Obsah (7)

§ 3§ 218§ 652§ 654§ 165§ 173§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15206 Tsivii

) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud vaid kostja II, mistõttu on kohtuotsus kostja I osas jõustunud. Kostja II saab vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab tema subjektiivseid õigusi (

§ 3lg 1).

Kostja II ei ole esitanud kohtumenetluses dokumenti, mis tõendaks, et kostja II on kostja I lepinguliseks esindajaks (

§ 218

). Seetõttu ei vaata ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebust osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust kostjat I puudutavas ulatuses. 22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seotud 5 kulude hüvitamiseks 217,76 eurot, arve nr 12063 alusel 12,96 eurot ja pärimismenetluse algatamise kulude hüvitamiseks 76,68 eurot.

1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude H. S pärimismenetluse, P. S pärimismenetluse algatamise ning arvel nr 12063 kajastatud kulude hüvitamiseks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja II taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Kostja II on apellatsioonimenetluses esitanud Pärnu notari Irina IL poolt 20.11.2015 tõestatud pärimistunnistuse nr 1510 (edaspidi: pärimistunnistus nr 1510), mille kohaselt on 27.11.2008 surnud H. S pärijaks Tootsi vald. Tegemist on tõendiga, mis on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt. Kostja II kinnitusel sai see dokument kostjale teatavaks pärast maakohtu otsuse tegemist, kui Tootsi Vallavalitsus võttis kostjaga II ühendust. Hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud ega ka põhistanud oma väidet, mille kohaselt saatis notar Irina IL pärimistunnistuse nr 1510 kostjale II väljastusteatega. Seda ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et esineb

§ 652lg 3 p-s 2 sätestatud alus tõendi vastuvõtmiseks.

