olles narkootilist ainet amfetamiin, istus seejärel sõiduauto Alfa Romeo reg.nr xxxx rooli, olles oma sõnade kohaselt teadlik narkootilise joove esinemisest (oli eelnevalt amfetamiini tarvitanud) – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Rene Uduste oli teadlik, et ta juhib sõidukit olles narkojoobes, mis on keelatud. Rene Uduste on ka ise enda ütlustes tunnistanud, et oli teadlik, et tal on narkojoove, seepärast üritaski politsei eest põgeneda, kuna ei tahtnud narkojoobes sõitmise eest karistada saada. Seega oli Rene Uduste teadlik temal esinevast joobeseisundist (narkojoove), ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja soovis seda. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Rene Uduste pani kuriteo toime kavatsetult. Rene Uduste tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
kehaline väärtkohtlemise episood (§
lg 2 p 3 järgi) 30.03.2016.a isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga kohaselt tuvastati läbivaatusega Xxxx(isikukood xxxx) vasaku külje roiete piirkonnas vana rohekaskollane hematoom mõõtmetega 3x4cm, paremal pool seljas 5 marrastust mõõtmetega ca 0,5x10cm, paremal pool roiete peal 2 hematoomi mõõtmetega 2x1,5cm, paremal reiel ülemises osas välimisel küljel vana hematoom läbimõõduga 2x2cm. 5 Kannatanu Xxxxütlused kinnitavad, et alates 16.03.2016.a viibis XxxxVangla kambris koos Rene Udustega. Alates 21.03.2016 on Rene Uduste terroriseerinud, solvanud ja löönud. Alates 25.03.2016.a – 29.03.2016.a on Rene Uduste kambris teda mitmel korral löönud rusikatega erinevatesse kohtadesse. Löögid läksid iga korraga tugevamaks. Samuti lõi Rene Uduste teda kambris kraanikausi kõrval oleva plastikust harjavarrega vastu reit, mille tagajärjel tundis valu. Püüdis löökide eest teki või padjaga katta, et nii valus ei oleks, kuid Rene Uduste võttis need eest ära. Rene Uduste on löönud teda rusikaga vastu vasakukäe küünarnukki, vastu parema jala reit ja kehasse (erinevatesse kehapiirkondadesse). Ka on Rene Uduste löönud teda ajal, mil ta on voodis. Kui ta valjemat häält tegi, kattis Rene tema näo tekiga, et häält summutada. Sai hingata, lämbumistunnet ei olnud. 30.03.2016 (mõeldud on ilmselt 29.03.2016, kuna ülekuulamine toimus 30.03.2016 päeval) õhtul oli voodis, kui Rene võttis oma käe kahe sõrmega tema kõrisõlmest kinni ja pigistas seda, oli valus. Sel hetkel sai raskelt hingata nina kaudu. Seejärel lõpetas, kuid 5-10 minuti pärast tuli tema juurde tagasi, ta magas kägaras voodis näoga seina poole ning Rene Uduste pani enda käe tema selja tagant vastu tema (s.o xxxx) kaela. Lükkas käe ära ja tahtis ukse peale minna koputama, aga Rene Uduste ei lasknud abi kutsuda. Ühel päeval, kui ta voodis pikutas, tuli Rene Uduste ning surus põlvega vastu selga, oli valus. Kui on tahtnud abi kutsuda on Rene Uduste teda takistanud või siis tugevamini löönud. Tavaliselt lõi Rene Uduste mitu korda, ühe löögiga ta ei piirdunud. Löögid olid erineva tugevusega. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et xxxx toodi vanglasse 15.03.2016, Rene Uduste toodi kambrisse 16.
Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud erimeelsusi ja nad oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsuse n.ö meesmehe vastu kakluses. Süüdistatav ei ole ka kordagi väitnud, et ta oleks ennast xxxxeest pidanud kaitsma. Ka tunnistajate ütlused ei kinnita, et xxxx oleks käitunud agressiivselt või ründavalt. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest Rene Uduste ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Rene Uduste objektiivsest käitumisest – peksis korduvalt rusikatega kannatanut erinevatesse kehapiirkondadesse, samuti võttis harja ja lõi vastu kannatanu reit, näpistas nahka ja keeras seejärel seda, kägistas kaelast – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Rene Uduste käitumise pinnalt, samuti kannatanu ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt on võimalik järeldada, et Rene Uduste oli teadlik, et oma tegevusega (korduva peksmisega, näpistamisega) põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ning tekitab tervisekahjustusi (hematoomid, marrastused) ning tahtis seda. Kannatanu ja tunnistajad on selgitanud, et otsest põhjust Rene Udustel kannatanu löömiseks ei olnud, tahtis talle õpetust anda ja seda vägivallaga. On eluliselt usutav ning ka Rene Uduste sai sellest aru (kannatanu karjatas löökide tagajärjel valust), et põhjustab oma tegevusega Xxxx valu ja tervisekahjustusi. Korrates oma tegu korduvalt (vähemalt nädala aja jooksul iga päevaselt) näitab see, et Rene Uduste pani kuriteo toime kavatsetult. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-61-15 p 11.1 selgitanud järgmist „Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Selleks, et hinnata, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-404, p 8.3; nr 3-1-1-99-04, p 10.4; nr 3-1-1-1-08, p 5 ja nr 3-1-1-15-08, p 15). Seega on peksmine kui korduv löömine loomuliku elukäsitluse järgi üks tegu. Peksmine sisaldab küll korduvat löömist, mis ei ole aga karistusõiguslikult käsitatav teomitmusena, vaid loomuliku teoainsusena ja tuleb seetõttu subsumeerida
Võimalik on mõistetavalt ka korduv peksmine. Selliseks järelduseks peab olema tuvastatud, et erinevad peksmisteod on objektiivse vaatleja jaoks üksteisest ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga peksmisteo puhul saab rääkida uuest tahtlusest. Selliste korduvate peksmiste puhul on tegemist teomitmusega, mis on subsumeeritav korduva kehalise väärkohtlemisena
lg 2 p 3 järgi.“ 8 Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatav, et Rene Uduste lõi korduvalt erinevatel päevadel vähemalt nädala aja jooksul kannatanut erinevatesse kehapiirkondadesse. Seega on Rene Uduste poolt toime pandud peksmisteod objektiivse vaatleja jaoks üksteisest ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ning iga peksmisteo puhul saab rääkida uuesti tahtlusest. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Rene Uduste tegevus käesolevas kuriteoepisoodis kvalifitseerida
lg 2 p 3 järgi kui tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rene Uduste on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kui tegemist on ühe teoga (ehk on tegemist ideaalkogumiga), mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (
lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui sanktsioonid on võrdsed, kohaldatakse paragrahvi, mis kirjeldab tegu täpsemalt. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 3-1-1-1-08 p 5 ja3-1-1-15-08 p 15). Käesoleval juhul juhtis Rene Uduste mootorsõidukit, mille kasutamiseks tal mootorsõiduki tegelikul omaniku luba ei olnud, joobeseisundis (narkojoove). Seega mootorsõiduki joobes juhtimisega pani Rene Uduste ühtlasi toime ka võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Seega oli tegemist ajalis-ruumiliselt üheainsa käitumisaktiga – olles joobeseisundis võttis süüdistatav omaniku loata sõiduauto ning sõitis ringi. Rene Uduste käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega. Sellest tulenevalt on Rene Uduste süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu tuleb isikule
ja
lg 2 p 1 alusel mõista 9
Kuivõrd sanktsioonid on võrdsed, mõistab kohus karistuse
järgi, kuivõrd süüdistatavale heidetakse ette mootorsõiduki joobes juhtimist, millega ühtlasi realiseerib
lg 2 p 1 koosseisu, kuna mootorsõiduk oli Rene Uduste jaoks võõras, omaniku luba selle kasutamiseks ei olnud. Rene Udustel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Rene Udustet iseloomustab, et teda on varem kriminaalja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 75-78, 144-151). Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis Rene Uduste, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Seda enam, et Rene Udustet on karistusregistri andmete kohaselt ka varasemalt kõigi käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevate kuriteoliikide eest (ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest) karistatud. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Rene Uduste käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati Rene Udustet Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtuotsusega
lg 2 p 8, 9 ja § 203 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning liitkaristusena mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva. Harju Maakohtu 04.11.2015.a määrusega vabastati Rene Uduste Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.11.2016.a, millest esimeseks 1 (üheks) - kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Nähtuvalt kriminaalhooldaja ettekandest (lk 176) lõppes Rene Udustel elektroonilise järelevalve tähtaeg. Kuid kuna Rene Uduste ei suutnud täita temale Harju Maakohtu 04.11.2015.a määrusega sätestatud nõudeid, tegi kriminaahooldaja 12.01.2016.a Rene Uduste suhtes ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Seega kõigest mõne kuu möödudes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel, temale kohtumäärusega määratud katseajal on Rene Uduste taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema kahtlustamise uutes kuriteoepisoodides. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb silmas pidada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Tarvitades narkootilist ainet amfetamiin, sellest teadlik olles ja seejärel autorooli istudes, mille kasutamiseks ei olnud omaniku otsest luba, on Rene Uduste ise viinud end seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Rene Uduste on ka ise tunnistanud, et oli enda joobeseisundist teadlik ja seetõttu politsei eest põgenes, põhjustades selle tagajärjel avarii. Oma sellise tegevusega seadis Rene Uduste ohtu paljude isikute elu ja tervise. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, mida ka Rene Uduste kohtuistungil kinnitas, et tal ei ole juhtimisõigust, ei ole seda kunagi olnudki. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Rene Uduste on tunnistanud narkootikumide tarvitamist igapäevaselt, eelnevalt on kriminaalhooldus lõppenud just seetõttu, et isik ei ole täitnud tema suhtes sätestatud nõudeid (sh mitte tarvitada narkootilisi aineid) ei ole tema puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise ja ka sõiduki omavolilise kasutamise toime kavatsetult. Samuti ei ole põhjendatud Rene Uduste suhtes rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd tal reaalne sissetulek puudub ning süüdistatava enda sõnade kohaselt on tal võlgnevusi 10 000 euro ulatuses. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Rene Udustet edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Rene Udustet tuleb
lg 2 p 1 ja § 424 järgi
lg 1 alusel karistada sanktsiooni keskmise määra lähedases määras reaalse vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Rene Udustel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüd tunnistamist kohtuistungil. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid suhteliselt kerged ja kannatanu ei vajanud ravi. Samas arvestab kohus toimepandud teo iseloomu ja selle korduvust (pikema aja jooksul korduvalt kannatanu 10 peksmine), samuti Rene Udustet iseloomustavaid andmeid, et isikut on ka varem just
alusel karistatud (Harju Maakohtu 27.05.2011.a kohtuotsusega) ning et Rene Uduste pani kuriteo toime kavatsetult. Ka ei oma vähem tähtsust asjaolu, et Rene Uduste pani kuriteo toime kinnipidamisasutuses, st karistuse kandmise ajal. Eeltoodu kinnitab kohtu veendumust veelgi, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkab kuritegelikku käitumist, mis on juba kujunenud talle elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Rene Uduste puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, samuti ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades kõike eeltoodut, kuriteo raskust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Rene Udustet edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Rene Udustet tuleb
lg 2 p 3 alusel karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks kaks aastat kuus kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangistust.
65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 1075 eurot, millest vähemalt 1000 eurot on sõidukiremont ilma töörahata ja sõiduki teisaldamiskulud 75 eurot. Süüdistatav Rene Uduste vaidles vastu tsiviilhagi summale ja on nõus hüvitama summas 537.50 eurot. Süüdistatav ei ole vaielnud vastu sõiduki vaatlusprotokollis loetletud vigastuste olemasolule vahetult pärast avariid ja enne teisaldamist. Kaitsja vastuväited, mille kohaselt tekitati suur osa kahjustustest sõidukile selle teisaldamise käigus on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu Xxxx ütlustest nähtub, et Rene sõitis auto esiosa puruks, kui asi oleks sellega piirdunud, siis võib-olla oleks olnud veel mõtet auto korda teha, kuid kui auto avariipaigal treileri peale tõmmati, siis käis auto veel üle katuse. Remondil ei oleks mõtet, see oleks omahinnast kallim. Kannatanu Xxxx ütlustest nähtub, et sõiduki sai kätte politseiparklast. Sõiduki esiosa oli tugevalt avariiline ning lisaks oli kahjustusi tekitanud teisaldusfirma, kes sõidukit politseiparklasse