Obsah (6)

§ 1043§ 127§ 128§ 130§ 134§ 1045

1-17-2630 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2017.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-17-2630 (16230200299) Kohtu

§ 1043, 1045, LS § 127 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Putškov Kar

S § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Sergei Putškov’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-17-2630 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Sergei Putškov’ile määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 31.05.2017.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Sergei Putškov’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on Sergei Putškov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sergei Putškov’i suhtes pole tõkendit kohaldatud. Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus

§ 1043ja Kr

MS § 310 lg 1 alusel välja mõista Sergei Putškov’ilt Xxxxkasuks tsiviilhagi kokku summas 5000,00 eurot (varaline kahju 2000,00 eurot ning moraalne kahju 3000 eurot). Tsiviilhagi tasuda Xxxx arvelduskontole EExxxxxxxxxx SEB pangas. Asitõendid CD plaat salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Sergei Putškov’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu esindaja tasu summas 1500,00 eurot (üks tuhat viissada eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku kohtuarstliku ekspertiisitasu (akt nr 15E-PõI0231) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse liiklusekspertiisitasu (akt nr 16E-LL0028) summas 457,00 eurot (nelisada viiskümmend seitse eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma 228,84 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 228,76 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-17-2630 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Sergei Putškov’i süüdistatakse selles, et tema 16.10.2015.a kella 08:00 ajal juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, liikudes Tallinnas, Mahtra tänaval Raadiku tänava poolt Osmussaare tee suunas ning sõitis Mahtra 36 juures asuval reguleerimata ülekäigurajal otsa jalakäijale Xxxx. Sergei Putškov pidi olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist /LS § 33 lg 1/; pidi sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurada ületavat jalakäijat /LS § 35 lg 4/; enne reguleerimata ülekäigurajale väljasõitmist olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist vähekaitstud liiklejatele /LS § 35 lg 1/; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal kõikide muude liiklusoludega /võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal või selle vahetus läheduses/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees /LS § 50 lg 3 p 1, 2/. Sergei Putškov jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata. Sergei Putškov, juhtides mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, lähenedes 16.10.2015.a kella 08:00 ajal Tallinnas, Mahtra 36 läheduses asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 /ülekäigurada/, pidi enne ülekäigurajale väljasõitmist olema tähelepanelik ja ettevaatlik, kuna tal oli kohustus vältida ohu tekitamist vähekaitstud liiklejatele, s.t jalakäijatele. Sergei Putškov ei olnud piisavalt tähelepanelik ega ettevaatlik, kuna ta liikus kiirust vähendamata reguleerimata ülekäigurajale välja, kuigi seda ületasid jalakäijad (2 täiskasvanut ja 2 last). Sergei Putškov oleks pidanud oma sõiduki kiiruse kohandama olukorrale vastavaks ning arvestama, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, võivad ülekäigurajal või selle vahetus läheduses teele astuda jalakäijad, kuna see on juhi jaoks etteaimatav. Sergei Putškov aga sellega ei arvestanud ega vähendanud piisavalt oma sõidukiirust, mistõttu ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, et jalakäijatele teed anda, vaid sõitis reguleerimata ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada vasakult paremale sõiduteed ületanud jalakäijale Xxxx ja lapsele, kes oli tema süles. Kokkupõrke tulemusel Xxxxkoos lapsega kukkus asfaldile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxraskeid tervisekahjustusi. Teised jalakäijad vigastada ei saanud. 