Obsah (12)

§ 291§ 289§ 61§ 339§ 7§ 126§ 180§ 179§ 175§ 105§ 313§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 16-7706 30.jaanuaril 2017.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Jane Marksa ja Krista Ragel Sekretär Thea Tik

§ 291

lg 1p2 ja lg 3 p1,2,3 alusel); 22.10.2015 Xxxxe kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II k lk 60-62); 22.10.2015 Xxxxe elukoha läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II k lk 63-70) 23.10.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 71-78); 23.10.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 79-83); 09.12.2015 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1267 (II k lk 84-91); 11.12.2015 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1421 (II lk 92-94); 24.11.2015 DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1511 (II k lk 95-101); 07.01.2016 DNA ekspertiisiakt nr 16E-GE0001 (II klk 102-109); Tunnistaja Xxxxe poolt kahtlustatavana 27.10.2015.a ja 12.01.2016 antud ütlused (II k lk 157-172, kohus avaldas

§ 291

lg 1p2 ja lg 3 p1,2,3 alusel) 27.10.2015 Xxxxele Xxxx Xxxx äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II k lk 173-175); 22.10.2015 Itmar Karvaneni kasutuses oleva sõiduauto Ford Ecoline E150 reg nr xxxx läbiotsimisprotokoll (II k lk 110-111); 26.10.2015 pakendite 1IKA ja 2IKA asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 112-115); Asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 116-131); 22.10.2015 Itmar Karvaneni viibimiskoha Tammesalu 12 Saue linn läbiotsimisprotokoll (II k lk 132-133); Maanteeameti liiklusregistri andmetel 13.01.2016 koostatud menetleja õiend (II k lk 134); Maksu- ja Tolliameti andmetel koostatud õiend ja Itmar Karvaneni kohta koostatud teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II k lk 193-194); Karistusregistri väljavõtte (II k lk 195-198); Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtuotsus (II k lk 199-203); 2 06.01.2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja vaatlus (Xxxxe, Karvaneni, Xxxx suhtluse kohta) koos lisadega (II k lk 135-147); 30.12.2015 koostatud jälitustoimingu protokoll (II k lk 148-156); 11.12.2015 koostatud jälitustoimingu protokoll (III k lk 1-102); Eesti Haigekassa vastus menetleja päringule (II k lk 190-192); riigiõigusabi dokumendid (II k lk 204-212); tõkendi kohldamise määrus (II k lk 213); Kahtlustatava Itmar Karvaneni eeluurimisel antud ütlused (II k lk 105

§ 289

ja § 293 alusel); Tartu Maakohtu otsus (III k lk 113-132); Tartu Maakohtu määrused (III k lk 136-139); Tartu Ringkonnakohtu määrus (III k lk 133-135). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Itmar Karvanen ei tunnista, et vahendas suures koguses amfetamiini üleandmist xxxx xxxx. Karvaneni ütluste kohaselt tunneb xxxx ja Xxxxt. Ei tea kas Xxxxja Xxxxon omavahel tuttavad. Ei ole neid teadlikult kokku viinud. Võis olla, et Xxxx istus Karvaneni autos kõrval ja tädi küsis midagi. Xxxx ega Xxxx ei ole kunagi narkootilisi aineid küsinud. Ei ole ka ise neile pakkunud narkootilisi aineid. Xxxxei ole Karvaneni juuresolekul Xxxxamfetamiini küsinud ja kumbki ei ole narkootikume tarvitanud. Ei oska kommenteerida kas võttis temaga 28.08.2015 telefoni teel ühendust vahetult enne seda kui ta peeti kinni. Mäletab mingit kõnet sõbra kohta. Ei tea miks Xxxx amfetamiinist rääkis, see on kellegi sõna tema vastu fantastika valdkonnas. Pole tõendeid, et Xxxx ja xxxxoli põhjust vimma pidada tema vastu. Kuigi Xxxxja Xxxxon Tartu Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2p 2 järgi kokkuleppe menetluses süüdi tunnistatud muu hulgas ka 29.08.2015 episoodis, ei tähenda see seda, et selles kohtuotsuses süüdistus tekstis toodud faktilised asjaolud oleks menetlusesemeks oleva kriminaalasja raames automaatselt ümberlükkamatult tõendatud, kuivõrd kokkuleppe sõlmimine ei eelda, et isik, end kõigis süüdistuses toodud faktilistes asjaoludes peab süüdi tunnistama ja nendega nõustuma. I.Karvaneni ütlused, et tema ei ole vahendanud amfetamiini üleandmist Xxxxe poolt Xxxxle on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Xxxx Xxxx kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 29.08.2015 kinnipidamisel ära mobiiltelefonid Samsung ja Huawei. Leitud mobiiltelefone on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II k lk 8-18). Mobiiltelefonis Huawei on salvestatud kontaktid Itimees 58632047 ja Itmar 56242827 ja 28.08.2015 on saadetud sõnum numbrile

