KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-255 Haldusasi Minu Autokool OÜ kaebus Kaitsevä

) § 69 lg1 alusel on ooteaega rikkudes sõlmitud leping tühine. Tegemist on automaatse tühisuse alusega, mille tuvastamist riigihangete vaidlustuskomisjonilt eraldi nõuda ei tule. Kaebuse esitaja esitas ka täiendava taotluse juhuks, kui vaidlustuskomisjon leiab, et automaatne ooteaeg ja tühisus ei kohaldu. 5. VAKO 23.01.2017 otsusega vaidlustuses nr 255-16/171222 jäeti riigihangete seaduse § 122 lg 3 p 6 alusel kaebuse esitaja taotlus raamlepingute tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata, ning

§ 126lg 1 p 4 alusel kaebuse esitaja vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata. 2

§ 69

lg 1 alusel või alternatiivselt tuvastada raamlepingute tühisus

§ 69lg 1 , lg 11 p 1 või 2 või Ts

ÜS § 87 alusel; tühistada VAKO 23.01.2017 otsus nr 255-16/171222; tühistada Kaitseväe 23.12.2016 käskkiri nr 1237 „Otsused riigihankes 171222 „Mootorsõidukijuhtide koolitused““ p 1.4 ning p-d 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.5.5, 1.5.6, 1.5.8 ja 1.5.9 Minu Autokool OÜ pakkumuse tagasilükkamise kohta osades I, III, IV ,VII ja VIII ning samades osades Eesti Autokoolide Liidu, Osaühingu Aide Autokool, Haja Autokool Osaühingu, OÜ AUTOSÕIT, Osaühing Tapa Autokool, Osaühing AUTOSÕIT RAKVERE ja ühispakkujate Tugev Partner OÜ ja Raul Kell Võrumaa Autokool FIE pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. 7. Tallinna Halduskohus võttis 03.02.2017 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Tulenevalt 21.02.2017 kohtumäärusest lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja põhjendused. 8.

§ 121

lg 1 alusel kaotab pakkuja kaebeõiguse vastustaja tehtud otsuste osas siis, kui vastustaja on pärast eduka pakkumuse otsuse tegemist hanke- või raamlepingu ära sõlminud. Seega on kaebaja kaebuse rahuldamise eelduseks see, et kohus tuvastab eelnevalt sõlmitud raamlepingute tühisuse, millele järgnevalt on kaebajal jätkuvalt olemas kaebeõigus vastustaja poolt kaebaja suhtes tehtud otsuste osas.

§ 29lg 3 kohaselt lõpeb hankemenetlus raamvõi hankelepingu sõlmimisega.

Arvestades, et hankes tehtud otsuste najal raamlepingute sõlmimisega algab riigihankemenetluses (nagu lihthange ja lihtsustatud korras tellitav teenus) puhul hankelepingu täitmise faas, tuleb ka nende menetlusliikide puhul järeldada, et raamlepingu sõlmimisega on sellele eelnenud pakkujate valiku ehk menetlusfaas lõppenud. Seda kinnitab

§ 121lg 1 sõnastus ja loogika.

Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kandideerida igas hanke osas nö menetlusväliselt olemasolevale vabale kohale. Ilma sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamiseta puudub võimalus saavutada õiguspärane olukord, kus kaebaja pakkumust arvestatakse uute otsuste tegemisel ning raamlepingute sõlmimisel. Käesolevale menetlusele kohalduvad nii

§ 29

lg 3 p 1 kui ka

§ 48. 9.

Sõlmitud raamlepingud on tühised Euroopa Liidu vahetu õigusmõju alusel. Alates 18.04.2016 kehtib Euroopa Liidus riigihankedirektiiv 2014/24/EL, mida liikmesriikide hankijad on kohustatud järgima olenemata sellest, kas liikmesriik on direktiivi harmoneerinud või mitte. Arvestades seda, et Eesti ei ole tähtaegselt ja seni uut direktiivi harmoneerinud, on direktiiv otsekohalduv ning pakkujatel on õigus nõuda direktiividest tulenevate õiguste otsekohaldamist. Direktiiv 2014/24/EL näeb võrreldes varem kehtinud direktiiviga senistele lihtsustatud korras tellitavatele teenustele (nn B- osa teenuste hankimisele) ette erinevad reeglid ning nõuab et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul alustataks menetlust hanketeatega. Kuna Eesti ei ole uusi riigihankedirektiive seni üle võtnud, lubab Eesti seadus seni lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid hankida ilma hanketeateta. Oluline vahe kahe regulatsiooni vahel on aga see, et õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ nõuab, et kõikide hangete puhul, mis alustatakse hanketeatega, on nõutav pärast otsuse vastuvõtmist ning enne lepingu sõlmimist vähemalt 10- päevase ooteaja rakendamine. Viidatud õiguskaitsemeetmete 3