1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendatust.
2. Maakohus on rahuldanud hagi VÕS § 1023 lg 1 alusel, sest on järeldanud, et P. S ja H. S pärimismenetlustes tehtud kulutused on tehtud kostja II huvides. Pärimistunnistusest nr 1510 nähtub, et H. S pärijaks on Tootsi vald, mitte kostja II. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et sellises olukorras ei saa kostjat II käsitleda VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustatud isikuna, kellelt hageja oleks VÕS § 1023 lg 1 alusel õigustatud nõudma H. S pärimismenetlusega seonduvate kulude hüvitamist. Kostja huvi H. S pärimismenetluse läbiviimise vastu ei ole sellisel juhul tsiviilasjas selge. Ka juhul, kui P. S pärimismenetluse läbiviimine ei olnud ilma H. S pärimismenetluse läbiviimiseta võimalik, ei ole põhjendatud käsitleda kostjat II H. S pärimismenetluses soodustatud isikuna, kuivõrd kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja II H. S pärijaks. Hageja vastuväidet, mille kohaselt tuleks kostjat II pidada H. S pärijaks sõltumata pärimistunnistuses nr 1510 märgitust, ei pea kolleegium põhjendatuks. Hageja ei ole oma sellist vastuväidet põhjendatud. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et sõltumata pärimistunnistuses nr 1510 märgitust oleks H. S pärijaks keegi muu kui Tootsi vald. Käesolevas menetluses ei ole võimalik hinnata pärimistunnistuse nr 1510 õigsust, sest see ei ole praeguse tsiviilasja esemeks.
3. Kuivõrd kostja II ei ole VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustatud isikuks H. S pärimismenetluses, ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused täidetud ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seonduvad kulud. Arve nr 12513 kohaselt on sellisteks kuludeks järgmised: 18,54 eurot notariaaltoiminguga nr 1510 seotud postikulu, 0,76 eurot notariaaltoiminguga nr 1510 seotud ärakirja valmistamine, 6,76 eurot notari tasu ärakirja valmistamisel ja kinnitamisel; arve nr 12055 kohaselt 63,90 eurot notari tasu pärimismenetluse algatamise eest, 25,55 eurot notari tasu üleskutsemenetluse läbiviimisel, 102,25 eurot notari tasu pärijate väljaselgitamisel. Kokku 217,76 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seonduvad kulud 217,76 eurot.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendatud ka osas, milles kostja II vaidleb vastu arvel nr 12063 (tl 23) märgitud kuludele. Kostja II hinnangul ei nähtu arvest kulude seotus P. S ja H. S pärimismenetlustega. Kolleegium nõustub kaebajaga, et 6 maakohtu otsuse põhjendustest jääb arusaamatuks, millest tulenevalt jõudis kohus veendumusele, et arvel nr 12063 märgitud toimingud on tehtud seoses P. S ja H. S pärimismenetlustega. Kuigi arve nr 12063 on väljastatud samal kuupäeval nagu arve nr 12055, ei nähtu sellest, millise postikuluga on tegemist (s.o kellele notar saadetise saatis ja mis oli saadetise sisuks). Seetõttu ei ole arvest võimalik järeldada, kas ja millise pärimismenetlusega oli notari toiming seotud ning kas sellist kulu saab käsitleda kostja II seisukohalt vajaliku kuluna. VÕS § 1023 lg 1 alusel on käsundita asjaajajal õigus nõuda vaid vajalike kulude hüvitamist. Kuivõrd arve nr 12063 ei võimalda hinnata sellel märgitud kulu põhjendatust ning arvestades, et hageja ei ole kohtumenetluses toonud kohtu ette muid tõendeid, mis tõendaks kulu põhjendatust, ei saa hageja nõuet pidada tõendatuks osas, milles hageja nõuab kostjalt arve nr 12063 kulude (s.o 12,96 euro) hüvitamist. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse eespool märgitud ulatuses ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude arve nr 12063 kulude (s.o 12,96 euro) hüvitamiseks.
5. Apellatsioonkaebuse muude väidete osas märgib ringkonnakohus kokkuvõtlikult järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tegevust P. S pärimismenetluse algatamisel võib pidada kostja huvisfääri kuuluvaks. PärS § 1 lg 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3 lg 2) ning pärand läheb pärijale üle pärandi avanemisel (PärS § 4 lg 1). Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 1). Puudub vaidlus, et kostja II on hageja üheks pärijaks. Seega on kostjale II läinud üle pärandaja õigused ja kohustused juba pärandi avanemise hetkest alates. Kostja II ei ole menetluses tuginenud väitele, et ta oleks pärandist PärS § 119 lg s 1 sätestatud tähtaja jooksul loobunud.
6. Praegusel juhul kuulub pärandvara koosseisu korteriomand. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 järgi loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva ning sama seaduse § 5¹ kohaselt lähevad korteriomandi pärimisel korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et kostja II on P. S surma järgselt pärinud mõttelise osa aadressil Xxxxxxxx x-xx asuvast korteriomandist. Seega on korteriomandiga seonduvad õigused ja kohustused läinud KÜS § 5 lg 3 ja § 5¹ kohaselt kostjale II üle juba pärandi avanemise aja seisuga (s.o tagasiulatuvalt). Seega oli pärandi avanemise hetkest arvates kostja II kohustuseks tagada korteriomandiga seotud õiguste ja kohustuste täitmine.
7. Pärijate tegevusetus (s.o pärimismenetluse algatamata jätmine) eesmärgiga vältida pärimismenetluse kulude kandmist olukorras, kus pärija on pärandi vastu võtnud, ei pruugi olla kolleegiumi hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Seda sõltumata asjaolust, et PärS ei sätesta pärijate kohustust pärimismenetluse algatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on pärija eeldatavates huvides korrastada õigussuhteid seoses pärandvara üleminekuga. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline, kas ja milline turuväärtus on päritud varal (antud juhul korteriomandil) või kas sellel lasub kohustusi. Kui kostja II pidas pärandi vastuvõtmist soovimatuks, pidanuks ta pärandist PärS §-s 119 sätestatud korras loobuma. Kostja II ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja II kohtumenetluses väitnud, et välja oleks kuulutatud pärandvara pankrot või et see pankrotimenetlus oleks lõppenud raugemise tõttu. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja tegevust pidada kostja II huvisfääri kuuluvaks. Kolleegium nõustub seetõttu maakohtu järeldustega.
8. Selgust pärandi õigusjärgluse küsimuses võib kolleegiumi hinnangul pidada ka avalikku huvisfääri kuuluvaks lähtuvalt käibekindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Seetõttu ei muuda käsundita asjaajamist praegusel juhul õigustamatuks see, et kostja I ei andnud hagejale nõusolekut asjaajamise jätkamiseks. See, et hageja ei võtnud kostjaga II ühendust 7 ei anna samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei muuda käsundita asjaajamist õigustamatuks, kui käsundita asjaajamine vastab soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele.
9. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole kostja pärandvara arvelt rikastunud ja mille kohaselt ületavad pärandvara kohustused kordades pärandvara väärtuse, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt.

