Obsah (4)

§ 19§ 24§ 32§ 34

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-67 Otsuse kuupäev 29. veebruar 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse Linna

§ 19

lg 1 p 1 ja

§ 24

lg 1 p 1 koostoimes ei ole Kungla 46 omanikul õiguslikku alust taotleda ja vastustajal rahuldada taotlust elamu ehitusloa ja ehitusprojekti tagantjärele muutmiseks detailplaneeringu ehitusõiguses fikseeritud tehnilisi andmeid ületavas suunas. Kui omanik soovis ehitada algselt taotletust teistsugust hoonet, siis peab ta enne ehitamise alustamist taotlema uue ehitusloa. 15.8 Korralduses märgitu, et elamu on kahekorruseline, on vale. Seda näitab ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti hoone maht, mis on mitte kahekorruselise hoone maht (507 m3), vaid kolmekorruselise hoone maht (667 m3). Sellise mahu sai hoone 2008 suvel peale kolmanda korruse peale ehitamist. Ka väljastatud ehitusloas on hoone mahuks 667 m

1. Seega on kavandatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kehtestatud tuleohutuse tagamise nõuet ja detailplaneeringus ehitusõigust rikkudes säilitada ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena välja ehitatud elamu kolmas korrus. 15.
2. Tuletõkkeseina ei ole Kungla 46 elamu naaberkinnistu poolse otsaseina teisele ja kolmandale korrusele ei projekteeritud ega loodud. Puudub tuletõkkeseina loomist kajastava töö akt, millest nähtuks tehtud tööde maht ja aeg. Holz Prof sertifikaadi ja kasutusjuhendi kohaselt ei olnud selle vahendiga tuletõkkeseina loomiseks vajalikku välisõhu temperatuuri, kui võõbatakse selle vahendiga miinustemperatuuril värvitud pinda. Kaebaja kinnitusel mingeid värvimis- ja muid ehitusalaseid töid Kungla 46 elamu kaebaja poolsel osal ajavahemikul 11.02-25.03.2008 ei toimunud. 15.10 Ehitusluba on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna Valga linnavalitsus jättis kolmanda korruse likvideerimiseks (pööningu taastamiseks) tuleohutusnõuete rikkumise tõttu ettekirjutuse õigusvastaselt tegemata. Kohtuekspert A. Luhse 5.09.2012 ekspertiisiakt ja TJA riikliku järelevalve 7.01.2013 tulemused ja ka Päästeameti 10.04.2014 koostatud ettekirjutuse on tõendatud, et elamu on ehitatud VV 27.10.2004 määrusega nr 315 sätestatud 4 tuleohutusnõudeid rikkudes subjektiivseid õigusi. kolmekorruselise hoonena, millega rikutakse kaebaja 15.11 Elamu kasutamisel majutushoonena koostoimes kõrvalhoone-sauna kasutamisega perekond Järve elamuna on kinnistu kasutusintensiivsus 5-6 kordse kasvu tõttu võrreldes detailplaneeringu ehitusõiguses määratuga oluline negatiivne mõju kaebaja elukvaliteedile ja kinnistu väärtusele. Sauna asemel märksa suurema eluhoone ehitamine ja nn elamu kolmekorruseliseks majutushooneks ehitamine suurendas kinnistul viibivate inimeste hulka kuni kuus korda ja kinnistut külastavate autode arvu 4-5 korda.
3. Kaebaja palub tühistada ka Valga Linnavalitsuse 24.09.2014 korraldus nr 233 kasutusloa väljastamiseks ja kasutusluba nr 14-
4. 16.
5. Kasutusluba menetleti kaebaja subjektiivseid õigusi rikkudes, kuna kaebajat sisuliselt menetlusprotsessi ei kaasatud. Kaebajale ei võimaldatud tutvuda mõõdistusprojektiga ja elektripaigaldamise projektiga ning kasutusloa aluseks olevate dokumentidega. 16.
6. Ebaseadusliku ehitusega tekitati elamule ehituslikud kõrvalekalded kehtivast 2006 .a ehitusloas fikseeritud tehnilistest andmetest ja kasutamise otstarbest. Kasutusloa väljaandmise taotluse esitas A. Järve varem, kui oli väljastatud korraldus ehitusloa väljastamiseks. Projekteerija poolt mõõdistusprojekt on allkirjastatud 27.08.2014, so poolteist kuud pärast elamu kasutusloa taotluse esitamist. Mõõdistusprojekt ei vastanud ka nõuetele (puudus seletuskiri). 16.
