lg 2 p 2, 3, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jürgen Hüva Süüdistatav Kaitsja Indrek Triebstock – isikukood 37104145211, elukoht xxxx(viibib arestimajas), Eesti Vabariigi kodakondsus, kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx OÜ, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine Tarmo Pilv (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Indrek Triebstock
Süüdi tunnistada Indrek Triebstock
järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.01.2016 – 08.01.2016, 23.01.2017 – 24.01.2017, s.o 4 päeva ning alates 02.05.2017.a, millest alates kuulub koheselt kandmisele 1 kuu ja 26 päeva vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.o 1 aasta ja 10 kuud vangistust täitmisele, kui Indrek Triebstock ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.osaleb sotsiaalprogrammis; 9.asub ühe kuu jooksul peale vanglakaristuse kandmist alkoholisõltuvuse vastasele ravile ja läbib talle ettenähtud raviprogrammi; 10.kohustub katseaja jooksul osalema Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös.
lg 1 alusel määrata Indrek Triebstock katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Indrek Triebstock suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni või kohtuotsuse jõustumiseni (olenevalt kumb saabub varem), seejärel tühistada. Välja mõista Indrek Triebstockilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot riigituludesse. Kohustada Indrek Triebstocki tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 58.75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Indrek Triebstockile posti teel kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Indrek Triebstockilt mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Indrek Triebstock kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - CD-plaadid ja DVD-plaat, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. • Indrek Triebstock juhtis 07.01.2016 kell 21:10 Tallinnas Tammsaare tee 62 parklas sõiduautot Mercedes-Benz reg.nr. xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,33 mg/l millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selle teoga pani Indrek Triebstock toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Indrek Triebstock, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.05.2017.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Indrek Triebstocki karistamist
lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuan prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat. Koheselt ära kandmisele kuulub 2 kuud vangistust, millest ülejäänud 1 aasta ja 10 kuud vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata
lg 1 ja 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga.
07.
lg 1 järgi järgnevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel määrata isikule kohustused käitumiskontrolli ajaks: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda ühe kuu jooksul peale vangla karistuse kandmist alkoholisõltuvuse vastasele ravile ja läbima talle ettenähtud raviprogrammi; 3) osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel süüdistatav kohustub katseaja jooksul osalema Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid - CD plaadid ja DVD-plaat - mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.