1. 29.08.2015 läbiotsimisprotokoll kinnitab, et Xxxx Xxxx kasutuses olevast sõidukist Volkswagen Passat reg nr xxxx leiti ja võeti muu hulgas ära sõiduauto tagaistmelt lahtiselt oleva dressipluusi taskust kollast värvi majapidamispaber, mille sisse oli keeratud 1 mingrip kilekott, milles heleda värvusega pulbriline aine. Sõiduauto juhipoolses osas roolist vasakul olevast laekast leiti ning võeti ära 5 väikest minigrip kilekotti ainega, ja 1 minigripp kilekott milles omakorda 5 väikest minigrip kilekotti, milledes kõigis heleda värvusega pulbriline aine. Sinise seljakoti põhjast leiti ja võeti ära sinist värvikaanega läbipaistev plastmass karp, milles kõige peal musta värvi nahast vutlar, mille all oli musta värvi digitaalkaal, metallluiskas, lahtiselt tühjad ja kasutamata väiksed minigrip kilekotid ning 1 suurem mingrip kilekott, milles heleda värvusega pulbriline aine. (II k lk 19-27) Läbiotsimisel leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (II k lk 31-38, 5859). 3 Ekspertiisiakti nr 15E-AN1017 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendis nr 2VW olev kollakas pulber massiga 77,03 g (peale kuivatamist) minigrip kilekotis sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 29 %, pulbris sisaldub 16,4 g amfetamiini. Kollakas pulber massiga kokku 6.78 g kümnes minigrip kilekotis sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 29 %, pulbris sisaldub 1,44 g amfetamiini. Kollakas pulber massiga 57,93 g (peale kuivatamist) minigrip kilekotis sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 29 %, pulbris sisaldub 12,3 g amfetamiini EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et amfetamiini puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,3 grammist. Xxxx Xxxx kasutuses olevas sõidukist Volkswagen Passat reg nr xxxx leiti puhast amfetamiini 30,14 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Xxxx Xxxx kasutuses olevas sõidukist Volkswagen Passat reg nr xxxx leiti ja võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast amfetamiini, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 23 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et xxxxl, E. Xxxx või I.Karvanenil oli eeltsiteeritud eesmärk. Tunnistaja Xxxx Xxxx ütluste kohaselt on amfetamiini järel käinud BMW-ga ja VW-ga. On kasutanud numbrit 56255265 umbes 5 aastat. Amfetamiini omandas Tallinna linnast erinevatest kohtadest ja erinevatelt inimestelt, ei tunne neid ja ei soovi nende kohta ütlusi anda. 29.08.2015 tõi Tallinnast amfetamiini 2 erinevas minigrip kilekotis mõlemas 100 grammi. Nägi inimest kellelt ostis leitud amfetamiini esimest korda elus. Omandas enda teada 200 grammi. Ei ole xxxxkäest ega Itmar Karvaneni vahendusel amfetamiini saanud, sai selle koguse kellegi teise käest. Itmar organiseeris Xxxx ja Xxxx kohtumise Jüri alevis kiriku kõrval, kuid sellel kohtumisel andis Xxxxle 2 iPhone telefoni. Itmariga suhtles telefoni teel ja leppis kohtumise kokku, sest ei olnud Xxxx telefoni numbrit, kuigi tunneb teda juba varasemast. Peale kohtumist läks Maardu poole ja seal tee peal kohtus inimesega, kes andis aine. Itmari kaudu ega tema käest ei ole kunagi narkootikume saanud. Seega on läbiotsimisprotokolli, ekspertiisiakti ja xxxxenda ütlustega tõendamist leidnud, et xxxx omandas ja valdas 29.08.2015 narkootilist ainet amfetamiin vähemalt 141.74 grammi, milles puhast ainet 30.14 grammi s.o suures koguses. Ehkki xxxxtsiteeritud ütluste kohaselt ta ei omandanud temalt 29.08.2015 äravõetud amfetamiini xxxx, on need ütlused ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt tunnistab, et on VW Passatis Jüri alevikus augustikuu lõpus 2015 talle tundmatule isikule amfetamiini edasi andnud. Kodus oli amfetamiin, millest tahtis lahti saada. Augustis kohtus Karvaneni ja tundmatu isikuga, kes istus BMW roolis. Vestluse käigus hakkas tundmatu mees korduvalt Itmari käest küsima, kas oleks võimalik Itmari käest 4 amfetamiini saada. Itmar ütles, et ei tea kelle käest saaks. Veidi aja möödudes kui oli jälle koos Karvaneniga, kohtusid jälle tundmatu mehega, kes küsis Karvaneni juuresolekul Xxxxe käest, kas tema saaks amfetamiini müüa. Läks istus tundmatu kõrvale autosse ja ütles, et on reaalne müüa. Tundmatu tahtis 150 grammi. Leppis tundmatuga kokku kohtumise 29.08.2015 Jüri alevikus. Telefoninumbreid ei vahendanud. Itmariga vahepeal ei suhelnud. Pakkis kodus 150 grammi minigrippi. Kohtusid mehega 29.08.