7. Õigusvastaselt on ehitustegevusega muudetud elamu kasutusotstarvet. Nn elamu asemel on ehitatud majutushoone ja elamuks ehitati kõrvalhoone-saunaks ehitatud hoone. Elamu ehitamist majutushooneks on väitnud A. Järve ise, seda on tuvastanud kohtuekspert A. Luhse paikvaatlusel. Seega on kasutusloa taotluses esitatud valeandmeid. Nn elamu kasutamine klientide majutamiseks rikub objektiivse õiguse norme, kuna ei teise ega kolmanda korruse ruumid ei vasta klientide majutamiseks ette nähtud ruumidele esitatud nõuetele. Naaberkinnistu kasutusintensiivsuse suurenemisega kordades rikutakse kaebaja elukvaliteeti ning suurenevad tule- ja muud ohud. 16.4 Nn elamu rekonstrueerimises ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes varasemate ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena tekitatud kõrvalekalletest. Elamu rekonstrueerimise projekt erineb 2010 kasutusloa alusena esitatud elamu rekonstrueerimise põhiprojektist ainult esimese korruse otsaseina kivivooderdise, kahe kinni ehitatud otsaseina ja kahe lisatud katuseakna ja trepikäsipuu poolest. 16.5 Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub intensiivselt tuleohutusnõuete mittetäitmine elamu ehitamisel. Päästeameti kooskõlastus kasutusloale on antud õigusvastaselt. Peamiseks tuleohutuse nõude rikkumiseks TP3 klassi elamul on VV 27.10.2004 määruses nr 15 kehtestatud korruselisuse piirangut rikkuva kolmanda korruse väljaehitamine. Kuna tuleohutuse tagamise nõuetele mittevastav elamu asub vahetult kaebaja hoonete tuleohutuskujas, siis kujutab tuleohutusnõuetele mittevastavale elamule kasutusloa andmine kaebaja subjektiivsete õiguste ränka rikkumist. 16.6 Ehitatud ei ole ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti alusel, sest selles projektis puuduvad väljaehitatud kolmanda korruse joonised. Hoone kolmekorruselisena ehitamist tõendavad TJA järelevalve teatis ja kohtuekspert A. Luhse poolt läbiviidud paikvaatluse tulemused. Suurenenud on elamu maht võrreldes ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Hoone mahu suurendamine kolmanda korruse väljaehitamise teel rikub intensiivselt kaebaja 5 subjektiivset õigust, kaebaja hoonete tuleohutuskujasse ehitatav elamu peab vastama täielikult tuleohutuse tagamise nõuetele. 16.
8. Elamu katusekaldenurk on 580, samas kui detailplaneeringu ehitusõiguses lubatakse katusekalde nurka piiride 10-
9. Sellega rikuti ka üldplaneeringus fikseeritud lähiümbruse arhitektuurse stiili arvestamise nõuet. Kuna uus nn elamu domineerib paratamatult arhitektuurselt kaebaja vanade hoonete suhtes, siis tekitatakse sellega kaebajale ka suurt esteetilist, moraalset ja materiaalset kahju.
10. Kaebaja palub kohustada Valga Linnavalitsust tõkestama Kungla 46 elamu kasutamine ja tagama elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete (kolmanda korruse väljaehitamine ja katusekalde nurga suurendamine üle 450) likvideerimine. Kaebaja märgib, et senise tulemuse järgi ilma kohtu konkreetse ettekirjutuseta ei täida vastustaja ka kohtuotsuseid, seega tuleb kohustada Valga Linnavalitsus kohustada tõkestama kasutusloata nn elamu kasutamine koos sanktsioonide äranäitamisega. Vastustaja vastuväited
11. Vastustaja on seisukohal, et Valga Linnavalitsuse korraldused on õiguspärased ning mitte ükski kaebaja poolt esitatud põhjendustest ei saa olla vaidlusaluste haldusaktide tühistamise aluseks. Kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjendused ei ole suuremas osas seotud tema subjektiivsete õigustega. Kaebaja on subjektiivsete õiguste rikkumisena kaebuses välja toonud asjaolu, et talle ei ole tagatud kinnistu väärtuse säilimine, võimalust elada vaikses aedlinnakus, teostada vabalt kõrvalhoone renoveerimistöid, ehitada ilma täiendavate kulutusteta lähemale kui 8 m naaberkinnistust, tuleohutuse tagamine ja puudub kindlus, et naaberkinnistul toimuv tegevus vastaks seaduste sätetele. Seega leiab kaebaja ka ise, et muus osas ei saa vaidlusalused haldusaktid rikkuda tema õigusi. Vastustaja on seisukohal, et ühtegi kaebaja poolt esitatud nn õigust vaidlusaluste haldusaktidega ei rikuta. Vastustaja on esitanud oma põhjendused ka Valga Linnavalitsuse
12. detsembri
13. a korralduses nr 342, millega lahendati kaebaja poolt esitatud vaie.
14. Ebaõige on kaebaja väide, justkui püüaks vastustaja tagantjärele seadustada ebaseadusliku ehitustegevusega põhjustatud kõrvalekaldeid. Kolmas isik esitas Päästeameti ettekirjutuse alusel vastustajale ehitusloa taotluse ehitise rekonstrueerimiseks. Valga Linnavalituse
15. juuli
16. a korraldusega nr 146 väljastati ehitusluba Kungla tn 46 elamu rekonstrueerimiseks, mitte ebaseadusliku ehitustegevusega põhjustatud kõrvalekallete tagantjärele seadustamiseks. Ehitise tuleohutusnõuetele vastavusse viimine eeldas ehitamist ehitusseaduse (