3 1-17-2630 Sergei Putškov rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; § 50 lg 3 p 1, 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Seega Sergei Putškov pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Sergei Putškov märkis, et süüdistus on arusaadav, tema pole süüdi. Süüdistatav selgitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, tsiviilhagiga ei nõustu. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist. Süüdistatav oli ettevaatamatu, mille tulemusel sai jalakäija raskeid tervisekahjustusi. Süüdistatav rikkus liiklusnõudeid, ta oleks pidanud olema tähelepanelik. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Rahalist karistust ei ole võimalik süüdistatavale karistuseks mõista. Prokurör palus mõista süüdi Sergei Putškov KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuuline vangistus. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks vangistuseks 1 aastat. Kuna süüdistataval raskeid liiklusalaseid rikkumisi ei ole on võimalik jätta mõistetud karistus KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata. Samas on vajalik kohaldada lisakaristust ning võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära 5 kuuks. Rahuldada esitatud tsiviilhagi Kannatanu märkis, et otsasõit toimus ülekäigurajal, tema taga olid ka teised inimesed. Kannatanu vähendas tsiviilhagi, varaline kahju 3000 eurot ning moraalne kahju 2000 eurot. Kannatanu esindaja märkis, et süüdistatava käitumine annab aluse kohaldada tema suhtes tingimusliku karistust koos käitumiskontrolliga ning kohustusega kahju hüvitamiseks 24 kuu jooksul, tasudes igas kuus summa 270,83 eurot. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav Sergei Putškov tuleb õigeks mõista, kuna otsasõit ei toimunud ülekäigurajal. Süüdi saab mõista isikut, kui ta on teo toime panemises süüdi. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Sergei Putškov’i süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. − Liiklusõnnetuse akt nr 2259 (I kd lk 2-3); − Sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd lk 4) koos skeemi (I kd lk 5) ja fototabeliga (I kd lk 6-17); − Sõiduki vaatlusprotokoll (I kd lk 18-19); 4 1-17-2630 − − − − − − − − − − Isiku ekspertiisiakt nr 15E-PõI0231 (I kd lk 23-25); Liiklustehniline ekspertiisiakt nr 16E-LL0058 (I kd lk 27-29); 112 salvestiste vastus päringule (I kd lk 30-32); Kannatanu Xxxxütlused (I kd lk 43-44); Tunnistaja Xxxxütlused (I kd lk 50-52); Kahtlustatava Sergei Putškov’i ütlused (I kd lk 56-60); Karistusregistri väljavõtte (I kd lk 61); Väärteootsus (I kd lk 62); Juhiloa andmed (I kd lk 63); Mootorsõiduki andmed (I kd lk 63). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud Sergei Putškov’i süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas esitatud tõendeid: Liiklusõnnetuse akt nr 2259, millest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus 16.10.2015.a Tallinnas, Mahtra
2. Sündmuskohal oli sõidutee korras ning kuiv. Ilm oli pilvine kuid valge. Õnnetus toimus liiklusmärkidega reguleerimata ristmikul reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal. Akti kohaselt mootorsõiduk Ford Mondeo r/n xxxx, mida juhtis Sergei Putškov sõitis otsa jalakäijale Xxxx, kes toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos ja fototabeliga, millest nähtuvad muulhulgas liiklusõnnetuse toimumise koht, sündmuskoha märgistus, ilmastikuandmed, tee seisundi andmed, teeolud, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmed ja asukoht õnnetusejärgselt, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kahjustused, sirge tee olemasolu, nähtavus ning lubatud sõidukiirus. Sõiduki vaatlusprotokoll, millest nähtub sõiduki tehniline korras olek ning liiklusõnnetuse jäljed sõidukil (kraapejäljed esiosal, vasakul küljel, kapotil, tagaosal). Isiku ekspertiisiakt nr 15E-PõI0231, mille kohaselt tuvastati kannatanul parema alajäseme tömp trauma, mis võis olla saadud 16.10.2015.a toimunud liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid vigastused on pikaajalise kuluga ning nende kestvus ületab 4 kuud. Liiklustehniline ekspertiisiakt nr 16E-LL0058, mille kohaselt jalakäijale otsasõidul sõidukile tekitatud vigastuste ulatus