§ 48

lg 1, et hankijal tekiks põhjendatud kahtlus pakkumuse ebamõistliku maksumuse osas ning seda võrreldes hankija enda hanke alustamise hetkel määratud eeldatava maksumusega. Vastustaja avaldas e-riigihangete registris, et hanke eeldatav maksumus on 3,23-3,5 miljonit eurot. Vastustaja selgituste kohaselt moodustavad eeldatavast maksumusest 500 000 eurot riigilõivud, mis on ühesugused kõikidele pakkujatele, mistõttu lahutatakse see summa selleks, et saada teenuse enda eeldatav maksumus. Selleks on seega 2,73 miljonit eurot ilma käibemaksuta kogu hanke perioodi (4 aasta) peale. Iga-aastaseks maksumuseks tuleb seega 682 500 eurot. Kaebaja pakkumuse maksumuse võrdluse teostas vastustaja aga pärast pakkumuse esitamist uuesti arvutatud eeldatava maksumuse pinnalt, mis on kõrgem, kui registris avaldatu. Vastustaja arvutuste kohaselt on hanke ühe aasta eeldatav maksumus 703 125 eurot. Nelja aasta eeldatavaks maksumuseks pidas vastustaja seega 2 812 500 eurot (ilma riigilõivude ja käibemaksuta). Seega on vastustaja kaebaja maksumuse võrdluse teostanud lubamatult hanke eeldatava maksumuse alusel, mille vastustaja on uuesti arvutanud pärast hanke väljakuulutamist. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja on avaldanud hanke eeldatava maksumuse vahemiku, peab vastustaja samuti võimalikuks hanke teostamist kõige väiksema hinnaga ja ei saa pakkumuste hindade üle vaatamisel asuda võrdlust läbi viima eeldatava maksumuse keskmise või kõige kõrgema hinnaga. Lähtuda tuleb kõige madalamast võimalikuks peetud hinnast. Lisaks on vastustaja poolt läbiviidud võrdlus hanke eeldatava maksumusega ebakohane, kuna vastustaja avaldatud eeldatav maksumus sisaldab ka vastustaja poolt tellitavaid lisateenuseid (nt T-kategooria koolitus, ohtlike veoste vedamise põhikoolitus jms), mida vastustaja ei ole aga pakkumuste hindamisel arvestanud. Vastustaja hindas nö pakutavaid baaskategooria koolitusi, kuid hankelepinguga tellib vastustaja ka lisateenuseid. Seega sisaldab vastustaja määratud eeldatav maksumus kaebaja hinnangul ca 30% ulatuses muid lisateenuseid, mille pakkumist vastustaja edukaima pakkuja väljavalimisel hindamiskriteeriumi kohaselt ei arvestanud. Kui vastustaja oleks arvestanud õige eeldatava maksumusega ning võtnud arvesse ka seda, et baaskoolituste maksumus moodustab eeldatavast maksumusest ca 70%, siis oleks ta tuvastanud, et kaebaja pakkumuse maksumus moodustab 65% hanke eeldatavast maksumusest (st maksumusest koos lisateenustega), mida ei saa pidada põhjendamatult madalaks. Seega puudus vastustajal alus üldse põhjendatud kahtluse tekkimiseks. Teiseks kuigi vastustaja on käesolevas hankes küsinud novembri alguses 2016 kaebajalt selgitusi tekkinud kahtluste hajutamiseks, on vastustaja selgituste küsimine olnud formaalne ning kaebajal puudus tegelikult võimalus vastustaja kahtlusi hajutada. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust esitada selgitustes vastuväiteid turult info kogumisele. Samuti ei teadnud kaebaja seda, et vastustaja rakendatav metoodika hinnavõrdluse osas võib olla vigane. Kui vastustaja oleks sellised selgitused esitanud juba selgituse küsimisel, oleks kaebaja saanud 4

§ 48

lg-st 1 tulenevat selgituste küsimise kohustust täitnud ning vastustaja otsus on menetlusliku eksimuse tõttu õigusvastane. Seetõttu oleks VAKO pidanud kaebaja hinnangul arvestama ka vaidlustusmenetluses esitatud andmetega, millest nähtub, et kaebaja pakkumus on pakutud hindadega teostatav.