) § 2 lg 6 mõistes, siis ei saanud kinnistu omanik teostada ehitustöid ilma ehitusloata. Kaebaja õiguste rikkumise nn intensiivsus ei saa kuidagi sõltuda sellest, kas kolmandale isikule on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks või renoveerimiseks.

1. Seoses elamu tuleohutusnõuetega vastavusse viimisega tekkis Kungla tn 46 kinnistu omanikul kohustus taotleda ehitusluba (elamuhoone ühe seina ehitamine tuletõkkeseinaks ning kahe katuseakna paigaldamine). Elamu rekonstrueerimise käigus teostatud ehitustööd olid vajalikud Päästeameti poolt esitatud nõuete täitmiseks ning eelkõige tuleohutuse tagamiseks. Samas ei saanud neid töid teostada ilma uut ehitusluba võtmata. Lisaks esitas kolmas isik
2. mail
3. a ehitusloa taotluse ehitise rekonstrueerimiseks, millega sooviti võtta hoones üks ruum kasutusele ärilisel eesmärgil. Kuigi äriruumi kasutusele võtmise taotlusega seoses ehitustegevust ei toimunud, tuli seoses hoone kasutamisotstarbe osalise muutmisega kaasata naaberkinnistute omanikud haldusmenetlusse ning kuulata ära nende seisukohad. Need asjaolud tingisid ka ehitusloa taotluse menetlusaja ning ehitusloa väljastamise venimise. 6
4. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ehitusluba ei ole kooskõlas Valga linna üldplaneeringu ja kinnistu detailplaneeringuga. Detailplaneeringus on elamu kajastatud sellisel kujul nagu see on esitatud elamu rekonstrueerimise eelprojektis. Järelikult ei rikuta rekonstrueeritava hoone eelprojektiga detailplaneeringus määratletud ehitusõigusi. Samuti ei too kavandatav ehitus kaasa ümberkaudsete elanike elukvaliteedi ega majade väärtuste vähenemist.
5. Kaebaja väide, et ehitusprojektiga tutvudes ei saanud ta tuvastada, millise ehitusprojektiga või millisel ajal saadetud dokumentidega oli tegemist, ei vasta tõele. Kaebajale esitati Valga Linnavalitsuse ruumides tutvumiseks kõik dokumendid ja väljatrükid konkreetsete dokumentide digitaalse allkirjastamise kohta. Lisaks on vastustaja vastanud kaebaja poolt esitatud kõikidele küsimustele nii suuliselt kui ka korduvalt kirjalikult. Kaebaja aga paraku ei aktsepteeri ühtegi selgitust, mis temale ei sobi ning esitab korduvalt ühtesid ja samasid väiteid, mis on juba ammu detailplaneeringu menetluse käigus selgeks räägitud.
6. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja andis elamule ehitusloa välja õigusvastaselt ilma Päästeameti poolt rekonstrueeritava hoone ülevaatuse aktita ja rekonstrueerimisprojekti kooskõlastuseta. Vastustaja peab oluliseks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et Päästeamet peab andma oma kooskõlastuse ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile, mille on Päästeamet andnud digitaalselt
7. juunil
8. a oma kirjaga nr PA 7.2-3.2/
9. Ehitusloa väljastamisel Päästeamet ülevaatusakti ei väljasta. Kaebaja on segi ajanud ehitusloa ja kasutusloa menetluse. Kaebaja on väga hästi teadlik, et ehitusprojekti elamu rekonstrueerimiseks on Päästeamet kooskõlastanud. Päästeamet väljastas õiguspäraselt kasutusloa taotluse menetluse käigus Kungla tn 46 elamu ülevaatusakti ehk ehitise kasutusloa teatise
10. juulil
11. a nr O-NN/
13. Ehitusprojektide väljastamise kohta on vastustaja korduvalt andnud kaebajale oma selgitused. Ehitusprojektidega on kaebajal võimaldatud tutvuda Valga Linnavalitsuses, kuid kahjuks on kaebaja kasutanud seda pahatahtlikult ära ning rikkunud seoses sellega kolmanda isiku eraelu puutumatust: solvanud teda ning esitanud märkusi inimeste isikliku elu kohta. Mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja kasutuslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Mõõdistusprojekt aga ei sisalda mitte midagi uut võrreldes eelprojektiga, vaid annab täpsemad andmed ruumide spetsifikatsiooni kohta. Need aga ei saa kuidagi olla seotud kaebaja subjektiivsete õigustega.
14. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et vastustaja ei ole talle saatnud kooskõlastamiseks kasutusloa väljastamise korralduse eelnõu. Kuna kasutusluba taotleti üksikelamule ning hoone kasutusotstarbeks jäi elamu, siis kasutusloaga ei muudetud Kungla tn 46 elamu juures mitte midagi, millele oleks pidanud naaberkinnistute omanike ettepanekuid/nõusolekuid taotlema. Juba ehitusloa väljastamisel on arvestatud naaberkinnistute omanike seisukohtadega ning kaebaja on saanud oma vastuväited esitada vaidemenetluses. Kaebaja mõtleb välja erinevaid kohustusi nii kolmandale isikule kui ka vastustajale, kuid see on kaebaja taktika ja vastustaja on sellega juba harjunud.
15. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et elamu on ehitatud kolmekorruselisena ja see on vastuolus nii Valga linna üldplaneeringu kui ka kinnistu detailplaneeringuga. Esiteks ei kehtesta Valga linna üldplaneering sellist kitsendust, mille kohaselt ei või Kungla 46 kinnistule ehitada kolmekorruselist elamut. Teiseks ei tulene sellist piirangut ka kehtestatud detailplaneeringust. Kolmandaks ei ole vastustaja väljastanud ehitusluba kolmekorruselise elamu püstitamiseks. Tehnilist korrust või pööningut ei saa lugeda korruseks, sest see ei vasta Vabariigi Valitsuse
16. jaanuari
17. a määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ tingimustele eelkõige kõrguse osas. Lisaks väljastati elamule kasutusluba juba
18. juulil
19. 7 a. Katusekaldega ja elamu sobivusega seonduvat on vastustaja käsitlenud oma
20. oktoobri
21. a vastuses kaebusele.
22. Hoone rekonstrueerimise eelprojektist ja mõõdistusprojektist nähtub, et hoone on ehitatud kahekorruselise elamuna, katusekaldega põhiosas 52° ning vintskapi osas 32°. Krundile kehtestatud detailplaneeringuga on määratud kinnistule uue hoone arhitektuurse tingimusena katuse kaldeks 10-45˚. Arvestades asjaoluga, et elamu on kinnistule ehitatud enne detailplaneeringu kehtestamist, siis ei ole hetkel alust nõuda elamu katusekaldenurga muutmist. Praegusel juhul tuleb arvestada olemasoleva hoone kõigi ehitusparameetritega. Katusekalle harmoneerub piirkonna hoonestuslaadiga, samuti ei mõjuta elamu katusekalde kõrvalekalle kolmandate isikute õigusi. Elamu katusekalle vastab rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa aluseks olevale eelprojektile ning ei riku detailplaneeringut ega Valga linna üldplaneeringut.
23. Ebaõige on ka kaebaja väide, justkui peab ehitusloa väljastamisele eelnema projekteerimistingimuste väljastamine, naabritega kooskõlastamine ja kehtestamine.