näitab, et jalakäijale otsasõit toimus suhteliselt väikese kiirusega. Ekspertiisi kohaselt ei ületanud sõiduki liikumiskiirus sündmuskohal kehtivat kiirusepiirangut 30 km/h. 112 salvestiste vastus päringule, millest nähtub liiklusõnnetuse toimumine Mahtra peatuse juures, kus auto sõitis otsa jalakäijale. Salvestuse kohaselt jooksis tütarlaps autobussi tagant välja ja autojuht ei märganud teda. Kannatanu Xxxxütlused, mille kohaselt sõiduteed ületama asudes ei olnud ülekäigurajal sõidukeid, vasakult poolt polnud ühtegi sõidukit lähenemas. Paremal pool umbes 30 meetri kaugusel oli üks sõiduk, mis pidi enne ülekäigurajale jõudmist ületama ka ristmiku. Olles ületanud pool teed, kui talle sõitis otsa hall auto. Tundis paremas jalas valu. Tunnistaja Xxxxütlused, millest nähtuvalt olles ülekäigurajal jooksis temast mööda naine kahe lapsega. Olles jõudnud tee kesktelje juurde, lähenes ülekäigurajale sõiduauto, mis hoogu maha võtmata sõitis ülekäigurajale välja ja otsa kahe lapsega naisele. Liiklusõnnetus toimus ülekäigurajal, ei näinud, et mootorsõiduki juht oleks peale otsasõitu oma sõiduki asukohta muutnud. Kahtlustatava Sergei Putškov’i ütlused, mille kohaselt pole ta kuritegu toime pannud, kuivõrd naisterahvas kahe lapsega jooksis sõiduteele peale ülekäigurada. Peale õnnetust jäi seisma liiklustõkke peale, tagarattad olid kalde peal, ajas sõidukit niipalju tagasi, et enamus sõidukist oli tõkke peal. Teisi jalakäijaid ülekäigurajal ei olnud. Karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt on Sergei Putškov’il 2 kehtivat väärteokaristust, milledest üks on LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 eest, s.o liiklusõnnetuse põhjustamine ning lahkumine sündmuskohalt teavitamata politseid. Väärteootsus, mille kohaselt 16.09.2015.a kell 14:30 põhjustas Sergei Putškov liiklusõnnetuse, tagurdades otsa pargitud sõidukile, ning lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Karistuseks määras kohtuväline menetleja 5 1-17-2630 Sergei Putškov’ile LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 420 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 380 eurot. Juhiloa andmed, mille kohaselt omistati Sergei Putškov’ile juhtimisõigus 09.09.2015.a. Mootorsõiduki andmed, millest nähtuvalt kuulub sõiduk Ford Mondeo Sergei Putškov’ile. Kohus leiab, et Sergei Putškov’i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta ülekäigurajal, kui talle sõitis otsa süüdistatava poolt juhitud Ford Mondeo. Kannatanut on hoiatatud vale ütluste andmise eest. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole kahtluse alla seadnud, et kannatanu on andnud vale ütlusi. Samuti tunnistaja Jelena Valters on kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et tema oli ülekäigurajal, kui temast jooksis mööda naine kahe lapsega. Kinnitanud, et mootorsõiduk Ford Mondeo sõitis kannatanule otsa just nimelt ülekäigurajal. Samuti on kannatanu selgitanud, et tema asus ülekäigurada ületama vasakult pool, paremal pool oli 30 m kaugusel sõiduauto. Olles jõudnud poole peale sõitis talle otsa mootorsõiduk. Lisaks kinnitab kaudselt ülekäigurajal otsasõitmist sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on vastassuuna sõidulaius 3,6 meetrit ning otsasõit on toimunud parempoolsel sõidurajal. Kannatanu ütlustest nähtuvalt alustas ta liikumist vasakult poolt ning selleks, et jõuda paremale poolele pidi ta olema läbinud juba ~ 4 meetrit. Selles osas nõustub kohus prokuröri seisukohaga. Seega kohtu hinnangul on Sergei Putškov’i süü leidnud täieliku tõendamist ning tema oli isikuks, kes sõitis ülekäigurajal otsa teisele inimesele ning ettevaatamatusest põhjustas raske tervisekahjustuse. Järgmisena analüüsib kohus kaitsja ja süüdistatava poolt tõstatatud küsimusi. Kaitsja on selgitanud, et süüdistatava kiirus oli 5-10 km/h. Samas ei ole kaitsja suutnud sellist asjaolu kuidagi ümberlükkamatult tõestada. Süüdistatav on selgitanud, et kiirust ei ole võimalik kindlaks teha, kuid kindlasti otsasõidu hetkel ei ületanud mootorsõiduki kiirus lubatud kiirust, s.t kiirus ei olnud rohkem kui 30 km/h. Lisaks on süüdistatav öelnud, et tema kiirus ei saanud olla rohkem kui 5-10 km/h, samas