KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-101455 Tsiviilasi M L'e hagi H L'e vastu

) § 101 lg 1 märgitud ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, mis käesoleval ajal on 235 eurot kuus. Hagis esitatud nõude kohaselt palub hageja elatise välja mõista alates märtsist 2017 /tl 30, 38/. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni *.a. ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 6. Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud elatise maksma iga kuu 10. kuupäevaks, mida taotleb hageja või 17. kuupäevaks, mida taotleb kostja.

§ 100lg 4 kohaselt elatist 2 makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Nimetatud säte tähendab, et elatis järgnevaks kalendrikuuks tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegelikult ei ole hageja jaoks määrava tähtsusega kummal kuupäeval kostja elatise tasub, sest eelneval kuul tasutud elatist kasutatakse hageja ülalpidamiseks vastavalt sihtotstarbele alles järgmisel kalendrikuul.

1. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et ta saab palka iga kuu
2. kuupäeval. Kuu teisel poolel saab ta autokompensatsiooni, millest osa kasutab hagejale söögi ja riiete ostmiseks. Igakuised püsikulutused, mis tuleb hageja ülalpidamiseks teha on trenn summas 10 eurot, mis tuleb tasuda iga kuu
3. kuupäevaks ja telefoni eest tasumine, mille täpset kuupäeva hageja esindaja selgitada ei osanud, kuid see on kuu teisel poolel /tl 126/. Vastavalt

§ 96

on hageja ülalpidamiskohustus lisaks kostjale ka tema teisel vanemal – hageja seadusliku esindajal L V’l. Kuna kostja ei ela hagejaga koos, siis tulenevalt

§ 100lg 2 ja 4 tuleb tal elatis tasuda kalendrikuu eest ette.

L V, kes elab hagejaga koos, saab kasutada saadavat töötasu, mille laekumise tähtaeg on iga kuu

1. kuupäev, jooksva kuu kulutuste katteks. Kuna kostja tasub elatise iga kuu eest ette, siis on hageja ülalpidamiseks võimalik kasutada iga kuu esimesest kuupäevast kostja poolt makstavat elatist ning alates
2. kuupäevast veel lisaks hageja esindaja poolt ülalpidamiseks antavaid vahendeid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks on olemas täies ulatuses vanemate poolt antavad rahalised vahendid hageja ülalpidamiseks.

§ 100lg 2 järgi on L V kohustuseks kasutada elatist lapse huvides.

Kohus on seisukohal, et iga vastutustundlik vanem kasutab mõistlikult ja arvestavalt lapse ülalpidamiseks olemasolevaid rahalisi vahendeid nii, et lapse vajadused on kaetud kogu kuu ulatuses.

1. Kuna elatis tasutakse kalendrikuu eest ette, siis hindab kohus, kas hageja taotlus määrata otsuse täitmine kindlaks nii, et igakuist elatist makstakse iga kuu
2. kuupäevaks on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et ainuke rahaline kohustus, mis tuleb kindlaks kuupäevaks tasuda on hageja treeningute eest makstav raha. Hageja seaduslikul esindajal on vanemana kohustus kasutada lapse ülalpidamiseks vajaminevaid vahendeid lähtuvalt lapse huvidest. Lapsega koos elav vanem peab olema võimeline majandama nii, et raha jätkuks lapse vajaduste rahuldamiseks terve kuu ulatuses, milles vanemad lapsele ülalpidamist annavad. Hageja seadusliku esindaja sissetulek laekub kord kuus
3. kuupäeval. Kostja palk laekub kahes osas. Iga kuu
4. kuupäeval ja
5. kuupäeval /tl 122/. Eeltoodust tuleneb, et hageja esindaja saab kogu sissetuleku kätte
6. kuupäeval, kostja aga mitte. Kohus ei arvesta autokompensatsiooni, sest nimetatud rahalised vahendid ei ole ette nähtud hageja ülalpidamiseks, vaid kompenseerimaks hageja seadusliku esindaja kulutusi tööülesannete täitmisel.
7. Kostja on selgitanud, et
8. kuupäeval laekuvast palgast tasub ta kohustusi võlausaldajatele, mis on seotud eluaseme laenuga, autoliisingu ja kaskokindlustusega.
9. kuupäeval laekuvast palgaosast tasub kostja elatist.