§ 19

lg 1 alusel väljastatakse projekteerimistingimused üksnes sellisel juhul, kui ehitis pole valmis. Kui aga ehitis on juba püstitatud, siis lahendatakse tekkinud küsimus ehitusloa väljastamise/väljastamisest keeldumise menetluses. Samas on kaebaja kaasatud vastustaja poolt ehitusloa väljastamise menetlusse ja ta on saanud esitada ehitusprojekti kohta kõik seisukohad. Vaevalt, et projekteerimistingimuste väljastamise menetluses oleksid olnud kaebaja subjektiivsed õigused kuidagi efektiivsemalt kaitstud. Kaebaja jätab tähelepanuta olulise asjaolu – detailplaneeringus on vaidlusalust ehitist käsitletud olemasoleva ehitisena. Vaidlusalusele ehitisele on juba

1. oktoobril
2. a korraldusega nr 94 väljastatud ehitusluba, mis küll tunnistati kohtu poolt haldusasja nr 3-08-1902 raames õigusvastaseks, kuid seda ei tühistatud.
3. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse kohustada vastustajat tõkestama tühistatud ehitus- ja kasutusloaga kinnistu Kungla 46 elamu kasutamine ja tagama kinnistu Kungla 46 elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete likvideerimine. Vastustaja arvates on tegemist sedavõrd ebaselge taotlusega, mida ei ole võimalik täita, sest kohalikul omavalitsusel on ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel diskretsiooniõigus. Vastustaja arvates oleks kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu on ilmselge, milline otsus oleks õiguspärane ehk juhtumid, mil puudub vajadus realiseerida diskretsiooniõigust. Kolmanda isiku seisukoht
4. Aare Järve on 06.11.2014 esitatud arvamuses (tlk.187, I kd) seisukohal, et Siiri Reiljani järjekordne kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ei ole võimalik mõista, milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, tegemist on üldsõnaliste ja ebakonkreetsete väidetega. Mitte igasugune kõrvalekalle ei saa olla käsitletav subjektiivsete õiguste rikkumisena. Elamu ei varja valgust ega põhjusta mingeid muid kahjulikke mõjutusi. Aare Järvele kuuluv elamu valmis 2008 aastaks ning sellele väljastati kasutusluba. Seega oli tegemist õiguslikul alusel rajatud ehitisega ning seda asjaolu ei muuda olematuks ka hilisemad kohtulahendid. Kohtu seisukoht
5. Kõigepealt võtab kohus seisukoha S. Reiljani kaebuses Valga Linnavalitsuse 11.07.2014 korraldusele nr 146, so elamu ehitusloa vaidlustamise osas (I), seejärel lahendab kaebuse Valga 8 Linnavalitsuse 24.09.2014 korralduse nr 233 tühistamise osas (II), seejärel lahendab kohustamisnõuded (III) ning lõpuks lahendab menetluskulude nõuded (IV). I
6. 17.07.2014 halduskohtule esitatud kaebuse taotles S. Reiljan Valga Linnavalitsuse 11.07.2014 korralduse nr 146, millega otsustati anda Valga linnas Kungla 46 elamule ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks, tühistamist. Kaebuse kohtumenetlemise ajal, so 24.09.2014 andis Valga Linnavalitsus samale hoonele välja kasutusloa. Kaebaja vaidlustas kohtus ka kasutusloa andmise korralduse, taotledes selle tühistamist. Kaebaja, tuginedes senisele kohtupraktikale ja kohtute seisukohtadele, jäi ka pärast kasutusloa väljaandmist ehitusloa tühistamise nõude juurde, esitades samas alternatiivnõudena linnavalitsuse 11.07.2014 korralduse nr 146 õigusvastaseks tunnistamise taotluse. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse.
7. Ehitusloa tühistamisnõude osas pärast ehitisele kasutusloa väljaandmist on kohtupraktikas seisukohad muutunud, millele on kaebuses osundanud ka kaebaja. Riigikohtu varasemas praktikas (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-25-02) on ehitusloa tähtaegset tühistamiskaebust pärast kasutusloa väljaandmist peetud põhjendatuks, märkides, et ehitusloal on ka pärast selle valmimist tuvastav funktsioon. Hiljem on Riigikohus varasemat seisukohta muutnud. Nii on Riigikohtu halduskolleegium 30.11.2010 otsuses nr 3-3-1-63-10 p-des 15-21 asunud seisukohale, et ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa väljaandmiseni, mistõttu ei ole pärast ehitusloa väljaandmist võimalik ehitusluba tühistada. Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks. Vastava põhjendatud huvi korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine. Ka HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Seega, kuna elamu on valmis ehitatud ja sellele on antud kasutusluba, on antud asjas vaidlustatud ehitusluba oma kehtivuse kaotanud. Riigikohus selgitas otsuses nr 33-1-63-10, et kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi lammutamist (p 21). Kohus lähtub Riigikohtu märgitud seisukohast ning võtab lahendamiseks Valga Linavalitsuse 24.09.2014 korralduse nr 233 tühistamisenõude, mille raames annab kohus hinnangu ka eelnevatele ehituslubadele.
8. Valga Linnavalitsuse 11.07.2014 korralduse nr 146 (ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks) alternatiivnõudena esitatud õigusvastaseks tunnistamise kaebuse eraldi nõudena käsitlemist ei pea kohus põhjendatuks. Kaebaja on korralduse õigusvastasuse tuvastamise taotluses põhjendatud huviks märkinud hilisema nii materiaalse kui moraalse kahju nõude esitamise Valga Linnavalitsuse vastu. Kohus ei näe, et antud asjas vaidlustatud ehitusloa väljaandmisel oleks vastustaja tekitanud kaebajale sellist varalist või mittevaralist kahju, mida tuleks kaebajale rahaliselt hüvitada. Kaebaja väidetud õiguste rikkumised ehitusloa osas saavad kontrollitud ja kaitstud vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse kontrollimise tulemusena. II
9. Vaidlustatud Valga Linnavalitsuse 24.09.2014 korraldusega nr 233 anti kasutusluba Valga linnas Kungla tn 46 asuvale elamule (ehitusregistrikood 120313112). Elamule määrati kasutamise otstarve koodiga 11101 (üksikelamu). Kaebaja on seisukohal, et kasutusloa väljaandmine oli õigusvastane, kuna ehitis ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile, samuti ei ole täidetud ehitise tuleohutusnõuded, seda just olukorras, kus ehitis on ehitatud kaebaja elamu tuleohutuskujasse. Kaebaja leiab, et 2014 aastal õigusvastaselt välja antud ehitusluba ja kasutusluba rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, rikutud on kaebaja 9 subjektiivset õigust senisele elukvaliteedile ja kinnistu turuväärtusele, naaberkinnistu kasutamise intensiivsuse suurenemisega suurenevad tule- ja muud ohud. Kohus on seisukohal, et kaebaja kui vaidlusaluse kinnistu naabri õiguste rikkumine saab tuleneda naabrusõigusest, eriti sellest, et vaidlusalune hoone on ehitatud naabri tuleohutuskujasse. Samas ei saa naabrusest tuleneda kaebajale õigust vaidlustada kõiki hoone planeerimise ja ehitamisega seotud tehnilisi asjaolusid, mis tegelikult kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Kohus leiab, et kaebaja kui naabri õigusi antud asjas saab rikkuda hoone välised parameetrid, ehk kas hoone on ehitatud sellises mõõtmetes, mis on kirjas ehitamise aluseks olnud ehitusprojektis ning kuidas on tagatud tuleohutusnõuete täitmine, samuti saab kaebaja õigusi rikkuda see, kui hoone ei ole ehitatud ehitusprojektis ja ehitusloas näidatud otstarbel.
10. Kasutusloa väljaandmise ajal kehtinud ehitusseaduse (

