← Eesti

1-17-3036/8

Obsah (12)§ 214§ 199§ 61§ 328§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83§ 57§ 56

1-17-3036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3036 (16270000491) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuis

§ 214

lg 2 p 1 ja § 328 järgi kokkuleppemenetluses Aarne Pruus Süüdistatav HEIMAR HAVIK isikukood: 39609251922; elukoht: xxx tn xxxxx, xxxxx linn, xxxxx maakond; Eesti kodakondsus; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töötu; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 19.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-16-7936

§ 199lg 2 p 9 järgi 90 tunni ÜKT-ga ning allutati käitumiskontrollile.

Kahtlustatavana kinni peetud

  1. – 16.11.
  2. Tõkend – vahistamine alates 17.11.2016 kuni 13.01.
  3. 13.01.2017 valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Heimar Havik

§ 214

lg 2 p 1 järgi ning kohaldades

§ 61lg 1 sätteid mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Heimar Havik

§ 328

järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 kuu ja 28 päeva eelvangistust (15.11.2016 kuni 13.01.2017) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Lk 1 / 5 1-17-3036

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Heimar Havik ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Heimar Havik kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 21 alusel on Heimar Havik katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Heimar Havik katseajal kohustatud läbima narkootiliste ainete vastase ravi.

§ 75

lg 2 p 9 alusel on Heimar Havik katseajal kohustatud alluma 6 kuu jooksul elektroonilisele valvele.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.06.2017.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Heimar Havik´ult riigituludesse menetluskulud: - sundraha 1175 €; - tasu riigi õigusabi eest 156 €, kokku 1331 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates 5.07.2017.a. igakuiste maksetena iga kuu 5-ndal kuupäeval. Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700042899. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui summad pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Lk 2 / 5 1-17-3036 -15.11.2016 vallasasja - Mercedes-Benzi registreerimisnumbriga xxxxxx - läbivaatuse käigus ära võetud gaasipüstol, mis asub Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas,

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 15.11.2016 vallasasja - Mercedes-Benzi registreerimisnumbriga xxxxxx - läbivaatuse käigus ära võetud nuga, mis asub Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Heimar Havik´ule; -CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks PPA Lääne Prefektuurile. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Heimar Havikut süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 07.01.2015, 28.04.2015 ja 19.09.2016 karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi varguste eest, 15.11.2016 kella 20:20 ajal Rapla maakonnas Vigala vallas Vana-Vigala külas Pargi 8/4 asuvas Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ühiselamu parklas käskis TL istuda sõiduautosse Mercedes-Benz registreerimisnumbriga xxxxxx, misjärel Vana-Vigala külas ringi sõitmise ajal sihtis gaasipüstoliga TL põlve ning ähvardas kuuli põlve lasta, kui TL ei anna talle oma mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni lubas Heimar Havik TL tagastada pärast seda, kui TL maksab talle 200 eurot. TL pidas ähvardust reaalseks, tal tekkis hirmutunne, sest relva välimusest tulenevalt pidas ta H. Haviku käes olevat relva töökorras tulirelvaks, millega on võimalik tekitada talle kehavigastusi. Seejärel, alludes Heimar Haviku käsule, TL väljus sõiduautost. KH väljus samuti sõiduautost ja osutas H. Haviku poolt toimepandavale õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis väljendus selles, et võttis TL rinnust kinni ning ähvardas, et juhul, kui TL ei anna H. Havikule mobiiltelefoni, siis lööb teda rusikaga näkku. Samal ajal H. Havik sihtis TL gaasipüstoliga, lasi relvast 2 lasku sõiduauto tagumise osas suunas. Seejärel tegi K. H H. Havikule ettepaneku TL riiete läbiotsimiseks. KH hoidis TL rinnust kinni, H. Havik samal ajal otsis mobiiltelefoni, katsudes sel eesmärgil TL püksitaskuid. Kuna H. Havik mobiiltelefoni ei leidnud, siis esitas H. Havik TL nõudmise, et viimane annaks talle e-sigareti. E-sigareti lubas Heimar Havik TL tagastada pärast seda, kui viimane maksab talle 100 eurot, hiljem vähendas H. Havik nõutavat summat 50 euroni. Heimar Haviku poolt tekitatud hirmutunde tõttu ütles TL, et tal on ühiselamus 10 eurot, et ta võib selle Heimar Havikule tuua. Sellega oli Heimar Havik nõus ning TL jooksis ühiselamusse ja naases 10 euroga, kuid H. Havik oli selleks ajaks ühiselamu parklast lahkunud. Seega, olles isikuks, keda on karistatud varguste eest ning nõudes psüühilise vägivalla teel varalise kasu üleandmist, pani Heimar Havik toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väljapressimise.