nentinud, et spidomeetrit ta ei jälginud. Ekspertiisiga on leitud, et kiirus ei ületanud suurimat lubatud kiirust, s.o 30 km/h. Kohtu hinnangul ei oma süüdistatava mootorsõiduki kiirus tähtsust käesolevas kriminaalasjas, kuivõrd süüdistust ei ole esitatud KarS § 422 järgi, mis eeldab ka suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Kaitsja on seadnud kahtluse alla tunnistaja usaldusväärsuse, kuna ei saa kindel olla mida tunnistaja peab ülekäigurajaks. Samas on leidnud kaitsja ja ka süüdistatav, et asja saab lahendada lühimenetluses, s.t toimiku materjalide põhjal tunnistajaid ja eksperte väljakutsumata. Kui kaitsjal esines kahtlus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, siis oleks ta saanud lühimenetlusest loobuda, samas seda ta ei teinud. Kohus olles tutvunud tunnistaja ütlustega ning asjaoluga, et tunnistajat on hoiatatud vale ütluste andmise eest, leiab, et kohtul pole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et kokkupõrge toimus justnimelt ülekäigurajal. Kannatanu oli just tunnistajast möödunud, kui toimus kokkupõrge autoga. Seega kaitsja ja süüdistatav on sellise väitega otsustanud tekitada kahtlust, samas jättes kasutamata oma õiguse üldmenetluse kohaldamiseks. Kaitsja on selgitanud, et auto tagurdamine ei ole keelatud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Liiklusseadusest tuleneb, et sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kuivõrd kriminaalasja toimikust ei nähtu, et süüdistataval oleks olnud luba sõiduauto liigutamiseks, ei tohtinud ta seda liigutada. Mis puudutab väidet, et ta tagurdas, kuna kartis, et auto hakkab kallakul olles veerema, märgib kohus järgmist. Kui mootorsõiduk on tehniliselt korras, siis jättes mootori seisma ning pannes peale käsipiduri ei ole võimalik, et auto hakkab liikuma. Kuivõrd ei kaitsja ega süüdistatav ei ole viidanud võimalikele tehnilistele probleemidele ning mootorsõiduki andmetest nähtuvalt oli tegemist tehniliselt korras sõidukiga, on süüdistatava väide, et ta tagurdas kartuses, et auto hakkab veerema paljasõnaline. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistataval ei vajadust ega põhjust auto tagurdamiseks. Samas kohus nõustub kaitsjaga, et tagurdamine toimus, kuna 6 1-17-2630 selle ümberlükkamiseks pole kogutud ühtegi tõendit ning KrMS § 7 kohaselt peab kõrvaldamata kahtluse lugema süüdistatava kasuks. Kaitsja ja süüdistatav on seadnud kahtluse alla, mis osaga toimus kontakt mootorsõiduki ja kannatanu vahel. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et kannatada on saanud mootorsõiduki vasak esimene pool ning kapott. Seega on materjalidest nähtuvalt toimunud kokkupõrge mootorsõiduki nina ja jalakäija vahel. Ükski kogutud materjal ei kinnita, et kannatanu oleks löögi saanud mootorsõiduki peeglilt. Kui kannatanu oleks saanud löögi mootorsõiduki peeglil, poleks kannatanul tuvastatud selliseid raskeid tervisekahjustusi. Samuti kinnitab kokkupuudet mootorsõiduki nina ja kannatanu vahel isiku ekspertiisiakt, kust nähtub, et kannatanul tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kui menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri 2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8507,
4. oktoobri 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05 ja 14.detsembri 1999.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99). Käesoleval ajal on kaitsja esitanud väite, et otsasõit toimus ülekäiguraja väliselt. Samas on nii kannatanu kui ka tunnistaja mõlemad selgitanud, et kokkupõrge toimus ülekäigurajal. Mootorsõiduki vigastused kinnitavad, et kannatanu sai löögi sõiduki ninaga, mitte peegliga. Seega ei ole süüdistatav ega kaitsja esitanud ühtegi tõendit, mis annaksid aluse kahelda, et liiklusõnnetus ei toimunud süüdistuses märgitud asjaoludel. Lisaks kohus selgitab, et kaitsja ega süüdistatav ei taotlenud teist ekspertiisi, milles neil oleks olnud võimalik püstitada alternatiivne versioon, kuidas kannatanu vigastused sai. Järgmine oluline vaidluskoht on mida lugeda ülekäigurajaks ja mida lugeda ülekäigukohaks. LS § 2 p 99 kohaselt on ülekäigukoht sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. LS § 2 p 100 kohaselt on ülekäigurada jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal on kaks posti liikluskorraldusvahenditega 543, 544, 351 ja