1. Kaebaja pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Kaebaja esitas vaidlustusmenetluses arvutused selle kohta, et vastustaja poolt nõutud pakkumust on võimalik miinimumpalka arvestades täita aastase maksumusega 150 160 eurot (ilma käibemaksu ja lõivudeta). Nelja aasta maksumus kokku on seega 600 640 eurot. Eelneva pinnalt on kaebaja lähtunud oma tööjõu kuludest ning pakkunud pakkumuse aastaseks kogumaksumuseks baaskategooriale 443 421 eurot (nelja aasta maksumus 1 773 684 eurot), mis on kõrgem kui eelnevalt miinimumpalgaga arvutatu ning on selgitatav ja reaalselt teostatav. Sellele lisanduvad veel lisateenused lähtuvalt sellele, kui palju vastustaja neid raamlepingu täitmise perioodil tellib. Kaebaja osutab sama teenust lisaks ka eraturul, mistõttu ei muutu kaebajal seoses vastustaja tellimuse täitmisega teatud püsikulud (nt autode kindlustusmaksed, liisingud jne). Vastustaja käitumine raamlepingute alusel teenuste tellimisel näitab, et vastustaja nõuab pakkumuste tegemist kõikidele koolitustele korraga ega luba pakkuda mõnele osale sellest tellimusest. Sellest tulenevalt on kaebaja selgitused ristsubsideerimise võimalikkuse kohta usutavad ning kaebaja pakkumused on tõsiseltvõetavad. Vastustaja viitab kaebaja seotusele ning kahtlusele, et kaebaja tegevus on kooskõlastatud. Samas, ka need pakkujad, kelle vastustaja jättis hankesse, on samamoodi juhatuse liikmete ning kutseliitude kaudu tihedalt seotud. Vastustaja oleks pidanud ka nimetatud ettevõtetelt küsima selgitusi pakkumuse esitamise seotuse ja hindade kooskõlastamise kohta. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
2. Kaebajal ei ole vajadust hankelepingute tühisuse tuvastamise järele. OT p.1.1.6 kohaselt sõlmitakse hanke tulemusena igas hankeosas neli raamlepingut. Praegusel juhul ei ole üheski hankeosas sõlmitud 4 raamlepingut. Kuna kaebaja saab igas vaidlustatud riigihanke osas sõlmida vaid ühe lepingu ning vähemalt üks leping on igas hankeosas ka sõlmimata, siis ei riku juba sõlmitud raamlepingud kaebaja subjektiivseid õigusi. Viited

§ 29lg 3 p-le 1 ei ole praegusel juhul asjakohased.

Kui kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus tühistatakse on võimalik teha tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning sõlmida kaebajaga leping ilma, et oleks vajadust taotleda ülejäänud raamlepingute tühisuse tuvastamist.

1. Kaebajal ei ole õigust nõuda raamlepingute tühisuse tuvastamist, kui ta on hankemenetluses osalenud, oma pakkumuse esitanud ja menetluse käigus on tema pakkumused põhjendamatult madala maksumuse tõttu õiguspäraselt tagasi lükatud. Alles siis, kui kohus tühistab käskkirja osas, millega kaebaja pakkumused tagasi lükati, tekib kaebajal võimalus raamlepingu pooleks saada. Alles sellisel juhul on vajalik lahendada lepingute kehtivuse küsimus. Kui kaebaja pakkumused lükati õiguspäraselt tagasi, puudub kaebajal igasugune võimalus raamlepingu pooleks pretendeerida, millest tulenevalt puudub ka vajadus hakata hindama, kas juba sõlmitud raamlepingud on tühised või mitte.
2. Vastustaja hankis mootorsõidukite koolitusteenust lihtsustatud korras tellitava teenusena.

§ 19lg -st 1 tulenevalt ei olnud vastustaja kohustatud rakendama enne raamlepingu 5

§ 69alusel.

Vastustaja hinnangul ei ole alust tuletada uusi tühisuse tuvastamise aluseid hankedirektiivide otsekohaldumisele tuginedes. Hanketeate avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas ei riku mingil viisil kaebaja õigusi. Hanketeate avaldamata jätmisele oleks teoreetiliselt võimalik tugineda hankes osalemisest huvitatud isikutel, kes tulenevalt teate avaldamata jätmisest ei saanud menetluses osaleda. Kaebaja osales riigihankes, mistõttu ei puuduta teate avaldamata jätmine tema õigusi ega kohustusi. Kuna hanketeate avaldamata jätmine kaebaja õigusi ei riiva, ei tõusetu ka hankedirektiivi otsekohaldamise küsimust.