) § 32 lg 1 sätestas, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Oluline on siinjuures

§ 32

lg 11, mis sätestab, et kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Kasutusloa andmine on diskretsiooniotsus. HMS § 54 tulenevalt kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

1. Viimati oli vaidlusalusele ehitisele kasutusluba välja antud Valga Linnavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 52 alusel ja seda kahel kasutusotstarbel: muu teenindushoone ning elamu. Tartu Halduskohtu 05.12.2011 otsusega linnavalitsuse korraldus tühistati, halduskohtu otsus jäi jõusse nii Tartu Ringkonnakohtu kui Riigikohtu lahenditega. Kohtulahendite alusel ühtegi kehtivat kasutusluba ehitisele ei jäänud.
2. Nagu eelpool märgitud, antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Vaidlusaluse elamu osas on linnavalitsuse poolt välja antud kaks ehitusluba, mis mõlemad kehtivad. Valga Linnavalitsuse poolt on 16.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 94-5 üksikelamu püstitamiseks, mis on küll Tartu Halduskohtu 31.05.2010 otsusega tunnistatud formaalsetel põhjustel (puudus detailplaneering ning naaberkinnistu omaniku nõusolek) õigusvastaseks, kuid mis on siiani kehtiv haldusakt. Ehitusloa aluseks on olnud SK Studio OÜ poolt koostatud „Aare Järve elamu eelprojekt“ (II kd, tlk.1-14., edaspidi: 2006 projekt) Teine kehtiv ehitusluba on Valga Linnavalitsuse poolt antud samale ehitisile välja 11.07.
3. Ehitusluba on välja antud elamu rekonstrueerimiseks ning ehitusloa väljaandmiseks on esitatud Helen-Projekt OÜ poolt koostatud elamu rekonstrueerimise eelprojekt (edaspidi: 2014 projekt).
4. Kohus märgib 2006 ehitusloast tulenevalt, et kehtiva ehitusloa alusel ehitatud ehitisele väljastatud kasutusloa õigusvastasust ega selle tühistamist ei tingi formaalsetel põhjustel õigusvastaseks tunnistatud ehitusluba. Nagu märgitud, on 2006 välja antud ehitusluba siiani kehtiv. Kuid kaebaja õigusi võib rikkuda ja kasutusloa tühistamise võib tuua olukord, kus kasutusluba on antud elamule, mis ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile, ehk olukord, kus ehitis ei ole ehitatud vastavalt ehitusprojektile või ei vasta ehitise nõuetelevastavusele laiemalt. Kasutusloa väljastamise õiguspärasuse hindamisel on oluline, kas elamu ehitusloa alusel ehitamisel kalduti esialgsest ehitusprojektist kõrvale või mitte, samuti kui olulised olid kõrvalekaldumised.
5. 24.09.2014 korralduse nr 233 järgi on vastustaja hinnanud ehitise vastavust 2006 ehitusloa aluseks olevale projektile, ehk projektile, mis oli aluseks elamu püstitamisele. 2014 ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks on nii vaidlustatud kasutusloa kui ka 2014 ehitusloa aluseks oleva linnavalitsuse korralduse järgi antud ainult hoone tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseks ja 10 tulenenud Päästeameti poolt 15.01.2014 toimunud paikvaatluse tulemusel koostatud ettekirjutuse täitmiseks. Seega omab vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse hindamisel tähtsust see, kas elamu ehitamisel kalduti esialgsest ehitusprojektist kõrvale ja kui kalduti, siis kui olulised olid kaldumised ja kas need kõrvalekaldumised said kaebaja õigusi rikkuda. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 22.02.2005 otsuses nr 3-3-1-84-04 (p 10) pidanud võimalikuks ehitusprojektist kõrvale kalduda, kuid kohalik omavalitsus peab enne kasutusloa väljastamist sel juhul kaalutlema, kui olulised need kõrvalekaldumised olid ja kas need tingivad vajaduse ehitusloa muutmiseks.
6. Vaidlustatud kasutusloa väljastamise korralduse järgi on linnavalitsus hinnanud valminud elamut 2006 aasta ehitusloa ja ehitusloa aluseks oleva projekti ning 2014 aastal Helen-Projekt OÜ poolt koostatud Kungla 46 elamu mõõdistusprojekti alusel ning välja toonud valminud ehitise tehnilistes andmetes ilmnenud erinevused ning erinevuste põhjused. Ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja kasutuslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõtmise teel (majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrus nr 75 § 1 lg 1). Sama määruse § 2 kohaselt esitatakse kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis ehitise kohta need andmed ja mõõdistusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Seega ei ole määratud, millised andmed kindlasti peaks mõõdistusprojektis sisalduma. Kaebaja on ette heitnud, et esitatud mõõdistusprojekt ei sisalda seletuskirja, mis takistab kaebajal oma õigusi vajalikul määral kaitsta. Samas on olemas seletuskiri 2014 kasutusloa saamiseks esitatud elamu rekonstrueerimise eelprojektis, mille joonised ja andmed on põhimõtteliselt samad. Korralduses on märgitud, et 2006 aasta ehitusloa järgi tuli ehitada 127 m2 ehitusaluse pindalaga, maapinnast 8,25 kõrgune, 507 m3 mahuga, kahekorruseline ja 450 katusekaldega hoone. 02.09.2014 Helen-Projekt OÜ poolt koostatud elamu mõõdistusprojekti kohaselt oli ehitatud 104 m2 ehitusaluse pindalaga, maapinnast 8,45 kõrgune, 550 m3 mahuga, kahekorruseline ja 520 katusekaldega elamu. Korralduses on välja toodud, et ehitise aluse pinna erinevuse puhul on 2006 aasta ehitusloas märgitud vale ehitusalune pind, arvestatud on kokku kahe hoone ehitusalused pinnad. Hoone mahu arvestamisel on aga projekteerijad olnud erinevatel seisukohtadel mahu arvestamisel. Mõõdistusprojekti puhul on lähtutud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr
7. 2006 aastal ehitisele väljastatud ehitusloa järgi on hoone maksimaalseks korruste arvuks lubatud 3 korrust. Projekti seletuskirjas on märgitud, et hoone on lahendatud kahe korruselisena, mille 2 korruse peale on planeeritud ärklikorrus kahe ärklitoaga. Vaidlustatud kasutusloas on märgitud korruste arvuks
8. Vaidlusaluse 2014 korralduse põhjenduste järgi ei ole loetud katusealust väljaehitatud osa korruseks, kuna katusealuse ruumi mõõtmed ei võimalda seda kasutada hoone põhifunktsiooni otstarbel, seda osa saab kasutada panipaigana. Samas ei tulene ei linna üldplaneeringust ega kinnistu detailplaneeringust kitsendust, et kinnistule ei tohi ehitada kolmekorruselist hoonet. Kohus on seisukohal, vaatamata kaebaja mahukatele ja põhjalikele selgitustele, et vaidlusaluse hoone ehitusalune pind, hoone maht ega ka hoone korruselisus ei saa rikkuda kaebaja kui naabri subjektiivseid õigusi. Asjaolu, mitu korrust on ehitises, millised ruumid on ehitises ja kui palju tube on hoones, kui ehitis oma välismõõtmetelt jääb samaks ehitamise aluseks olnud projektile, või erineb mitteoluliselt, või kuidas on hoone mahtu mingil ajahetkel arvutatud, ei takista kaebajal oma kinnistul ehitamist, ei kahjusta kuidagi kaebaja kinnistu väärtust ega too kaasa 11 kaebajale täiendavaid kulutusi. Nimetatud asjaolud ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi ka tuleohutuse seisukohalt.
9. Eraldi vajab analüüsimist kasutusluba ehitise kõrguse, katusekalde, kasutusotstarbe ja tuleohutuse seisukohalt, mis võivad kaebaja õigusi riivata. 2006 aasta ehitusloa järgi on hoone püstitamisel ettenähtud ehitise kõrguseks 8 meetrit, sellise kõrguse on kolmas isik märkinud ka 2006 aastal esitatud ehitusloa taotluses. 2014 aasta ehitusloa taotluses on kolmas isik märkinud ehitise kõrguseks 8,45 m, sama kõrgus on kirjas ka 2014 elamu rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloal nr 32-14 ning ka 2014 mõõdistusprojekti tehnilistes andmetest. Samas mõõdistusprojekti jooniste järgi on hoone kõrgus 8,25 meetrit. Ka kasutusloa väljaandmise korralduses on vastustaja märkinud, et hoone kõrgus on suurenenud võrreldes 2006 projektiga 25 cm. Selline erinevus on tulnud sellest, et hoone kõrgus 8,45 cm on kõrgus arvestatuna ehitise maapinnast mõõdetuna, 8,25 cm aga mõõdetuna ehitise vundamendist. 2014 mõõdistusprojektis toodud joonised (vaated A-D) kinnitavad, et valminud ehitise kõrgus mõõdetuna vundamendist on 8,25 cm. Seega on hoone kõrgus suurenenud võrreldes esialgse projektiga 25 cm. Vastustaja on korralduses hinnanud sellise kõrguse muutuse võimalikku mõju kaebajale ning leidnud, et kuna elamu asub ainsana läheduses asuvast naaberkinnistust põhjasuunas, ei muuda see naabruskonna valgusrežiimi. Seega on vastustaja kasutusloa andmisel arvestanud hoone kõrguse muutusega ja selle võimaliku mõjuga kaebajale.
10. 2014 mõõdistusprojekti järgi on hoone katusekaldega 520, 2006 ehitusloas ja ehitusprojektis märge katusekalde kohta puudub. Samas Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldusega nr 266 kehtestatud Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kohaselt on kinnistule katusekaldeks lubatud 10-
11. Seega ei vasta ehitis nimetatud detailplaneeringu nõuetele. Samas kohus arvestab korralduses toodud põhjendusega, et sisuliselt on elamu kinnistule ehitatud enne detailplaneeringu kehtestamist ning et katusekalle harmoniseerib piirkonna hoonestuslaadiga, mistõttu valmis ehitatud hoone katusekalde muutmist ei peeta vajalikuks. 2014 ehitusloa väljastamise korralduses on vastustaja välja toonud, et piirkonnas on püstitatud ehitisi, mille kõrgus on 11 meetrit, Karja tänaval on ehitis, mille kõrgus on 9 meetrit ja millede katusekalle ulatub vahemikku 200 kuni
12. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole seega katusekalde osas lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Nähtuvalt nii 2006 ehitusprojektist ja ehitusloast, samuti 2008 kasutusloast nr 12-08, ei ole enne 2009 detailplaneeringut katusekalde osas mõõtmeid ette nähtud.
