lg 11 riigi vahenditest halduri büroo (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 11028941, arveldusarve nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank) kasuks. Algatada füüsilisest isikust võlgniku Raimo Sasmin’i (pankrotis) (isikukood 39110184916) kohustustest vabastamise menetlus. Määrata Raimo Sasmin’i (pankrotis) (isikukood 39110184916) usaldusisikuks T M (ik: xxxx). Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule andmed oma kohustuste täitmise kohta. Kohus otsustab hiljemalt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu. 1. Pankrotimenetluse asjaolud ja pankrotimenetluse lõpetamine Viru Maakohtu 15.06.2016.a. kohtumäärusega kuulutati välja Raimo Sasmin’i (isikukood 39110184916) pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 09.08.2016.a. Viru Maakohtu 04.10.2016.a. määrusega vabastati pankrotihaldur Martin Krupp tema enda soovil ning nimetati Raimo Sasmin’i (pankrotis) pankrotihalduriks Oliver Ennok. 2 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.11.2016.a., kus tunnustati kümmet võlanõuet kogusummas 4573,06 eurot. Haldur esitas 18.01.2017.a. taotluse kinnitada jaotusettepanek, mille Viru Maakohus 31.01.2017.a. kohtumäärusega kinnitas. Võlgnik esitas Viru Maakohtule koos avaldusega pankroti väljakuulutamiseks avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning on kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur esitas 22.03.2017.a. kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks ning tasu määramiseks. Haldur leidis, et määrata tuleks deposiit 1000.- eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Deposiidi tasumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2017.a. Laekumisi toimunud ei ole. Pankrotihaldur palus juhul, kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku
§-is 146 sätestatud väljamakseteks. Haldur palus märkida, et võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Jrk nr Võlausaldaja 1) Kohtutäitur Hille Kudu 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) OÜ Investahaus Pluss OÜ Koduliising AS MiniCredit (pankrotis) Telia Eesti AS Intrium Justia Debt Finance AG Osaühing Aktiva Finants BB Finance OÜ (enine Raha24 OÜ) BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ) Placet Group OÜ Saamata jäänud summa eurodes 549,56 eurot 215,00 eurot 139,69 eurot 348,08 eurot 919,91 eurot 324,22 eurot 1 183,36 eurot 246,00 eurot 314,54 eurot 332,70 eurot Oliver Ennok palus end vabastada pankrotihalduri kohustustest.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui 3 menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Maakohus leiab, et on tuvastamist leidnud asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 2. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt
jj.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. T M on andnud nõusoleku Raimo Sasmin’i usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur, võlgnik ja T M on ära kuulatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 18.05.2017.a. Kohus on kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku osas arvamust küsinud ka võlausaldajatelt. Vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et füüsilisest isikust võlgniku Raimo Sasmin’i (pankrotis) (isikukood 39110184916) kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada.
lg 2-6 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 3. Pankrotihalduri tasu Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks. Taotluse kohaselt on pankrotimenetlus kestnud 10 kuud ning selle aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 1,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine - 0,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine -1,5 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 1,5 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 6) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 2 tundi 5 Kokku on pankrotihalduri töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 8 tundi. Pankrotihaldur palub kohtul määrata tasuks 8 töötunni eest 720.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot vastavalt
Pankrotihaldur palub määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397.eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus lõpliku tasu kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.