1. Kaebajal ei ole õigust nõuda raamlepingute tühisuse tuvastamist TsÜS § 87 alusel, kuna vastustaja tegevus raamlepingute sõlmimisel ei ole olnud vastuolus seadusega.
2. Hankedirektiivi otsekohaldatavuse üheks eelduseks on ka konkreetse riigihanke puhul piiriülese huvi olemasolu. Praegusel juhul ei ole hangitavate teenuste eripära arvestades vaidlusalusel hankel piiriülest huvi.
3. Vastustaja kahtlused kaebaja pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse osas olid põhjendatud. Vastustaja kahtlus põhines kaebaja pakkumuse eeldatava aastase maksumuse võrdlemisel prognoositud hanke eeldatava aastase maksumusega. Kaebaja pakkumuste kogumaksumus on 443 421 eurot. Vastustaja on ühe aasta eeldatavaks maksumuseks hinnanud 703 125 eurot. Kaebaja pakkumuste aastane eeldatav kogumaksumus moodustab 63% hanke eeldatavast aastasest maksumusest. Vastustaja hinnangul on selline erinevus piisav õigustamaks kahtluse tekkimist. Hanke eeldatav maksumus on korrektselt arvutatud. Vastustaja ei ole eeldatavat maksumust hanke käigus uuesti arvutanud. Vastustaja 29.12.2016 vastuse lisana 10 esitatud dokument näitab ära arvutused, kuidas vastustaja ühe aasta eeldatava maksumuse (703 125 eurot) arvutas. Vastustaja lähtus eeldusest, et kogu hanke eeldatav maksumus nelja aasta peale koos käibemaksuga on 3 875 000 eurot. Kirjast TVJ-4.2-4/4522-1 nähtub nimetatud kogumaksumus ja sellest summast on vastustaja läbivalt lähtunud. Elektroonilises riigihangete registris on vastustaja ametnik märkinud eeldatava maksumuse reale mõneti eksitava vahemiku, mitte konkreetse numbri. Samas ei väära nimetatu asjaolu, et vastustaja on lähtunud eeldatava maksumuse prognoosimisel algusest peale summast 3 875 000 eurot. Kuna riigilõivud ei sisalda käibemaksu , siis lahutati riigilõivude eeldatav summa (500 000 eurot) kogusummast (3 875 000-500 000= 3 375 000 eurot käibemaksuga). Elektroonilisse riigihangete registrisse tuleb aga märkida käibemaksuta summa (3 375 000-käibemaks = 2 812 500 eurot). Kuna riigilõivud on hanke eeldatava maksumuse osa, siis liites need juurde käibemaksuta summale, tuleb kokku 3 312 500 eurot. See mahub vahemikku, mis sisestati elektroonilisse riigihangete registrisse. Kaebaja on ületähtsustanud hankes tellitavaid lisateenuseid. Tegemist on eeldatava maksumuse võrdluses marginaalse küsimusega. Kaebaja väide, justkui moodustaksid lisateenused 30% hangitavast teenusest, on spekulatiivsed ja ülepaisutatud.
4. Vastustaja võimaldas kaebajal esitada sisulisi selgitusi, kuid kaebaja ei suutnud oma pakkumuse tõsiseltvõetavust tõendada. Kuna vastustajal esines kaebaja pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas põhjendatud kahtlus, siis esitas ta

§ 48lg 1 kohaselt selgitustaotluse (vastustaja 29.12.2016 vastuse lisa 31).

Vastustaja ei esitanud küsimusi formaalselt, vaid võimaldas kaebajal sisuliselt kahtlusi hajutada. Selgitustaotluses näitas vastustaja ära, milliste maksumuste osas on tal tekkinud kahtlused ning järgnevates punktides 2-3 on küsimused, millele vastamist vastustaja ootas. Mitte ühelegi küsimusele kaebaja ei vastanud. Ainus põhjendus pakkumuste maksumuste osas puudutas ristsubsideerimist, mis aga ei selgita 6

§ 48

alusel pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt esitatud tõendid ja põhjendused.