§ 652

lg 3 eelduste täitmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus kostja sellised väited tähelepanuta.

1. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei välista VÕS § 1018 jj kohaldamist see, kui isik (s.o antud juhul hageja) tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab sellest, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-16 p 31). Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Tähtsust ei oma ka see, kas hageja teadis, kes on P. S pärijateks või see, mis on pärandvara koosseis. VÕS § 1019 kohaselt tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule ka juhul, kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut.
2. Küll aga võib käsundita asjaajaja enda huvi asja ajamiseks mõjutada hüvitise väljamõistmise suurust. Riigikohus on selgitanud, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võib asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Analoogia alusel on siinjuures võimalik hüvitise suuruse määramisel lähtuda VÕS § 1042 lg-st 1 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-14, p 19). Kolleegium nõustub kaebajaga, et osaliselt vastas hageja tegevus ka tema enda huvidele, sest hageja eesmärgiks oli selgitada välja P. S õigusjärglased ja see eesmärk sai saavutatud. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei tuleks eelnimetatut praegusel juhul arvesse võtta. Kolleegiumi hinnangul tuleb hagejale väljamõistetavat hüvitist vähendada P. S pärimismenetluse algatamise avalduse esitamisega seotud kulu võrra, sest soovitud eesmärgi saavutamiseks tuli hagejal esitada notarile pärimismenetluse algatamise avaldus. Seda hageja ka tegi. Arve nr 12153 kohaselt on pärimismenetluse algatamise kulu 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (kokku 76,68 eurot, tl 22). Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja pärimismenetluse algatamise kulu 76,68 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab rahuldamata ka hageja nõude 76,68 euro hüvitamiseks.
3. Muus osas ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust põhjendatuks, nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Kaebaja väited, et hageja on tekitanud kostjale II kahju, sest H. S pärimismenetluse tulemusena on H. S pärijaks kostja II asemel Tootsi vald, ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Kolleegium on eespool asunud seisukohale, et pärandvara koosseis ja selle väärtus ei muuda praegusel juhul hageja tegevust kostja huvidele mittevastavaks.

1. Kostja II etteheited, et maakohtu otsus on olnud kaebaja jaoks üllatuslik, sest maakohus ei arutanud kostjaga II oma käsitlust, mille kohaselt on kostja II teavitamata jätmine hageja jaoks mõistlikult vabandatav, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised seisukohad või tõendid jäid kostjal II maakohtu sellise võimaliku rikkumise tõttu esitamata.
2. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuvalt vaidlustaks kostja II maakohtu otsust viivise väljamõistmises osas perioodi 01.04.2016-03.02.2017 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti ei sisalda apellatsioonkaebus põhjendusi, millest nähtuks, miks on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmine kostjalt II õigusvastane. Sellest tulenevalt ja arvestades, et eespool märgitud põhjendustel rahuldatakse hagi kokku 202,23 euro (s.o 509,63- 217,76- 12,96- 76,68) ulatuses, mõistab kolleegium kostjalt II 8 hageja kasuks välja põhivõla summalt (202,23 eurot) viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 01.04.2016-03.02.2017 eest 13,69 eurot ja edasiulatuva viivise summalt 202,23 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni nõude täitmiseni.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega märgib kohus järgmist. Kostja II leiab oma apellatsioonkaebuses, et maakohtul ei olnud alust kalduda kõrvale

§ 165

lg-st 1 tulenevast eeldusest, et kaaskostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Sisuliselt leiab kostja II, et kostjate solidaarvastutus hageja menetluskulude eest tuleb kindlaks määrata võrdses ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et kostja II ei saa vaidlustada maakohtu otsust kostjat I puudutavas osas, s.o osas, milles kohus määras kostjate solidaarvastutuse kostja I suhtes väiksemas ulatuses. Hageja ja kostja I ei ole maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas vaidlustanud.

