Tsiviilasi nr: 2-16-1333 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2017, Tallinn Tsiviilasja n

§ 348lg 1, § 351).

Juhul kui asja lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud on puudulikud, tuleb kohtul selgitada pooltele asjaolude täpsustamise vajadust. Vastasel juhul jätab kohus täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse. Käesolevast asjast nähtuvalt ei selgitanud maakohus välja vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid, jättis pooltele selgitamata tõendamiskoormise ning lõpptulemusena võis see kaasa tuua vale lõpplahendi. 42. Juhul kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (

§ 656

lg 2 teine lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (vt

§ 230lg 2 teine lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2).

Käesolevas asjas ringkonnakohtu arvates see võimalik ei ole. Tõendamiskoormise selgitamise tõttu on pooltel ilmselt vajadus esitada ulatuslikult uusi asjaolusid ja tõendeid. Selle tõttu tuleks ringkonnakohtul sisuliselt esimesena teha nõude osas sisuline lahend, mis ei ole kooskõlas

§-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 43. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et asjast nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, millisel tõendil on asjaolu kohta, et turvapaki omastas inkassaator, piisav tõendamisväärtus. Kostja väidab, et, et kindlustusvõtja ega hageja ei esitanud mitte ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et raha omastati turvatöötaja poolt. Kostja väidetest võib aru saada nii, et seda tõendaks vaid jõustunud otsus kriminaalasjas või teo toimepanija omaksvõtt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja seisukoht on ebaõige. Kuigi hageja on ka ise esitanud menetluses vastuolulisi seisukohti, väljendades, et ta ei saa VTi vastu nõuet esitada, kuna kriminaalmenetluse toiminguteta ei ole võimalik V.Ti poolt raha omastamist tuvastada, on hageja jäänud jätkuvalt seisukoha juurde, et omastamine inkassaatori poolt on tõendatud.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuigi

§ 272

lg 2 järgi on dokumentaalseteks tõenditeks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades, ei ole kohus

§ 232lg 2 järgi seotud tsiviilasja lahendamisel kriminaalasjas tehtud järeldustega.

Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole. Lisaks osutab ringkonnakohus, et sõlmitud kindlustuslepingust ei tulene, et Lloyd`i usaldusvastutuse lisaklauslis märgitud „töötaja 10