1. Kaebaja pakkumused on põhjendamatult madalad, sest 1) pakkumuste aastane eeldatav kogumaksumus moodustab 63% raamlepingu eeldatavast maksumusest; 2) pakkumuste eeldatav maksumus moodustab hankeosast 37-65% teiste pakkujate (s.t 1-3 euroseid hindu mitte pakkunud pakkujate) pakkumuste maksumusest; 3) kaebaja pakkumused jäid märkimisväärselt alla ka keskmiste turuhindade alusel arvutatud eeldatavast kogumaksumusest; 4) kaebaja on pakkunud mitmetes koolituskategooriates 1-3 euro suurust hinda ning ei ole suutnud selgitada sümboolsete hindadega teenuse osutamise majanduslikku mõistlikkust. Kaebaja ainus sisuline väide seoses selgitustaotlusega puudutas ristsubsideerimist. Kaebaja väitis, et suudab C-, CE- ja D-kategooriate hinnad ristsubsideerida muude sama hanke osade hindadega. Vastustaja leiab, et ristsubsideerimine ei selgita kaebaja pakkumuste maksumust ega muuda seda tõsiseltvõetavaks. Juba ainuüksi sümboolse hinnaga teenuse pakkumine seal, kus prognoositav nõudlus on kõige suurem, räägib ristsubsideerimise vastu. Mõistlik pakkuja ei kujundaks oma hindu ennast hävitavalt nii, nagu kaebaja on seda teinud. Olukord, kus pakkumuse esitamine tooks kaasa kahjumliku tegutsemise, on klassikaline põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse juhtum. Ristsubsideerimise võimalikkust ei põhjenda asjaolu, et vastustaja tellib raamlepingute alusel teatud teenuseid gruppidena. Hanketingimuste kohaselt ei ole tõepoolest keelatud üheks minikonkursiks koondada ühe struktuuriüksuse määratletud ajaperioodil toimuvaid koolituskategooriaid. Eelnev ei tähenda aga seda, justkui peaks vastustaja teenuseid gruppidena või kogupaketina tellima. Hanketingimuste kohaselt on minikonkursside korraldamine täielikult vastustaja pädevuses. Ristsubsideerimise ebamõistlikkuse osas on hea olukorda näitlikustada kaebaja enda poolt 27.02.2017 menetlusdokumendile lisatud tõendites toodud hinnapäringute kaudu. Kaebaja käitumisest nähtub, et pakkumusi soovitaksegi esitada ainult minikonkurssidel, kus tellitakse peamiselt kategooriaid, mille piirhinnad on kaebajal kõrged ning 1-3 euroste piirhindadega kategooriate esinemisel hinnapäringus esitatakse pakkumus ainult siis, kui need on kogu tellimust arvestades piisavalt väikeses osakaalus.
2. Kaebajate omavaheline seotus annab täiendavalt kahtluse, et kaebaja on teadlikult ja kooskõlastatult hindamiskriteeriumiga manipuleerinud. Lisaks kaebajale on halduskohtule esitanud samasisulise kaebuse veel 4 kaebajat. Kõik kaebajad on omavahel seotud isikud. Äriregistri andmetel on Illimar Maasing, Indrek Madar ja Tarmo Salus seotud äriühingutega OÜ AUTOSÕIT, Minu Autokool OÜ, Osaühing AUTOSÕIT RAKVERE, OÜ Viisedroom ja MTÜ-ga Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus. Vastustajal on kahtlus, et need 5 kaebajat on omavahel arutanud või muul moel kooskõlastanud esitatavate pakkumuste hindu, tasusid või kulusid enne pakkumuste esitamist ning on sõlmitud kokkuleppeid, mis võimaldaks hiljem raamlepingute täitmist omavahel jagada nii, et seotud isikud, kes on esitanud 1-eurosed hinnad, loobuvad minikonkursil osalemisest ja osalevad need, kellel on vastavas kategoorias pakutud tõsiseltvõetav hind. Skeemil on tõenäoliselt kaks eesmärki : tõrjuda hankest välja konkurendid, kes esitasid tõsiseltvõetava maksumusega pakkumuse ja jaotada omavahel hankeosad ära nii, et igas hankeosas asuks reaalselt koolitusi läbi viima see kaebaja, kes ei pakkunud koolituskategoorias sümboolset hinda. Erinevalt kaebajast ja temaga seotud pakkujatest ei 7