Samuti süüdistatakse Heimar Havikut selles, et olles isikuks, kes peeti Pärnu linnas 15.11.2016 kell 22:43 kahtlustatavana kinni ning allkirjastas Rapla linnas Savi 2 asuvas Lääne prefektuuri Lk 3 / 5 1-17-3036 Rapla politseijaoskonnas 16.11.2016 kell 03:00 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, põgenes 16.11.2016 kella 03:07 paiku, ajal kui politseinik A. Vaas avas arestimaja ust, politseijaoskonnast joostes politseijaoskonna fuajeesse ja sealt edasi majast välja. Seega, olles isikuks, kes oli kahtlustatavana kinni peetud ning põgenedes Rapla politseijaoskonnast, pani Heimar Havik toime

§ 328järgi kvalifitseeritava kinnipeetava põgenemise.

Prokurör tegi ettepaneku Heimar Havik süüdi tunnistada

§ 214lg 2 p 1 ja § 328 järgi.

Prokurör leidis, et Heimar Haviku poolt toime pandud kuriteo asjaolud kui ka tema isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt on H.Haaviku puhul õigustatud

§ 61

sätetest lähtuvalt karistuse mõistmine alla

§ 214lg 2 p 1 sätestatud alamäära.

1) Tema karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57

lg 1 lähtuvalt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

§ 57

lg 2 alusel tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks ka see, et kasutatud psüühiline vägivald oli selline, mis ei kujutanud endast reaalset ohtu kannatanu tervisele ning H.Haviku tegevuse tulemusena kannatanu tervist ei kahjustatud. Samuti asjaolu, et kuritegu ei olnud ette planeeritud, vaid oli toime pandud hetkeemotsiooni mõjul.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 2) Kuriteo järgselt on Heimar Havik lasknud paigaldada 29.09.2016.a alkoholivastase depoopreparaadi disulfiraami ja on käinud nõustamisel Haapsalu psühhiaatri Riina Leinsalu vastuvõtul; 3) Heimar Havik ÜKT on täielikult ära teinud Pärnu Maakohtu 19.09.2016 otsusega talle määratud üldkasuliku töö tunnid. 4) Heimar Havik töötab OÜ xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx nõudepesijana elab koos emaga ja tal on sotsiaalne võrgustik, kes teda abistab ja suunab. Prokurör on seisukohal, et lähtuvalt kuriteo tehioludest ja H.Havikut isiksust iseloomustavatest andmetest on võimalik H.Havikut mõjutada õiguskuulekalt käituma ilma reaalset vangistust kohaldamata.

§ 214

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 328

ettenähtud kuriteo eest 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistuse poolt ja mõista Heimar Havikule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 15.11.2016 kuni 13.01.2017, s.o 1 kuu 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aasta 10 kuud 2 päeva, millist karistust

§ 74

lg 1,3 alusel mitte pöörata täitmisele juhul, kui Heimar Havik 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, allub katseaja jooksul

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel kohustada Heimar Havikut 3 aastase katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi või psühhotroopseid aineid,

§ 75

lg 2 p 5 alusel läbima narkootiliste ainete vastase ravi ning

§ 75lg 2 p 9 alusel alluma 6 kuu jooksul elektroonilisele valvele.

KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Tõkend. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Lk 4 / 5 1-17-3036 Asitõendid: -15.11.2016 vallasasja - Mercedes-Benzi registreerimisnumbriga xxxxxx - läbivaatuse käigus ära võetud gaasipüstol, mis asub Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas,

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 15.11.2016 vallasasja - Mercedes-Benzi registreerimisnumbriga xxxxxx - läbivaatuse käigus ära võetud nuga, mis asub Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Heimar Havik´ule; - CD-plaat Rapla politseijaoskonna turvakaamera videosalvestisega, mis asub kriminaalasja juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 € seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 156 €, kokku 1331 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Lk 5 / 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.