lg 2 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Aleksei Pomozov Ik: 37903310214, määratlemata kodakondsus, keskharidus; töökoht: xxxx OÜ; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.10.2016. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega
lg 2 p 2 alusel karistati vangistusega 3 aastat.
alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 päev arvati karistusaja hulka ning ärakandmisele jäi vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva, mis
alusel jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, katseaeg 01.09.2015-31.08.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 75 (seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Pomozovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 500 (viissada) eurot. 1 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse 500 euro tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 50 (viiskümmend) euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära makseinfos märgitud viitenumbri ja selgitusena: „Aleksei Pomozov, 1-17-15003, rahaline karistus, ositi tasumine“.
lg 2 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahalisele karistusele Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva ning kohtuotsuste kogumis
lg 2 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva ning rahaline karistus 500 eurot, millistest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel jätta Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata vangistus 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva Aleksei Pomozovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega sätestatud tingimustel. Aleksei Pomozovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Aleksei Pomozovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 (sada nelikümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku 240 (kakssada nelikümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 945 (üheksasada nelikümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Pomozov,1-17-5003, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Pomozovi poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: DVD-R plaat turvakaamera videosalvestisega, mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (tl 10), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva 2 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Aleksei Pomozov´it süüdistatakse selles et, tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja keda on 25.08.2008 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5208 süüdi mõistetud ja karistatud
lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, pööras tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks ja nimelt 13.06.2016 kella 17.00 ajal viibides Tallinnas Kopli 3 asuva trammipeatuse juures leidis E-Service AS-ile kuuluva ja viimse töötajate poolt ehitusobjektile jäetud lokaatorseadme DigiTrak F2, maksumusega 15 000 eurot koos lokaatorseadme peale pandud väärtusetu kollast värvi helkurvestiga, mille viis enda elukohta aadressile Xxxx, Tallinn ja hoidis lokaatorseadet enda juures kuni andis politseile vabatahtlikult üle. Seega Aleksei Pomozov isikuna, kes on varem toime pannud varguse pani oma tahtliku tegevusega toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, see on
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et küsimus on kvalifikatsioonis, ajalises faktoris. Tegu toime pandud katseajal, mis on pikk. Ei ole kalduvust toime panna varavastaseid süütegusid. Ei ole alust kvalifikatsiooni vaidlustada. Oluline on ajafaktor, mis annab aluse karistuse kaalumiseks.
lg 1 kohaselt on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. E-Service AS avaldusest (tl 2-3) nähtuvalt kuulus lokaatorseade E-Service AS-le, esitatud on ka horisontaalpuurimise lokaatori ettemaksu arve (tl 98). Seega oli lokaator Aleksei Pomozovi jaoks võõras vallasasi. Kuna vaidlusalune vallasasi leiti süüdistatava poolt Kopli 3 tänavalt maast ja süüdistatav, selle asemel, et seade seaduslikule omanikule tagastada, viis selle koju, siis on tõendamist leidnud võõra vallasasja enda kasuks pööramine ja omastamistahte manifitseerimine süüdistatava poolt. Süüdistatav seadet küll ise kasutada ei osanud, aga hoidis seda keldris, et äkki läheb kunagi vaja. Kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud muu seaduslik alus lokaatori omastamiseks ja võõrandamiseks. Kohtu hinnangul 15 000 eurose töökorras seadme, mille peal on ohutusvest ja mille ümber punased ohutustorbikud, maast leidmisel ei saanud süüdistatav eeldada, et tegemist oleks olnud ära visatud ehk peremehetu varaga, mille kasutamiseks tal õiguslik alus oleks tekkinud. Seega lokaatori enda kätte võtmisega jättis süüdistatav senise omaniku talle kuulunud varast ilma. Sellega on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk objektiivse koosseisu realiseerimine. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et Aleksei Pomozovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 98 lõikele 1 peab isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav oleks leiust teatanud politseile või leiu politseisse viinud enne, kui politsei sellele ise tähelepanu juhtis. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 77-79) nähtuvalt on lokaatorseadet vaadeldud ja fotografeeritud ning visuaalsel vaatlusel välised vigastusi ei tuvastatud. Arvestades seda, et leitud asi oli terve ja töökorras, pidi süüdistatav aru saama ka sellest, et leitud asja tavapärane väärtus ületab 50 euro piiri kordades. Sellele viitab kaudselt ka süüdistatava poolt leitud asjale oma valduse kehtestamine ja asja kohene endale võtmine ja jätmine. Kuivõrd kriminaaltoimikus leiduva tsiviilhagi kohaselt oli seadme hind 15 000 eurot, siis on tegemist asjaga, mille väärtus ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o käesoleval ajal 200 euro piiri, mistõttu ei ole ka tegemist