§ 122

lg 3 p 6 alusel jätta kaebaja taotlus raamlepingute tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ja ülejäänud osas jätta vaidlustus rahuldamata ja vaidlustuse esitamisega seotud kulud kaebaja kanda. Kaebaja on halduskohtus taotlenud riigihankes 171222 sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamist, VAKO 23.23.01.2017 otsuse nr 255-16/171222 tühistamist ning käskkirja nr 1237 punktide 1.4, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.5.5 ja 1.5.6, 1.5.8 ja 1.5.9 tühistamist. Kaebaja taotleb juba sõlmitud hankelepingute tühisuse tuvastamist, kuivõrd leiab, et ilma raamlepingute tühisuse tuvastamiseta puudub võimalus menetluse taastamiseks ning vastustaja otsuste ümbervaatamiseks. Kaebaja leiab, et sisuliselt ei oleks vastustajal tohtinud tekkida põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja poolt esitatud pakkumused olid põhjendamatult madalad. Kaebaja on lähtunud oma tööjõu kuludest ning pakkunud pakkumuse aastaseks kogumaksumuseks baaskategooriatele 443 421 eurot. Sellele lisanduvad lisateenused sõltuvalt sellest, kui palju vastustaja neid tellib. Vastustaja arvutuste kohaselt moodustab kaebaja pakkumuste eeldatav kogumaksumus 63% raamlepingu eeldatavast maksumusest, pakkumuste maksumus moodustab olenevalt hankeosast 37-65 % teiste pakkujate pakkumuste maksumusest, kaebaja pakkumused jäid märkimisväärselt alla ka keskmiste turuhindade alusel arvutatud eeldatavast kohusmaksumusest, kaebajad on pakkunud mitmetes kategooriates 1-3 euro suurust hinda ning ei ole suutnud selgitada sümboolsete hindadega teenuste osutamise majanduslikku mõistlikkust. 8

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus küll raamlepingu sõlmimisega, kuid praegusel juhul ei ole üheski vaieldavas hankeosas veel kõiki raamlepinguid sõlmitud, mistõttu ei ole viide antud normile asjakohane.

1. Käesolevas vaidluses on põhiküsimus selles, kas kaebaja pakkumused lükati õigesti tagasi kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumused. Kui kohus leiab et vastustaja lükkas kaebaja pakkumused tagasi õiguspäraselt, siis puudub kaebajal igasugune võimalus sõlmida raamleping. Seega puudub kaebajal ka sisuliselt õigus nõuda raamlepingu tühisuse tuvastamist, kui ta on hankemenetluses õiguspäraselt osalenud, pakkumused esitanud ja need on menetluses lükatud õiguspäraselt tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas kaebuse esitaja pakkumused lükati tagasi õiguspäraselt.
2. Vastustaja tellib teenust lihtsustatud korras

§ 19

alusel.

ei sätesta, kuidas peaks hankija lihtsustatud korras teenuse tellimisel hindama, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega . Sellisel juhul ei laiene vahetult

§ 48

, mis käsitleb hankija käitumist olukorras, kus ta leiab, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Samas peab hankija ka selliste teenuste tellimisel arvestama riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (

§ 3

) ning vältima teenuse tellimist isikult kelle pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kohus on seisukohal, et

§ 48

lg-t 1 saab analoogia korras kasutada ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul. Seda on vastustaja ka teinud. Nimetatud seisukohta toetab valitsev kohtupraktika. 25.

§ 48

lg 1 kohaselt peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava 9

§ 48lg 1 rakendamine vastustaja poolt põhjendatud.