2. Mees andis 1050 sularahas. Mees küsis veel 50 grammi. Käis kodus pakendas ja tõi ära. Mees andis 350 eurot.Kohtus tundmatu mehega läbi Itmari, aga rohkem ei ole läbi Itmari kellegagi narkootikumide teemal kohtunud. Itmar suitsetab kanepit. 29.08.2015 ei andnud Xxxxile üle amfetamiini vaid Xxxx andis üle 2 telefoni I Phone. Ei oska öelda miks oli tema DNA 29.08.2015 Xxxx Xxxx leitud amfetamiini pakendil. Äratundmiseks esitamise protokoll (II l k 173-175) kinnitab, et Xxxxon tundnud ära Xxxx Xxxx kui isiku, kellele tema andis 29.08.2015 üle 200 g amfetamiini. Tsiteeritud xxxx ütlustest nähtub, et ta on erinevatel ajahetkedel andnud erinevaid ütlusi. Esimesel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistas Xxxx amfetamiini müüki xxxx, kuid hiljem on ta sellistest ütlustest loobunud. Kuna xxxxei ole oma ütlustest olnud järjekindel ei saa kohus lugeda tema ütlusi, et ta ei andnud 29.08.2015 141,74 g narkootilist ainet amfetamiin üle xxxx usaldusväärseks. xxxxja xxxxkokkulangevad ütlused ja jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 29.08.2015 kohtusid xxxxja xxxx. Harjumaal Jüri alevikus. xxxxja xxxxütlused, mille kohaselt nad kohtusid 29.08.2015 kahe telefoni IPhone üleandmiseks on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ekspertiisiakti nr 15E-GE1180 kohaselt leiti Xxxx Xxxx kasutuses olevast sõidukist Volkswagen Passat reg nr xxxx ära võetud metallist lusikal (2VW), pabernutsakust (10VW) xxxxDNA-d. Minigrip kilekotilt, milles oli amfetamiin, võetud proovidest A154630 ja A154628 saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Xxxx Xxxx DNA- profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. (II k lk 47-54) DNA osakonna spetsialisti G.Legovitši teatise kohaselt on andmebaasiotsingu tulemuste alusel DNA ekspertiisi käigus numbriga A154630 riiklikusse DNA registrisse kantud DNA-profiil kokkulangev Xxxxe võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (II k lk 55-56). Ekspertiisiakti nr 16E-GE0001 arvamuse kohaselt minigrip kilekotilt (milles oli aine, pakend 10VW proov A154630) saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada Xxxxpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Hüpoteeside tõepära suhe saadi 6,9x
3. Minigrip kilekotilt (milles oli aine pakend 2VW proov A154628) saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa kindlalt välistada Xxxxpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Hüpoteeside tõepära suhe saadi 1,9x
4. (II k lk 102-109) Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Käesolevas kriminaalasjas koostatud teises ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud hüpoteeside tõepära suhte põhjalt on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Xxxxpärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta mõlemas segaproovis ja see on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna sellest tulenevate järelduste põhjal on võimalik otsustada Xxxxe DNA sisaldumise või mitte sisaldumise kohta uuritud proovides. Eeltoodud DNA ekspertiiside eksperdiarvamused koos kinnitavad, et xxxxDNA esines Xxxx Xxxx kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud narkootilist ainet sisaldanud pakenditel. Nimetatud fakt kinnitab, et Xxxxoli kokku puutunud Xxxx autost leitud kahe amfetamiini sisaldanud pakendiga ja lükkab ümber Xxxxe ja Xxxx väited, et Xxxx ei ole Xxxxle 29.08.2015 5 narkootilist ainet amfetamiin edasi andnud. Kui Xxxx ei oleks 29.08.2015 andnud Xxxxle üle amfetamiini, ei oleks tema DNA-d leidunud kahel erineval narkootilist ainet amfetamiin sisaldaval pakendil. Xxxx väide, et peale kohtumist Xxxx ega läks ta Maardu poole ja seal tee peal kohtus inimesega, kes andis aine, on ümberlükatud jälitustoimingu protokolliga. Jälitustoimingu protokollist ei nähtu, et oleks Harjumaal kohtunud teiste isikutega, kellelt tal oleks olnud võimalik narkootilist ainet osta. Vastupidi peale kohtumist Xxxxega alustas kell 12:08 sõitu Tartu maakonda. 29.08 kell 11:38 sõitis Jüri Kiriku kõrval olevasse parklasse VW passat, mille juhiistmel Xxxxja kõrvalistmel Xxxx. Passat pargiti BMW lähistele. Xxxx väljus Passatist avas BMW kõrvalistuja ukse kummardus istme kohale ja läks istus tagasi Passatisse. Kell 11:56 väljus Xxxx Passatist, istus BMW juhiistmele ja sõitis Alexela tanklasse, kuhu järgnes Passat. Xxxx tankis Passati rääkis Xxxx , istus tagasi BMW-sse ja sõitis Lagedi suunas. alustas sõitu Tartu maakonna suunas. Kell 13:32 peatus Passat Jõgeva vallas Siimusti-Kaave mnt lähistel metsa ääres. (II k lk 85-86). Ei ole ka eluliselt usutav, et Xxxx oleks andnud narkootilise aine edasi tuvastamata isikule, kes oleks selle siis omakorda edastanud Xxxxle. Xxxx on äratundmiseks esitamisel tuvastanud isikuna, kellele ta müüs narkootilist ainet, xxxx. Et omandas narkootilise aine amfetamiin just 29.08.2015 ja mitte varem, kinnitavad tema enda ütlused ja jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõned (III k lk 79-80), millest nähtub, et eelmisel päeval ei tahtnud ta kohtuda võimalike aine ostjatega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik hoiaks sellises koguses amfetamiini mitu päeva autos ja sõidaks ainega mööda Eestit ringi. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu kui palju andis xxxx üle narkootilist ainet, mistõttu süüdistuses kajastatud 6 grammi osas puuduvad vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et xxxxja xxxxkohtusid 29.08.2015 Jüri alevikus, kus xxxxandis xxxx üle vähemalt 141,74 g narkootilist ainet amfetamiin, milles puhast ainet 30.14 grammi. Asjaolu, et xxxxtegeles narkootilise aine omandamise, valdamise ja vahendamisega pikemaajaliselt kinnitavad lisaks tema enda ütlustele kodust leidunud amfetamiinist vabanemise soovi kohta järgmised tõendid: 22.10.2015 läbiotsimisprotokoll, mis kinnitab, et Xxxxe elukohas Harjumaa Vaskjala küla, Rae vald, Jõetiiru tee 13 leiti ja võeti ära külmkapist amfetamiini kahtlusega heleda värvusega pulbrilist ainet ning majast leiti erinevatest kohtadest kanepit. (II k lk 63-71) Läbiotsimisel leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides. (II k lk 71-38, 5859) Ekspertiisiakti nr 15E-AN1267 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1EA olev roosakas pulber massiga pärast kuivatamist 159,5 g minigrip kilekotis sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 45 %, pulbris sisaldub 52,7 g amfetamiini. Ekspertiisiakti nr 15E-AN1421 kohaselt ekspertiisiks esitatud amfetamiini sisaldavad pulbrid 1 ja 2 pakenditest 2VW ja 10VW pärinevad tõenäoliselt samast valmistuskogusest (partiist), kuid erinevad amfetamiini sisaldavast pulbist 3 esitatud pakendist 1EA. Pulbri 3 valmistamisel on kasutatud erinevat sünteesimeetodit võrreldes pulbritega 1 ja
7. Ekspertiisiakti nr 15E-GE1511 arvamuse kohaselt minigrip kilekotilt 1EA võetud teisest proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada Xxxxpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ning minigrip kilekotilt 1EA võetud esimesest proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa kindlalt välistada Xxxxpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (II k lk 95-101). Ekspertiisiakti nr 16E-GE0001 arvamuse kohaselt minigrip kilekotilt pakendis 1EA võetud teisest proovist (proov A155530) saadud DNA- segaprofiilide alusel arvutatud hüpoteeside tõepära suhe saadi 1,7x
8. Hüpoteeside tõepära suhe saadi 1,7x
9. (II k lk 102-109). Seega kinnitavad ekspertiisiaktid, et xxxxomas kokkupuudet tema elukohast leitud narkootiliste ainetega. 6 Asjaolu, et xxxxelukohast leiti 22.10.2015 amfetamiini, mille protsendiline sisaldus erines 29.08.2015 Xxxx autost leitud leitud amfetamiini protsendilisest sisaldusest ja, et ka sünteesimeetodid erinesid, kinnitab, et leitud amfetamiini kogused pärinesid erinevatest partiidest ning, et xxxxtegeles amfetamiini käitlemisega pikemat aega ja ta oli seda omandanud korduvalt. Karvaneni enda ütlused kinnitavad, et ta tundis nii xxxxkui Xxxx Xxxx. Kuna Karvaneni enda viimases sõnas antud ütlustest nähtub, et ta tarvitas marihuaanat ning läbiotsimisel leiti Karvaneni kasutuses olnud autost marihuaanat, on eluliselt usutav, et Karvanen omas kontakte narkootilise aine käitlemisega seotud isikutega. Ka xxxxelukoha läbiotsimisel 22.10.2015 leiti suures koguses marihuaanat. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja vaatlus kinnitavad, et Xxxxja Xxxxei ole ajavahemikul 05.08-30.082015 omavahel telefoni teel suhelnud. Xxxxon suhelnud Itmar Karvaneniga nii 28.08.2015 kui ka 29.08.2015 3 korda (II k lk 135-147). Jälitustoimingute protokoll (II k lk 148-156) kinnitab, et Itmar Karvanen ja Xxxxsuhtlesid telefoni teel 10.09,2015, 15.09.2015, 16.09.2015, 24.09.2015, 26.09.2015, 28.09.2015 ja 02.10.2015 ning isikud kohtusid muu hulgas ka I.Karvaneni elukohas. Arvestades Xxxxe ja Karvaneni suhtlemise tihedust ning, et mõlemad isikud on seotud narkootiliste ainete käitlemisega, on eluliselt usutav, et Karvanen teadis, et Xxxx tegeleb ka narkootilise aine edasiandmisega. Seega on eluliselt usutav, et Karvanen võis vahendada Xxxxe poolt Xxxxle amfetamiini müüki. Xxxx ütlused kinnitavad, et Itmariga suhtles telefoni teel ja leppis 29.08.2015 kohtumise kokku, sest ei olnud Xxxx telefoninumbrit, kuigi tunneb teda juba varasemast. Jälitustoimingu protokoll (III k lk 1-103) kinnitab, et Xxxxsaatis 28.08.2015 nr-le 37258632047 SMS-i „Ole meheks proovi veel sõps kätte saada“. 17.12.2015 asitõendi vaatlusprotokoll ja 22.10.2015 läbiotsimisprotokoll kinnitavad, et numbrit 37258632047 kasutati mobiiltelefonis Sony Ericsson U20i, mis leiti Itmar Karvaneni sõiduauto läbiotsimisel. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Xxxx kasutuses olnud telefoninumber 56255365 oli salvestatud mobiiltelefonis Sony Ericsson U20i V all. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 28.08.2015 kell 17:47 helistas Karvanen Xxxx ja ütles, et sai ta kätte, aga vaatamata lubadusele ei ole isik läbi tulnud. lubab järgmisel päeval tulla. Karvanen lubab vaadata, mis ta räägib. 28.08.2015 helistab tuvastamata isik xxxx ja tahab läbi tulla, kuid ütleb, et ei ole mõtet, et võib olla homme. 28.08.2015 kell 19:13 helistas Karvanen Xxxxle ja ütles, et trehvas sõbraga, kes ütles et okei. Lepitakse järgmiseks päevaks kohtumine kokku. 29.08.2015 kell 14:07 helistab xxxx ja lepib kohtumise kokku. Kell 14:13 Jõgeva linnas Nurme tänaval istub Xxxx kõrvale autosse Järvesoo, kes 14:15 väljus autost ja jätkas sõitu. Kell 14:17 Suur tn 6 hoonest väljus xxxx, kes istus Passati kõrvalistmele ning alustati sõitu. Kell 14:18 väljus xxxx Passatist. Kell 14:19 peeti ja xxxx kinni. Arvestades asjaolu, et peeti kinni suure koguse narkootilise aine amfetamiiniga ja pärast Jüris käimist, kus ta eespool tuvastatu kohaselt omandas narkootilise aine amfetamiini, on ta kohtunud kahe isikuga, on eluliselt usutav, et kohtus nimetatud isikutega narkootilise aine edasiandmise eesmärgil. 