5. Märk 543 osutab jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale ning märk 544 osutab jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale. Samuti nähtub kriminaalasjast, et ülekäigurada on tähistatud n.n "sebra" triibutusega kui ka nõutavas kohas paikneva "Ülekäiguraja" märgiga. Ülekäiguraja märk on selgelt nähtav, see ei ole varjatud. Seega kohus nõustub prokuröriga, et jalakäijatel on õigus ületada sõiduteed „Ülekäiguraja märkide ulatuses. Samas ei oma see asjaolu siinkohal tähtsust, kuivõrd kohtu hinnangul on täielikult leidnud tõendamist, et kannatanu ületas sõiduteed justnimelt ülekäigurajal. 7 1-17-2630 Subjektiivsest küljest eeldab koosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitumisnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma suhtes. Koosseis realiseerimiseks piisav, kui isik tegutseb vähemalt hooletusega. Kohus leiab, et Sergei Putškov pani KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime hooletusest, kuivõrd ta ei pannud tähele ülekäigurajal olevat kannatanut ning sõitis talle otsa. Samuti ei pannud süüdistatav tähele ka teisi ülekäigurajal olevaid isikuid. Süüdistatav ei olnud tähelepanelik, kuna tähelepanelik olles, oleks ta õigeaegselt märganud ülekäigurajal olevaid isikuid ning jäänud oma autoga seisma. Kohus asub seisukohale, et Sergei Putškov’ile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Sergei Putškov’i pole eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on Sergei Putškov’il 2 kehtivat karistus, milledest üks on seotud liiklusõnnetuse põhjustamise ning sündmuskohalt politseile teatamata lahkumise eest. Sergei Putškov on käesolevas kriminaalasjas pannud toime teise astme kuriteo, millega kaasnes raske tervisekahjustus. Kohtu hinnangul puuduvad Sergei Putškov’i teos karistust kergendavad asjaolud, seda järgneval põhjusel. Sergei Putškov ei ole ennast süüdi tunnistanud, kahetsust ei ole ta avaldanud. Sergei Putškov on asunud juhtunus süüdistama kannatanut ning leidnud, et tema pole milleski süüdi vaid hoopis kannatanu peaks vastutama tagajärgede eest. Samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus 8 1-17-2630 kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Sergei Putškov pole kriminaalkorras eelnevalt karistatud, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Sergei Putškov’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Sergei Putškov’i ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Sergei Putškov ei näe endal süüd, kogu süü lasub kannatanul. Lisaks välistab rahalise karistuse mõistmise ka asjaolu, et Sergei Putškov ei tööta, ta õpib ning oma ütluste kohaselt saab ta rahalist abi oma vanematelt. Samuti kuuluvad Sergei Putškov’ilt väljamõistmisele menetluskulud ning tsiviilhagi. Kohus leiab, et Sergei Putškovi on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult vangistusega. Kohus arvestab, et Sergei Putškov pani kuriteo toime hooletusest. Samas arvestab kohus asjaoluga, et Sergei Putškov pole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning kohtule teadaolevalt ei ole Sergei Putškov peale kuriteo toimepanemist pannud toime uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et kannatanul kuriteo tagajärjel esinesid rasked tervisekahjustused, mille kestvus ületas 4 kuud. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka asjaoluga, et Sergei Putškov põhjustas 16.09.2015.a liiklusõnnetuse, kui ta tagurdas enda poolt juhitud mootorsõidukiga otsa teisele sõidukile ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Käesoleva kuriteo pani Sergei Putškov toime 16.10.2015.a, s.o täpselt üks kuu peale eelmist liiklusõnnetuse põhjustamist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mõlema teo toimepanemise ajal oli Sergei Putškov tähelepanematu. Väärteo toimepanemisel ei märganud ta tagurdades autot ning käesoleva teo ajal ei pannud ta tähele ülekäigurajal olevaid inimesi. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Sergei Putškov tuleb mõista KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Sergei Putškov’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Sergei Putškov’ile määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 31.05.2017.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Sergei Putškov’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on Sergei Putškov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sergei Putškov’i suhtes pole tõkendit kohaldatud. Kohus selgitab, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on mõeldud eelkõige nende isikute karistamiseks, kelle puhul on alust arvata, et reaalne vangistus ei ole proportsionaalne teosüüga ning esineb veel lootus, et katseaeg on piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatavat ei ole eelnevalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, peale käesoleva kuriteo episoodi pole ta uusi kuritegusid toimepannud, seega ei ole alust eeldada, et ta tulevikus jätkaks kuritegude toimepanemist ning et karistusest tingimuslikult vabastamine ei ole talle piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistatavat pole eelnevalt kriminaalkorras karistatud, ei ole põhjendatud ka kontrollnõuete kohaldamine. 9 1-17-2630 TSIVIILHAGI või AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 130

kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 134

lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 1043

järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 10 1-17-2630 Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.1996.a otsus nr 3-2-1-111-96 sätestab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav Sergei Putškov põhjustas oma õigusvastase tegevusega kannatanu Xxxx varalist kahju. Nimelt kuriteo tagajärjel sai kannatanu raskeid tervisekahjustusi, mis takistasid tal naasta tööle alates 11.2015.a. Tema tervisekahjustused kestsid mitte vähem kui 4 kuud. Kannatanu sai tööle naasta alles 17.02.2016.a. Kannatanu on kohtule esitanud tõendid, mis tõestavad varalise kahju olemust ja suurust. Toimunud kohtuistungil vähendas kannatanu varalise kahju nõuet 2000 euroni. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõue on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning kahju on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Seega kuulub varalise kahju nõue süüdistatavalt Sergei Putškov’ilt täies ulatuses välja mõistmisele. Lisaks on kannatanu Xxxxesialgu esitanud mittevaralise kahju nõude, summas 10000 eurot. Toimunud kohtuistungil vähendas kannatanu mittevaralise kahju nõuet 3000 eurole. Kohtu hinnangul on antud nõue põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kuriteo tagajärjel sai kannatanu rasked tervisekahjustused, mille tulemusena pidi ta käima kahel raskel operatsioonil. Samuti oli piiratud tema liikumine ning igapäevane elu ja tegemised. Lisaks on eluliselt usutav, et kannatanul võivad tänini esineda teatavad psühholoogilised probleemid, seoses liikuvate autodega. Kohtu hinnangul on mittevaraline kahju, summas 3000 eurot, õigustatud ning kuulub seega süüdistatavalt Sergei Putškov’ilt täies ulatuses välja mõistmisele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina CD plaat salvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eelpool toodud seisukohast lähtudes leiab kohus, et CD plaat salvestusega, mis sisaldab Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestust ning mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu esindaja tasu summas 1500,00 eurot (üks tuhat viissada eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku kohtuarstliku ekspertiisitasu (akt nr 15E-PõI0231) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse liiklusekspertiisitasu (akt nr 16E-LL0028) summas 457,00 eurot (nelisada viiskümmend seitse eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistatav Sergei Putškov ei tööta, saab rahalist abi oma vanematelt, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis, tsiviilhagi hüvitamise kohustust ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Sergei Putškov’il tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 11 1-17-2630 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Sergei Putškov’il oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 12