Puudub vaidlus selles, et kaebaja on mitmetes hindamise aluseks olevates kategooriates esitanud 1 kuni 3 euro suuruseid hindu. Hankeosades 1-8 pidid pakkujad pakkuma ühe inimese koolitushinda (OT p 1.1.5). OT-le lisatud pakkumuse vormi p 1 kohaselt peab ühe inimese koolitushind sisaldama ühe inimese teooriaõppe hinda, õppekavadele ettenähtud õppesõidukordade hinda, koolieksami läbimise võimalikke kulutusi, õppematerjalide- ja vahendite kulu, ühe korra sõiduki kasutamise tasu Maanteeameti eksamibüroos. Olukorras, kus selliste koolituste hinnaks oli pakkumuse märgitud 1-3 eurot, peab kohus usutavaks, et vastustajal tekkis kahtlus kaebuse esitaja pakkumuste tõsiseltvõetavuses. Nagu nähtub Eesti Kaitseväe hankekomisjoni 22.12.2016 protokolli punktidest 3.1.1 ja 3.1.2 jäi komisjonile arusaamatuks, kuidas pakutud hinnad võimaldavad katta teenuste osutamisega seotud kulud ning komisjonis tekitas küsitavusi 1-euroste hindade esitamise metoodika mis võimaldas 1-euroseid hindasid esitanud pakkujatel saada kõrgeid punkte, seevastu pakkujatel, kes esitasid tõsiseltvõetavaid hindu, väga madalaid punkte. Selline olukord viitas komisjoni hinnangul lubamatule manipuleerimisele hindamisvalemiga ning tagas raamlepingusse pääsemise üksnes omavahel seotud ettevõtjatele. Riigikohus on 02.12.2015 otsuses haldusasjas 3-3-1-50-15 (p 23) selgitanud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksukuse vahe on silmatorkavalt erinev. 26. Kaebaja leiab, et vastustajal ei saanud tekkida kahtlust pakkumuse ebamõistliku madaluse suhtes, kuivõrd vastustaja ei määranud hanke eeldatavat maksumust õigesti. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja avaldas hanke algatamisel e-riigihangete registris, et peab ostetavate teenuste eeldatavaks maksumuseks 3,23-3,5 miljonit eurot, millest 500 000 eurot moodustavad riigilõivud, kujuneb hanke iga aastaseks maksumuseks 682 500 eurot, mitte 703 125 eurot, nagu on leidnud vastustaja. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja on avaldanud hanke eeldatava maksumuse vahemiku, peab vastustaja samuti võimalikuks hanke teostamist ka vahemiku kõige väiksema hinna eest, millest tuleb võrdluse läbi viimisel ka lähtuda . Samuti leiab kaebaja, et vastustaja ei ole hindamise aluseks võtnud hanke raames pakutavaid lisateenuseid, mis moodustavad kaebaja hinnangul ca 30 % hangitavatest teenustest. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kui vastustaja oleks arvestanud hanke eeldatava maksumuse õigesti ning võtnud arvesse ka seda, et baaskoolituste maksumus moodustab eeldatavast maksumusest ca 70 %, siis oleks vastustaja tuvastanud, et kaebaja pakkumuse maksumus moodustab 65 % vastustaja arvestatud eeldatavast maksumusest (st maksumusest koos lisateenustega), mida ei saa pidada põhjendamatult madalaks. Nagu nähtub vastustaja poolt VAKO-le 29.12.2016.a esitatud menetlusdokumendi (vastus vaidlustusele) lisast 10 (võrdlus hanke eeldatava maksumusega), on kaebaja pakkumuste koguarvutus nimetatud tabeli kohaselt 443 421 eurot ühe aasta peale kokku. Vastustaja on ühe aasta eeldavaks maksumusena lähtunud summast 703 125 eurot. Kui lähtuda vastustaja 10

§ 48sätestatud kontrolli läbi viimiseks ei ole alust.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd

§ 48

ei täpsusta, kui suur peab olema erinevus pakkumuse maksumuse ja eeldatava maksumuse vahel, võiks vastustajal tekkida kahtlus ka kaebaja väidetud olukorras. 27. Kohus ei nõustu ka sisuliselt kaebaja käsitlusega, mille kohaselt ei ole vastustaja hanke eeldatavat maksumust arvutanud korrektselt ning on eeldatavat maksumust hanke käigus uuesti arvutanud. Vastustaja arvutused nähtuvad vastustaja poolt 29.12.2016 VAKO-le vastuse lisana 10 (võrdlus eeldatava maksumusega) esitatud dokumendist, millel on näha, kuidas vastustaja ühe aasta eeldatava maksumuse (703 125 eurot) arvutas. Vastustaja lähtus eeldusest, et kogu hanke eeldatav maksumus nelja aasta peale koos käibemaksuga on 3 875 000 eurot. Vastustaja esitas VAKO toimikusse ka oma asutusesisese kirja TVJ -4.2-4/4522-1 (VAKO toimik lk 178). Kohus loeb nimetatud kirja ja vastustaja 29.12.2016 vastuse lisaks 10 oleva tabeli põhjal tuvastatuks, et vastustaja lähtus hanke eeldatavast kogumaksumusest 3 875 000 eurot nelja aasta peale koos käibemaksuga. Tabeli kohaselt on riigihanke eeldatav maksumus nelja aasta peale kokku koos käibemaksuga 3 875 000 eurot. Leidmaks riigihanke eeldatavat maksumust ühe aasta kohta tegi vastustaja järgmised arvestused : 1) lahutas 3 875 000 eurost riigilõivud 500 000 eurot = 3 375 000 eurot; 2) lahutas kogu hanke eeldatavast maksumusest ilma riigilõivuta, kuid käibemaksuga käibemaksu summa 3 375 000 -562500 = kogu hanke eeldatav maksumus ilma riigilõivuta ja käibemaksuta = 2 812 500 eurot; 3) jagas kogu hanke eeldatava maksumuse ilma riigilõivuta ja käibemaksuta neljaga 2812 500 :4 = ühe aasta eeldatav maksumus käibemaksuta 703 125 eurot. Asjaolu, et vastustaja oleks menetluses asunud hanke eeldatavat maksumust uuesti arvutama ei tuvastanud ka VAKO oma otsuses ( vt VAKO otsuse p 17). Kohus möönab, et mõningane vastuolu riigihangete eeldatava maksumuse osas on tekkinud asjaolust, et elektroonilises riigihangete registris märkis vastustaja ametnik eeldatava maksumuse reale vahemiku (3,233,5) , mitte konkreetse numbri. Vastustaja on menetluses usutavalt selgitanud, et kuna elektroonilisse riigihangete registrisse tuleb märkida käibemaksuta summa (2 8 12 500 eurot) kuid kuna riigilõivud on hanke eeldatava maksumuse osa, siis saab tulemuseks 3 312 500 eurot. See omakorda mahub vahemikku, mis sisestati riigihangete registrisse. Seega on vastuolu vastustaja poolt menetluses esitatud selgitustega kõrvaldatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et on käesoleva otsuse punktis 23 välja toonud, et ka juhul, kui lähtuda registrisse sisestatud kõige madalamast maksumusest, oleks kaebaja enda põhjendustest tulenevalt tema pakkumuse maksumus 65% hanke eeldatavast maksumusest. Kaebaja pakkumused on vastustaja poolt hanke eeldatava maksumuse alusel tehtud arvestuste ( vastustaja 29.12.2016 vastuse lisa 10) kohaselt teiste hankes osalenud pakkujate pakkumistega võrreldes ca 30-50% madalamad. Teiste hankes osalenud pakkujate pakkumused moodustavad 101-114 % hanke eeldatavast maksumusest , samas kui kaebaja pakkumus on vastustaja arvutuse kohaselt 63% ja kaebaja arvutuste kohaselt 65% hanke eeldatavast maksumusest. Kohus märgib, et ehkki kaebaja väidab, et lisateenused moodustavad hinnanguliselt 30% hangitavast teenusest, ei ole kaebaja oma väiteid kõige elementaarsemal tasandil põhistanud 11