28.08.2015 s.o päev enne Jürisse sõitu on öelnud telefonis, et ei ole mõtet temaga täna kokku saada võib-olla homme. Selline vestlus koostoimes 29.08.2015 sündmustega kinnitab, et lootis järgmisel päeval narkootilist ainet omandada. 28.08.2015 Karvanenile saadetud SMS ja Karvaneni telefonikõned Xxxxle kinnitavad, et Karvanen pidi kokku leppima kohtumise oma sõbraga (sõps). 29.08.2015 toimubki alates 11:38 Xxxx kohtumine Xxxxega ja rohkem kohtumisi Xxxxl Harju maakonnas sel päeval ei ole (kinnitab 7 jälitustoimingu protokoll). Seega kohtumine, mille Karvanen Xxxxle kokku leppis oligi kohtumine Xxxxega. Arvestades, et Xxxx sõiduautost leiti 29.08.2015 suures koguses narkootilist ainet ja telefonikõnest (III k lk 88)võib järeldada, et ta kohtus inimestega narkootilise aine üleandmise eesmärgil, on eluliselt usutav ja eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et Xxxx ja Xxxxe kohtumine toimus üksnes narkootilise aine üleandmise eesmärgil. Arvestades seda, et Karvanen, kellel tarvitajana on ka endal olnud kokkupuuteid narkootiliste ainete käitlemisega, suhtles tihti (kinnitavad nii telefonikõned kui Karvaneni enda ütlused) Xxxxega, siis pidi Karvanen ilmselgelt teadma, et Xxxxe käest on võimalik saada narkootilist ainet. Karvaneni ja Xxxx telefonivestlustes ei öelda otse välja, mis eesmärgil oli vaja Xxxxl Karvaneni sõbraga kokku saada. Mõistujutu ajamine ja narkootilisele ainele viitavate sõnade mittekasutamine telefonikõnedes on omane ja üldiselt tavaks narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikute omavahelisel suhtlemisel. Telefoni teel lepitakse üldjuhul kokku kohtumise kohad ja kõik osalised teavad, mis on kohtumise eesmärk. Asjaolu, et Karvanen ei tunne huvi, miks Xxxxega kokku saada soovib, kinnitab, et Karvanen oli teadlik sellest, et soovib osta Xxxxt narkootilist ainet. 29.08.2015 toimunud narkootilise aine üleandmine Xxxxe poolt Xxxxle kinnitabki, et Karvanen leppis kokku Xxxx ja Xxxxe kohtumise, et saaks osta Xxxxt narkootilist ainet. Vastupidiselt Karvaneni väidetele kinnitavad DNA ekspertiisi tulemused (kinnitavad Xxxxe seotust Xxxx kasutuses olnud autost leitud amfetamiiniga), jälitustoimingu protokollides kajastatud sõnumite ja vestluste sisu ning läbiotsimistel leitud narkootilise aine kogused Karvaneni seotust narkootikumidega, mistõttu puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil uuritud ja eeltsiteeritud tõenditega leidnud tõendamist, et I.Karvanen vahendas xxxxpoolt narkootilise aine amfetamiini müüki xxxx 29.08.2015 Jüri alevikus, kus xxxxandis xxxx üle vähemalt 141,74 g narkootilist ainet amfetamiin, milles puhast ainet 30.14 grammi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-96-11 leidnud, et müüja ja ostja vahelise kontakti loomiseks vajalike toimingute tegemine, näiteks telefoninumbri edastamine ühele tehingupoolele, vastab narkootilise aine vahendamise mõistele KarS § 184 tähenduses, kuna selle teo äramõtlemisel ei saaks tehing toimuda. Süüdistuse kohaselt andis xxxx xxxxteada, et xxxxon huvitatud narkootilise aine omandamisest. Ringkonnakohus tuvastas, et kuigi narkootilise aine üleandmises kokkuleppimiseks saatis xxxxsõnumi xxxx, võis xxxxkontaktandmeid xxxxanda ainult J. Vaible. Arvestades narkokaubanduse varjatud olemust, saabki vastavate tehingute sõlmimine sageli toimuda vaid aine pakkuja või selle ostja kontaktandmete edastamisel huvitatud isikule. Seejuures ei ole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Seega I.Karvaneni poolt Xxxx ja Xxxxe vahelise kohtumise kokkuleppimise puhul narkootilise aine edasiandmiseks Xxxxe poolt Xxxxle, on tegemist narkootilise aine vahendamisega. Kuna Xxxxl ja Xxxx ei olnud üksteise kontaktandmeid, oleks ilma Karvaneni poolt kohtumist kokkuleppimata jäänud narkootiline aine üle andmata ehk tehing ei oleks toimunud. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh vahendamine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi I.Karvanen ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (telefonikõned kohtumise kokkuleppimiseks ja mõlemale osapoolele helistamist saab teha ainult teadlikult), et 8 ta ise teadlikult vahendas Xxxxe poolt Xxxx narkootilise aine müüki, seega ta vahendas narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Itmar Karvanen ei tunnistanud end narkootilise aine marihuaana omamises ja valdamises süüdi ja tema ütluste kohaselt oli autos vist 5 inimest, kui peatas kodu juures ja politsei jooksis sisse. Hoidis roolist kinni, ei tea kust nad mida võtsid, kõike rabati ja tõmmati välja autost. Ütles eeluurimisel, et oli tema kanep kuna võttis tule enda peale. Ei saanud kellegi teise peale näpuga näidata. Süüdi tunnistas, kui ülekuulamisel oli jutt metsa all kasvanud kanepist. Ei ole öelnud, et 10 grammi, hirmutati, oli afektiseisundis. Peatas auto venna maja ees, siis hakkas uurimine peale. Vale, et rohkem inimesi ei olnud. Nimesid ei ütle. Läbiotsimisprotokollil ei ole tema allkiri. Keeldub vastamast küsimusele kas tarvitas kanepit. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. märtsi
11. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul

§ 61lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.

Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.

oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). I.Karvaneni ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et I.Karvaneni kohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus selles, kellele kuulus Itmar Karvaneni kasutuses olnud sõiduautost leitud kanep. Eeluurimisel antud ütlustes tunnistas Karvanen, et ostis 10 g kanepit. Karvanen põhjendas oma ütluste erinevusi sellega, et ei tahtnud tegelikku aine omanikku reeta ja võttis tule enda peale. Autos oli tegelikult 5 isikut ja politsei ei teinud oma tööd. Kohtu arvates ei ole antud põhjendus eluliselt usutav ja loogiline ning ei haaku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtu arvamust Karvaneni kohtus antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel mõjutab ka asjaolu, et läbiotsimisprotokolli kohaselt toimus I.Karvaneni kasutuses oleva sõiduauto Ford läbiotsimine Keila politseijaoskonna Keskväljak 8a territooriumil ning protokollist ei nähtu, et sõiduautos oleks peale Karvanei viibinud veel isikuid. I.Karvaneni viibimiskoht elukohana oli 22.10.2015 Saue linn Tammesalu 12 (II k lk 132), mille läbiotsimisel ei tuvastatud samuti peale pereliikmete kõrvaliste isikute kohal viibimist. I.Karvaneni kohtus antud põiklevad ütlused ja soovimatus avaldada nii venna elukoha aadressi kui väidetavalt autos olnud isikute nimesid, näitab kohtu arvates üksnes I.Karvaneni soovi oma süüd mitte tunnistada, mistõttu ei ole koostoimes teiste tõenditega eluliselt usutav väide, et autos oli veel 5 isikut ja tema ei tea kellele autost leitud kanep kuulus. Karvaneni väited, et ütluste andmisel teda ähvardati on paljasõnalised ja kohtule ei ole esitatud tõendeid nende väidete kinnituseks. Menetluskulud ongi kaitsetasu osas oluliselt erinevad sõltuvalt sellest, kas kriminaalasja lahendatakse üldmenetluses või kokkuleppemenetluses. Sellekohase teabe edastamist ei saa pidada ähvardamiseks. Kuivõrd I.Karvaneni kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad kõige selle osas, mis käsitleb marihuaana omandamist ja valdamist I.Karvaneni poolt või tema enda seotust narkootikumide valdamisega ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selles osas, mis käsitleb marihuaana omandamist ja valdamist, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. 9 Riigikohus on oma lahendites (N3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Karvaneniga koos oleks enne sõiduauto läbiotsimist sõiduautos viibinud veel 5 isikut. Kuigi kriminaalmenetluses ei ole süüdistataval üldjuhul kohustust esitada tõendeid süüdistuse kummutamiseks, ei tähenda eeltoodu aga seda, et kriminaalmenetluses tuleks absoluutselt kõik kahtlused - sõltumata nende iseloomust ja tekkimise asjaoludest - tõlgendada süüdistatava kasuks ning et eranditult kõikidel juhtudel oleks välistatud süüdistatava kohustus oma kaitseargumente tõendada. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et kui süüdistatav esitab versiooni raha kasutamisest äriühingu huvides, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Juhul kui süüdistatav ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. (Vt Riigikohtu üldkogu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-11-120-03 - RT III 2004, 7, 69, p 29.). Seega olukorras, kus I.Karvanen ei avalda väidetavalt autos viibinud isikute andmeid, puudub kohtul võimalus ka seda infot kontrollida ja pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Itmar Karvaneni ütlused, et tema ei ole narkootilist ainet marihuaana omandanud ja oma autos hoidnud on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 22.10.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt oli sõiduk Ford Ecoline E150 reg nr xxxx pargitud I.Karvaneni poolt Keila politseijaoskonna territooriumile Keila linn Keskväljak 8a. Sõidukis viibis sees Itmar Karvanen. Sõiduki uksed olid lukustamata. Kahe esiistme vahel olevast keskkonsoolist leiti ja võeti ära kilest ja valdavalt pruuni värvi pakend kirjega „Suitsetamine võib tappa“, mille sees rohelist värvi taimne aine. Kahe esiistme vahelt maast leiti ja võeti ära hõbedast värvi ginder, milles rohelist värvi taimne purur. Sõidukist leiti ja võeti ära ka mobiiltelefonid (II k lk 110-111) Leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (II k lk 112-116). Sõiduautost Ford Ecoline leitud ja äravõetud mobiiltelefone Sony Ercsson U20i ja Apple iPhone 5 on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (II k lk 116-131). Mobiiltelefonist Apple i Phone5 leiti mitmeid fotosid, kus on kajastatud kanepitaimed ja nende kasvatamine. Samuti nähtub fotodelt, et I.Karvanen on ise viibinud kanepitaimede kasvatamise kohas. Nimetatud asjaolu kinnitab I.Karvaneni huvi kanepi vastu. Maanteeameti andmete kohaselt on sõiduautosse Ford Ecoline E150 xxxx paigaldatud lisaseadmena invatõstuk. Sõiduki üheks kasutajaks on Itmar Karvanen (II k lk 134). Arvestades asjaolu, et sõiduk on ümberehitatud spetsiaalselt selliseks, et see võimaldab invaliidil sõiduautoga liikuda, on eluliselt usutav, et I.Karvaneni tervislikku seisundit arvestades (liigub üksnes ratastoolis) oli tema Ford Ecoline kui mitte ainukasutaja siis peamine kasutaja. Kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et autos oli veel isikuid peale I.Karvaneni ja I.Karvanen oma viimases sõnas kinnitas, et on küsinud perearsti käest kanepit, on kanepit proovinud ja tänu kanepile ei ole valusid, on eluliselt usutav, et I.Karvannei kasutuses olnud 10 sõiduautost Ford Ecoline kahe esiistme vahelt keskkonsoolist leitud kanep kuulus just I.Karvanenile. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et keegi teine isik oli varasemast unustanud talle kuuluva suures koguses kanepi I.Karvaneni kasutuses olnud sõiduautosse. Ekspertiisiakti nr 15E-AN1267 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pruunikasrohelised taimeosad massiga 8.72 grammi pruunis kilepakendis kirjega Original Choice on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. Roheline taimepuru massiga 0,076 metallist purustajas kirjega Bullet Grinder on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Itmar Karvaneni kasutuses olevast sõiduautost Ford Ecoline E150 reg nr xxxx leiti marihuaanat 8.72 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna I.Karvanenilt võeti ära narkootilist ainet marihuaana, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 1,2 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et I.Karvanenil oli eeltsiteeritud eesmärk. I.Karvanenile on 2015 aastal välja kirjutatud Amoxicillini Sandoz, mille toimeaineks ei ole THC.(II k lk 190-192). Seega puudus I.Karvanenil ka arsti ettekirjutus THC-d sisaldava ravimi tarvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on tsiteeritud sõiduauto Ford Ecoline läbiotsimisprotokolli, asitõendite vaatlusprotokollide, ekspertiisiakti, kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamuse ja Eesti haigekassa vastusega leidnud tõendamist, et Itmar Karvanen oli omandanud eeluurimisel tavastamata kohast, ajal ja isikult vähemalt 8,72 g narkootilist ainet marihuaana ning valdas seda narkootilist ainet kuni 22.10.
3. Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtuotsusega tunnistati I.Karvanen süüdi KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses marihuaana käitlemises (omandamises, valdamises ja edasiandmises). Ka menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistatakse I.Karvaneni muu hulgas ka suures koguses marihuaana käitlemises (omandamises, valdamises), siis esineb lisaks kohtu poolt eespool käsitletud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. I.Kravanen on jätkanud peale eelmist kohtuotsust suures koguses marihuaana käitlemist. Seega on tõendamist leidnud, et I.Karvanen omandas ja valdas narkootilist ainet marihuaana koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust s.o I.Karvanen käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, 11 tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi I.Karvanen ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab vallata ainult teadlikult ja selleks, et ainet vallata, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest marihuaanat, valdas seda, seega ta omandas ja valdas narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitlejate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. I.Karvaneni valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine vahendamine, omandamine ja valdamine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtuotsusega on I.Karvanen tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on I.Karvaneni puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb I.Karvaneni tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki
4. jaos sätestatud kuriteo. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad I.Karvaneni karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. I.Karvaneni puhul on leidnud tõendamist, et ta omandas, valdas ja vahendas narkootilist ainet. Puuduvad andmed, et ta oleks saanud narkootilise aine käitlemisest ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Itmar Karvaneni iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud 12 ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtuotsusega määratud katseajal. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Isiku enda ütlustest ei nähtu, et ta oleks puudust kannatanud, ta sai töövõimetuspensioni, seega oli isikul olemas ka legaalne sissetulek. On ilmne, et narkootilise aine omandamine toimus selle tarbimise eesmärgil (Karvanen ise tunnistas kanepi tarvitamist). Itmar Karvaneni süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel, ei tegelenud Itmar Karvanen üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka vahendas narkootilise aine müüki. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Itmar Karvaneni on varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ja käesolevaks ajaks on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo. Samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Itmar Karvaneni suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud Itmar Karvanenile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist pannes juba kahe kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest toime uue narkootilise aine käitlemisega seotud süüteo, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Itmar Karvaneni edaspidi kuritegusid toime panemast), I.Karvaneni süü suurust, tema tervislikku seisundit ja käideldud narkootilise aine kogust, on teda võimalik karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras 3 aastat. Kuna menetlusesemeks olevad teod on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes KarS § 65 lg 2 sätetest. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 126

lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, milel kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: 1.sinist värvi kaanega läbipaistev plastmass karp, milles musta värvi nahast vutlar, mille all musta värvi digitaalkaal, metalllusikas, minigrip kilekotid Pakend nr 2 VW ja 2 VWAja kollast värvi majapidamispaber, milles 1 minigrip kilekott Pakend nr 10VW; 2. valdavalt pruuni värvi pakend kirjega „Suitsetamine võib tappa“ Pakend nr 1IKA, hõbedast värvi grinder Pakend nr 2IKA ;

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb mobiiltelefon Sony

Ericson imei koodiga 012468006397116, milles Super sim-kaart nr 8937201012080400473 ning mobiiltelefon iPhone 5 imei koodiga 3586850854862160, milles Elisa sim-kaart nr EE21150422295886. Pakend nr 4IKA- tagastada Itmar Karvanenile või tema poolt nimetatud isikule. DVD plaadid jätab kohus kriminaalasja materjalide juurde.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt I.Karvanenilt välja

§ 179lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot.

Kriminaalasjas on tekkinud ka määratud kaitsjale tasutud kaitsetasu kulud ja ekspertiisikulud seoses narkootilsiei aine ja DNA ekspertiisidega. 13 Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas taotles kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Kriminaaltoimiku materjalidest (I k lk 32-35) nähtub, et I.Karvaneni puhul on tegemist isikuga, kes on 100% töövõimetuspensionär. Tegemist on ratastoolis oleva isikuga. Nimetatud asjaolust tulenevalt on I.Karvanenil ilmselgelt raskendatud endale sobiva töökoha leidmine ja seda eriti vangla tingimustes. Seega esinevad tema puhul objektiivselt põhjendatud takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks ja kõigi nende kulude hüvitamine käiks talle ilmselt üle jõu. Eeltoodust tulevalt peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks jätta I.Karvaneni õigusabikulud ja ekspertiisikulud

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Kohus peab süüdistatavalt

§ 179

lg 1p1 alusel välja mõistetava sundraha osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes

§ 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Itmar Karvanen Kar

S § 184 lg 2 p2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. 14 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.06.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 14.12.2016 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Itmar Karvanenilt

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1175 eurot. Kohustada Itmar Karvaneni tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97.91 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Itmar Karvanenile Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Itmar Karvanen, kriminaalasi 1-16-7706, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud ja kaitsetasud riigi kanda.

Asitõendid 1.DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde 2.Xxxx Xxxx sõiduauto Volkswagen Passat reg nr xxxx läbiotsimisel 29.08.2015 leitud: sinist värvi kaanega läbipaistev plastmass karp, milles musta värvi nahast vutlar, mille all musta värvi digitaalkaal, metalllusikas, minigrip kilekotid Pakend nr 2 VW ja 2 VWA ja kollast värvi majapidamispaber, milles 1 minigrip kilekott Pakend nr 10VW -konfiskeerida ja hävitada 3.Itmar Karvaneni kasutuses oleva sõiduauto Ford Ecoline E150 reg nr xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud 22.10.2015: valdavalt pruuni värvi pakend kirjega „Suitsetamine võib tappa“ Pakend nr 1IKA, hõbedast värvi grinder Pakend nr 2IKA -konfiskeerida ja hävitada

1. mobiiltelefon SonyEricson imei koodiga 012468006397116, milles Super sim-kaart nr 8937201012080400473 ning mobiiltelefon iPhone 5 imei koodiga 3586850854862160, milles Elisa sim-kaart nr EE
2. Pakend nr 4IKA- tagastada Itmar Karvanenile või tema poolt nimetatud isikule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 30.jaanuaril 2017 Kohtunik 15 Liina Pohlak Rahvakohtunikud Jane Marksa Krista Ragel 16