§ 100lg 4 tulenevalt tasub kostja elatist ette.

Arvestades kostja kohustusi teiste võlausaldajate ees ning

§ 100

lg 4 sätestatut, ei ole kohtu hinnangul hageja jaoks oluline, kummal kuupäeval raha laekub, sest hageja seadusliku esindaja kohustus on hoolitseda selle eest, et elatist kasutatakse lähtuvalt lapse huvidest. Asjaolu, et tegelikult soovib hageja seaduslik esindaja kasutada elatist jooksva kuu kulutuste katteks, ei ole aluseks, et kohustada kostjat tasuma elatist iga kuu 10. kuupäevaks. Kostjal on kohustus tasuda elatist seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et selle vastab L V kohustus kasutada elatist vastavalt seadusele, arvestades

§ 100lg 4 sätteid.

3 Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmine nii, et elatist tasutakse igakuiselt

1. kuupäevaks. Puudub vajadus kindlaks määrata, millisel kuupäeval kostja peab oma kohustust täitma. Seaduse mõtte kohaselt peab olema elatis makstud hiljemalt eelneva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Käesolevas menetluses on kogu vaidlus selles, milliseks kuupäevaks peaks kostja oma kohustuse täitma. Kohus on seisukohal, et puudub alus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata täitmine iga kuu
2. kuupäeval, kuna see rikuks kostja seadusest tulenevat õigust. Kostja kohustus on tasuda elatis kalendrikuu eest ette. Kohus on juba märkinud, et see tähendab elatise tasumist hiljemalt eelneva kalendrikuu viimaseks päevaks. Määrates elatise tasumise
3. kuupäevaks, kitsendaks kohus kostja õigust tasuda elatist vastavalt

§ 100lg-le 4, mis ei ole seadusega kooskõlas.

1. Hageja viited asjaolule, et kohtutäituril oleks otsuse täitmine hõlpsamini kontrollitav, kui on kindlaks määratud täitmise kuupäev iga kuu
2. kuupäev, ei ole asjakohased. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on vabatahtlikult täinud elatise maksmise kohustust alates ajast, mil ta hagejaga koos ei ela /tl 120/. Ka kohtutäitur, kui otsus esitatakse täitmiseks kohtutäiturile, saab juhinduda vaid kohtulahendist ja seaduses sätestatust.
3. Hageja on palunud tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Ühtegi põhjendust, miks otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks hagiavaldusest ei selgu. Samuti ei ole hageja kohtuistungil selgitanud, mis on taotluse esitamise aluseks olnud asjaolud. TsMS § 467 sätestab viivitamatu täitmise ning TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mis annaks kohtul aluse kohaldada TsMS § 468 lg 3 sätteid. Kostja poolt elatise tasumine tõendab, et kostja on täitnud kohustust vabatahtlikult /tl 120/. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata haeja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
4. Kohus nõustub hagejaga, et hagihind on 2 115 eurot vastavalt TsMS § 129 lg-le
5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus rahuldab küll elatise väljamõistmise nõude, kuid tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, kuna ta elas maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal hagejaga koos ning võttis vahetult osa hageja ülalpidamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.01.2017 /tl 3-5/. Kostja esitas vastuväite 06.02.2017 /tl 10-13/. Kostja esitas kohtule tõendi, mis kinnitab, et kostja elas koos hagejaga kuni 17.03.2017 /tl 59/ ning pärast hageja väljakolimist hageja ja kostja kodust, on kostja tasunud elatist vabatahtlikult. Seega ei ole kostja andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kohus jätab hageja nõude otsuse täitmise viisi ja 4 viivitamatu täitmise osas rahuldamata, siis on kohus rahuldanud hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud lepingulise esindaja tasuna 3 tunni ulatuses summas 360 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 432 eurot. Kohus arvestab nimetatud aja sisse nii kliendiga nõupidamise kui ka hagi koostamise ning ettevalmistuse kohtuistungiks. Kostja menetluskuludest peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulusid kohtuistungil osalemise eest 1,5 tunni ulatuses ning vastuse koostamise eest 2 tunni ulatuses. Kokku tasu 350 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5