Süüdistusaktis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi, s.o omastamise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Harju Maakohtu 25.08.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5208 (tl 109-110) on süüdistatav süüdi mõistetud
Nimetatud otsusega mõistetud karistusele on Harju Maakohtu 04.03.2009 otsusega liidetud uus karistus ning
lg 2 alusel mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks vangistus 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva, mille kandmist arvestati alates 05.12.2008. Seega ei olnud uue otsusega mõistetud liitkaristuse tõttu
lg 2 p 4 1, 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistus menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks kustunud ning seetõttu on süüdistatava puhul tegemist
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Aleksei Pomozov käitumises ei tuvastanud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Aleksei Pomozov isikuna, kes on varem toime pannud varguse pani oma tahtliku tegevusega toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, peab kohus kujundama enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt peab kohus sanktsioonis alternatiivsete karistusliikide puhul põhjendama, miks ei ole süüdistatava suhtes võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada. Süüdistatava süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt ta töötas mitteametlikult ehitustöödel. Kohtuistungil avaldas süüdistatav tööandja nimetuse, märkides, et töötab samas äriühingus juba ametlikult alates 05.06.2017. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistataval on eeldatavasti ka sissetulek. Süüdistatav nimetas ka oma sissetuleku suuruse, märkides seejuures ka seda, et tal on veel võlgnevusi seoses varasemate täitemenetlustega, kuid loodab need võlgnevused aasta lõpuks likvideerida, märkides seejuures ka seda, et ta on võimeline rahalist karistust kandma. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse kohaldamist soodustab ka asjaolu, et süüdistatav on asunud tööle ning saab sissetulekut, olles samal ajal kriminaalhooldaja järelevalve all. Seejuures on süüdistatavale määratud kolmeaastane katseaeg, millest pool on läbitud ning kohtule ei ole laekunud andmeid, et kriminaalhooldaja oleks esitanud kohtule erakorralist ettekannet karistuse täitmisele pööramiseks. Juhul, kui kohus mõistaks süüdistatavale karistuseks vangistuse, olgu või lühiajalise, siis tingiks see pikaajalise liitkaristuse kohaldamise, mis kohtu arvates antud olukorras, arvestades isiku süü suurust ja resotsialiseerumisväljavaateid, ei oleks otstarbekas. Seetõttu kohaldab kohus süüdistatava suhtes rahalist karistust ning jätab eelmise kohtuotsusega mõistetud ja
Hinnates Aleksei Pomozovi süü suurust
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanule olulist varalist kahju. Samas on inkrimineeritud süütegu toime pandud enam kui aasta tagasi. Seejuures on süüdistatav lokaatorseadme kannatanule tagastanud ning varalist kahju kannatanul ei ole. Sellest järeldab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on avaldanud kahetsust nii kohtueelses menetluse kui kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. 5 Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, s.h võttes arvesse, et Aleksei Pomozovi süü ei ole kuigi suur, siis on Aleksei Pomozovile võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o alammäära lähedasena. Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega (tl 104-106) on Aleksei Pomozovile
lg 2 p 2 alusel mõistetud vangistus 3 aastat.
alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 päev arvati karistusaja hulka ning ärakandmisele jäi vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva, mis
alusel jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, katseaeg 01.09.2015 kuni 31.08.2018. Seega käesolev kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega määratud katseajal. KrMS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega peab kohus kohtuotsuste kogumis mõistma liitkaristuse, jättes käesoleva otsusega mõistetava rahalise karistuse
lg 2 alusel täide viimisele iseseisvalt ning Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega mõistetud ja kohaldamata jäetud karistus pööratakse täitmisele Harju Maakohtu 01.09.2015 otsuses sätestatud tingimustel. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav on asunud tööle, seega on tal ka sissetulek. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Aleksei Pomozov on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (tl 107-108) ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, süüdistataval lasuvaid muid rahalisi kohustusi ning rahalise karistuse tasumise kohustust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.