13. Vaidlustatud 2014 kasutusloas on määratud elamu kasutusotstarve – üksikelamu. Ka 2006 ehitusloas on märgitud kasutamises otstarbeks üksikelamu. Kasutusloa aluseks olevas korralduses on ka välja toodud, miks ei ole lubatud elamut kasutada osaliselt äripinnana , kuigi kolmas isik on seda 2014 ehitusloa taotluses taotlenud ja vahepealsetel aegadel on linnavalitsus andnud nõusoleku elamut osaliselt kasutada äripinnana. Nimelt näeb Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneering krundi kasutamise sihtotstarbeks 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Kuna naaberkinnistu omanikud, kaasa arvatud kaebaja, ei ole olnud nõus elamu kasutamisega ärilistel eesmärkidel, ehk ruumide rentimisega koosviibimiste ja pidude läbiviimiseks, on linnavalitsus sellega arvestanud ja ei ole kasutusluba andes elamu kasutamist ärilistel eesmärkidel võimaldanud. Elamu kasutamise sihtotstarbe osalise muutmise mittelubamise on linnavalitsus välja toonud juba 2014 ehitusloa väljastamise korralduses. Seega on kasutusotstarbe osas kaebaja eesmärgi saavutanud. Ruum, mida kolmas isik on soovinud kasutada äriruumina ja mis on ka 2014 rekonstrueerimisprojektis märgitud äriruumina, on 2006 projektis kirjas puhkeruumina. Samas eelnevate ehituslubade ja kasutuslubade kohta koostatud toimikute järgi sisuliselt nimetatud ruumi põhikonstruktsioonide osas ümberehitusi tehtud ei ole. 12
14. Tuleohutuse nõuete osas on korralduses märgitud, et kuna elamu Karja tn 6 poolne sein on naaberhoonele lähemal kui nõutav tuleohutuskuja, siis on elamu sein ehitatud tuletõkkeseinaks – põhikorruse seinad on kaetud väikeplokiga, katuse kelbaosa on vooderdatud puitlaudisega ning see on kaetud tuldtõkestava võõbaga. 2006 ehitusprojektis on märgitud, et hoone kuulub tulepüsivusklassi TP
15. Nõuete osas on ainult märgitud, et kõik puidust kandekonstruktsioonid tuleb kaitsta tulekaitsevõõbaga. Muid nõudeid esitatud ei ole. Nii 2014 ehitusloa väljaandmise korralduses kui kasutusloa välja andmise korralduses on vastustaja märkinud, et esitatud eelprojektiga (töö nr 0927) on lahendatud Kungla tn 46 elamuhoone tuleohutusnõuetele vastavusse viimine, mille käigus muudeti Karja tn 6 poolne sein tuletõkkeseinaks ning ehitati kinni kaks teise korruse tubade akent, mille asemel paigaldati katuseaknad. Elamu rekonstrueerimistööd on olnud tingitud Päästeameti 07.04.2014 poolt Kungla 46 kinnistu omanikule tehtud ettekirjutusest tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutusest tulenevate nõuete täitmiseks on kolmas isik esitanud ehitusloa taotluse elamu rekonstrueerimiseks, esitades ka vastava eelprojekti. Ehitusloa taotlus on esitatud 30.05.2014.a Vastustaja põhjenduste järgi taotleti ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks, kuna muudeti tuleohutusnõuete täitmiseks varasemat projekti. Ehitusloa väljastamine ehitise rekonstrueerimiseks on otsustatud 11.07.2014.a. korraldusega.
16. Kohus nõustub kaebajaga, et sisuliselt on 2014 ehitusluba antud rekonstrueerimistööde tegemiseks ehk Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks tagant järgi, kuna korralduse järgi on Päästeamet 17.06.2014 teavitanud linnavalitsust haldusmenetluse lõpetamisest, kuna nende ettekirjutusega pandud kohustused on ettekirjutuse adressaat täitnud. Samas ei ole selline eksimus antud juhul kasutusloa tühistamise aluseks, kuna eesmärk- Päästeameti ettekirjutuse täitmine ning tuleohutusnõuete täitmine oli saavutatud, ning ehitusloa väljastamise aeg ei mõjutanud nõuete täitmist. Kasutusloa väljaandmisega on linnavalitsus tunnistanud, et elamu ümberehitamine tuleohutuse tagamise eesmärkidel on toimunud vastavalt nõuetele. Päästeameti Lõuna Päästekeskus on 14.04.2014 andnud välja ehitise kasutusloa teatise, mille järgi on Kungla 46 elamu üle vaadatud tuleohutusnõuete täitmise osas ja peetud võimalikuks elamule kasutusluba anda. Seega arvestas vastustaja Päästeameti kui vastavat pädevust omava asutuse seisukohaga. Olemas on ka valminud ehitise ülevaatuse akt nr10
17. juulist 2014, millega on linnavalitsuse ehitusejärelevalve ametniku poolt loetud, et ehitis vastab ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, samuti tuleohutusnõuetele ning et ehitusloa väljaandmiseks takistusi ei ole. Puudused, mis sel ajal veel olid (esitamata elektripaigaldamise dokumentatsioon pööningu kohta), on olnud kõrvaldatud 02.09.2014.a. Kohus on seisukohal, et ka asjaolu, kas esitatud projekti ja ehitusluba sai nimetada ja anda just rekonstrueerimiseks, kuna elamul puudus kehtiv kasutusluba, ei too kaasa kasutusloa tühistamist. See, kuidas projekti või ehitusluba nimetatakse, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda.
18. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et Valga Linnavalitsuse 24.09.2014 korraldus nr 233 kasutusloa väljaandmiseks Kungla 46 elamu kasutamiseks ja selle alusel antud kasutusluba nr 14-14 on õiguspärased, elamu on ehitatud vastavalt 2006 ehitusprojektile ja tuleohutusnõuete täitmiseks koostatud 2014 ehitusprojektile, valminud ehitise teatud kõrvalekalded ehitise kõrguses, ka laiuses, katusekaldes, ei ole olulised kõrvalekalded ning need kõrvalekalded ei riku naabrite ega kaebaja subjektiivseid õigusi sellel määral, mis annaks aluse kasutusloa andmise korralduse ja kasutusloa tühistamiseks. Vastustaja on kõrvalekaldeid vaidlustaud korralduses käsitlenud.