vedas. Autoremonditöökodades töötavad tuttavad ütlesid, et auto remondil ei ole mõtet. Kere esiosa on täielikult ära mõlgitud, mootor on kinnitustest lahti põrunud, kõik veljed on kõverad, esisild on paigast ära, turboseade ja radiaatorid on purustatud, lõdvikute süsteem on rivist väljas. Isegi kui arvestada ainult avariist põhjustatud vigastusi, siis ei oleks sõiduki remontimine enam otstarbekas. Esitab tsiviilhagi nende vigastuste osas, mis on sõiduautole tekkinud avarii põhjustaja süül, samuti soovib sõiduki teisaldamiskulude hüvitamist. Eeltsiteeritud kannatanu ütlused kinnitavad, et kannatanu on tsiviilhagi esitades arvestanud üksnes selliste sõiduauto vigastuste hüvitamiseks kuluva summaga, mis on tekitatud vahetult avarii tõttu s.o on R.Uduste vahetu käitumisega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu poolt kirjeldatud vigastuste olemasolus sõiduautol vahetult pärast avariid, kuna sõiduki vaatlusprotokoll (I k lk 25-47) kinnitab, et mootorsõidukil olid avariijärgselt s.o veel enne teisaldamist, järgmised silmaga nähtavad vigastused: esiosa deformatsioon, kapott, esistange, parempoolne esirehv ja velg, parempoolne tagarehv ja velg, esituled purunenud, puudub tagumine registreerimismärk. Fototabelitel olevad fotod (lk 36-39) kinnitavad, et sõiduauto esiosale olid tekitatud suured vigastused üksnes avarii tulemusena (autot ei olnud avariijärgselt veel teisaldatud). Kapoti all olevate autoosade kahjustumine on eriti selgelt näha lk 38 ja 39 olevatel fotodel. Arvestades tekitatud vigastuste hulka ei ole kannatanu poolt ainuüksi uute detailide ostmiseks arvutatud summa suur. Kannatanu ei ole tsiviilhagisse arvestanud remondiks kuluva töö maksumust, mis ilmselgelt üldteada olevalt moodustaks veel vähemalt poole hagi summast. Arvestades kui palju tegelikult reaalselt maksavad autode üksikdetailid on autole tekitatud vigastuste suurust arvestades eluliselt usutav kannatanu väide, et sõiduauto remont s.o varuosade hinnad ja tööraha kokku ei tasu autoturuhinda arvestades ära. 11 Internetilehelt www.auto24.ee võetud hinnavõrdlusest nähtub, et 1999 aasta Alfa Romeo GTV 1.8 106 KW hinnaks küsitakse 1390 eurot. Kannatanul oli 1995 aasta Alfa Romeo GTV 148 KW. (I k lk 17-19). Arvestades autode vanuse vahet 4 aastat, mis selles vanuses autode puhul ei too kaasa suuri hinna erinevusi, ja kannatanule kuuluva auto oluliselt võimsamat mootorit on kannatanu poolt auto eest nõutav 1000 eurot mõistlik ja ei ole ülemäärane. Nagu nähtub kannatanu ütlustest olid 40+35 eurot teisaldamiskulud. Süüdistatav ei ole vaidlustanud puksiiri kasutamisega seoses tekkinud kulutusi. Sõiduauto vigastusi arvestades oli ilmselge, et auto iseseisvalt ei liikunud ja selle sündmuskohalt ära viimiseks oli vaja kasutada puksiirauto abi. Kui R.Uduste ei oleks omaniku loata sõiduautot võtnud ja sellega teelt välja sõites avariid põhjustanud, ei oleks kannatul xxxx tekkinud vajadust sõiduauto teisaldamiseks ja kannatanule ei oleks sellega seoses ka kulutusi tekkinud. Seega on kannatanu tsiviilhagi ka teisaldamiskulude osas põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui Rene Uduste ei oleks loata võtnud kannatanule kuuluvat autot ja ei oleks sellega avariid põhjustanud, ei oleks kannatanu autole tekkinud vigastusi, mille remont nõuab summasid, mis ületavad auto turuväärtuse. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava R.Uduste kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Rene Udustelt välja mõista Xxxx kasuks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 384 eurot ja ekspertiisikulu 172 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus Kriminaalasjas on tehtud ekspertiisid joobeseisundi kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). tuvastamiseks. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, on oluliseks tõendiks joobes juhtimist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, 12 mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlustega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rene Uduste
Süüdi tunnistada Rene Uduste
lg 2p1 järgi
Süüdi tunnistada Rene Uduste
lg 2p3 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangistust.
65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Lugeda karistusaja alguseks 16.01.2017 Kohaldada Rene Uduste suhtes alates 16.01.2017 tõkendit vahistamine. Välja mõista Rene Udustelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4,3 alusel ekspertiisikulud 172 eurot, kaitsetasu 384 eurot riigituludesse. 13 Kohustada Rene Udustet tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 105.08 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse Rene Udustele kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rene Uduste, kriminaalasi 1-17-13, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Rene Udustelt Xxxx (Swedbank konto nr EE xxxxxxxxxxxxxx) kasuks 1075 eurot Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.02. 2017 Kohtunik Liina Pohlak 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.