1. Õiged ei ole apellatsioonkaebuse etteheited ka sellele, et kohus piiras kostja II kasuks põhjendatud väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud hagi hinnaga. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on oma otsustust menetluskulude kindlaksmääramise põhjendatud ja vajaliku ulatuse kohta piisavalt põhjendanud, lähtudes nii asjakohasest Riigikohtu praktikast kui ka käesoleva tsiviilasja olemusest. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Menetluskulud
2. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu muudab kolleegium

§ 173lg 3 alusel menetluskulude jaotust.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust (202,23 eurot 640,44 eurost), tuleb

§ 163

lg 1 alusel hagis kostja II vastu nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 68,42% hageja ja 31,58% kostja II kanda. Ringkonnakohus arvestab lähtudes muutunud proportsioonist ise välja hageja ja kostja II hüvitatavad menetluskulud. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud hagis kostja I vastu, on maakohtu otsus jõustunud ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud.

1. Maakohus määras hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 685 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 560 eurot) ja kostja II õigusabikuludeks 691,68 eurot. Hagejalt tuleb kostja II kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja mõista 473,25 eurot (68,42% 691,68 eurost) ja kostjalt II hageja kasuks 155,69 eurot (31,58% 560 eurost). Hagejalt tuleb seega kostja II kasuks tasaarvestuse tulemusena maakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 317,56 eurot (473,25-155,69).
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonimenetluse kulud kokku 336 eurot (käibemaksuga), sh kulus hagejal 1 tund apellatsioonkaebusega tutvumisele ja 2 tundi ja 30 minutit sellele seisukoha koostamisele koos kliendiga nõupidamisega. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu ning sisu ja käesoleva vaidluse asjaolusid, on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Samuti on mõistlik hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot.
3. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonimenetluse kulud kokku 1567,40 eurot, sh õigusabikulud 1442,40 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 125 eurot. Taotluse kohaselt kulus kostja II esindajal 1 tund ja 15 minutit kohtulahendi analüüsimisele, info edastamisele kliendile, korteriomandi omanikeringi väljaselgitamisele ja olukorra täiendavale analüüsile; 3 tundi ja 30 minutit apellatsioonkaebuse koostamisele; 1 tund ja 30 9 minutit apellatsioonkaebuse täiendamisele ja kohtule edastamisele; 3 tundi vastusega tutvumisele, olukorra arutelule kliendiga ning täiendavate seisukohtade koostamisele ja kohtule edastamisele.
4. Ringkonnakohus leiab, et kostja II esindaja õigusabikulud apellatsioonimenetluses on vajalikud ja põhjendatud 5 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks 1 tund ja 15 minutit kohtulahendi analüüsimisele, korteriomandi omanikeringi väljaselgitamisele ja olukorra täiendavale analüüsile. Arvestades, et analüüs ja täiendavate asjaolude väljaselgitamine sisalduvad juba eelmises kirjes, on ka kaebuse sisu ja mahtu arvesse võttes apellatsioonkaebuse koostamise ja selle täiendamise ning esitamise kulu põhjendatud kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Vastustaja vastusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik kulu, kuid arvestades, et kostja II kordab oma 16.05.2017 menetlusdokumendis juba varem esitatud väiteid ja seisukohti, ei ole dokumendi koostamise kulu taotletud mahus põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Kohus loeb viidatud kirje põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kostja II vandeadvokaadist esindaja tunnihind 130 eurot on mõistlik ja vastab turutingimustele. Kostja II põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses on seega õigusabikulud (130 x 5 tundi 45 minutit) 897 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 125 eurot, kokku 1022 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ilmnesid alles apellatsioonimenetluses, millest lähtuvalt oli töömahukam ka apellatsioonkaebuse koostamine, leiab ringkonnakohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramine summas, mis ületab hagi hinda, on põhjendatud.
5. Arvestades kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb hagejalt kostja II kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitisena välja mõista 699,25 eurot (68,42% 1022 eurost) ja kostjalt II hageja kasuks 106,11 eurot (31,58% 336 eurost). Hagejalt tuleb seega kostja II kasuks tasaarvestuse tulemusena apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks välja mõista 593,14 eurot (699,25-106,11). Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10