§ 34

lg 1 p 61 kohaselt saab kasutusloa väljaandja keelduda kasutusloa väljaandmisest, kui kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. 13

1. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja kasutusloa tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited Valga Linnavalitsuse poolt haldusmenetluse nõuete rikkumises osas, kaebaja mittekaasamises ehitus- ja kasutamislubade väljaandmise menetlusse, samuti kaebajale kõikide materjalide mitteesitamises. Kohus on seisukohal, et arvestades kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendite hulka, on kaebaja olnud piisaval määral kaasatud elamuga seotud menetlustesse. Kui kaebajal on jäänud ka haldusmenetluses mingid kaebajat huvitavad või tema õigusi eelduslikult rikkuvad tõendit saamata, on kaebaja need saanud antud kohtumenetluse või teiste kohtumenetluste käigus ning kaebajal on olnud võimalik oma täiendavad seisukohad ja hinnangud esitada seega kohtumenetluses. Samas peab kohus vajalikuks anda hinnang ainult nende kaebaja sisuliste väidete osas, mis on asja otsustamisel olulised. III
2. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Valga Linnavalitsust tõkestama kinnistu Kungla 46 elamu kasutamise ja tagama kinnistu Kungla 46 elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete likvideerimise. Kaebaja peab vajalikuks, et kohus näeks ette ka ettekirjutuse mittetäitmise jaoks sanktsioonid.
3. Kohus jätab antud taotluse rahuldamata. Elamule kasutusloa väljaandmine on kaalutlusotsus, kus kohalik omavalitsus hindab, kas ehitis vastab planeeringutes, ehitusloas ja ehitusprojektides ettenähtud nõuetele. Antud juhul on vastustaja vaidlustatud kasutusloa väljaandmise korralduses hinnanud valminud ehitise vastavust ehituslubadele ja esitatud ehitusprojektidele. Juba varasemates kohtumenetlustes on leidnud tuvastamist, et elamu tehnilised andmed (kõrgus, laius, kubatuur) on erinevates elamu ehitamist kajastatavates dokumentides fikseeritud erinevalt, kuid on leitud, et kaebajal puudub elamu tehniliste andmete erinevusest tulenev subjektiivsete õiguste riive. Ka antud kohtuasjas on kohus seisukohal, et kõrvalekalded valminud ehitise tehniliste andmete osas ei ole olulised ning esinevad kõrvalekalded ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega puudub ka alus Valga Linnavalitsuse kohustamiseks tagada kõrvalekallete likvideerimine. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Valga Linnavalitsusel keelata Kungla 46 elamu kasutamine. Kaebaja leiab, et valminud elamut ei kasutata elamuna vaid on ehitatud majutushooneks, mis suurendab tunduvalt naaberkinnistu kasutamist ning avaldab mõju kaebaja elukvaliteedile ja tema kinnistu väärtusele. Vaidlustatud kasutusloaga on määratud elamu kasutamise otstarbeks üksikelamu, ehk ainult elamuna kasutamiseks. Kolmandale isikule ei ole antud ei 2014 ehitusloaga ega ka kasutusloaga õigust elamu kasutamiseks ärilisel eesmärgil. Kui kaebajal kui naaberkinnistu omanikul tekib vaidlusaluse elamu või naaberkinnistu kasutamisega seoses probleeme, on võimalik konkreetsel juhul pöörduda õiguskaitseorganite poole. Samas ainult asjaolu, et elamu on ehitatud 25 cm kõrgemana ja katusekalle ei vasta projektile, ei anna alust keelata elamu kasutamist vastavalt ettenähtud otstarbele. Eelnevast lähtudes jätab kohus ka S. Reiljani kaebuse kohustamisnõuete osas rahuldamata. IV
4. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud 21.12.2015 kulude nimekiri ja arve (tlk.177-182, V kd.), milles on märgitud kulusid summas 3230 eurot, ning 07.01.2016 arve summas 825 eurot (tlk.206, V kd). 14 HKMS 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda. Seetõttu puudub vajadus ka kulude kantuse ja väljamõistmise põhjendatuse osas seisukohta võtta. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 15