§ 48

sätestatud kontrolli pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle.

§ 48

lg-s 2 on mitteammendavalt loetletud asjaolud, millega võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud. Näiteks võivad sellisteks asjaoludeks olla pakkuja poolt valitud tehniline lahendus või erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad (

§ 48lg 2 p 2).

Tulenevalt

§ 48

lg-st 3 kontrollib hankija esitatud selgitusi ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga, ning kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitusi, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Tartu Ringkonnakohus on 03.11.2015 lahendis nr 3-15-1683 (p 23) selgitanud, et seega tuleneb nimetatud sättest hankijale võimalus hinnata hankelepinguga kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku mõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise. Kui pakkumuse maksumus on tekitanud hankijas põhjendatud kahtluse, et sedavõrd madala hinnaga ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita, on hankijal õigus vastavalt

§ 48lg-le 3 selline pakkumus tagasi lükata (vt ka D.Minumets, P.Kulm. Riigihangete õigus. Juura 2014, lk 405). 12

§ 48

lg 2 sõnastatud asjaoluga, millistest kulukomponentidest koosneb pakutud hind, kui suur on kasumi osa, palve esitada majandusaasta kasumiaruanded jne). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei olnud formaalse selgitustaotlusega vaid vastustaja andis kaebajale reaalselt võimaluse oma pakkumuse tõsiseltvõetavust kinnitada. Kaebaja väited vastupidise kohta on põhjendamatud. Selgitustaotluse teksti analüüsimisel ei ole kohtul võimalik järeldada, et vastustaja vastusest võis jääda kaebajale selgusetuks see, miks vastustajal kaebaja pakkumuse maksumuse osas kahtlus tekkis. Juhul, kui kaebajale oleksid jäänud vastustaja küsimused arusaamatuks, oli tal vastuse esitamise tähtaja jooksul võimalik pöörduda vastustaja poole täpsustavate küsimustega. Kaebaja seda ei teinud, millest võib järeldada, et kaebajale olid küsimused arusaadavad. Oma pakkumuse maksumuse põhjendamine on pakkuja, mitte hankija ülesanne. Hankija peab üksnes põhjendama, miks ta leiab, et esitatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kohus leiab, et kaebaja ei ole oma vastuses (vt VAKO toimik lk 157-158) esitanud sisulisi selgitusi, kuidas on tal võimalik reaalselt osutada teenust pakutud hindadega. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja vastanud sisuliselt mitte ühelegi vastustaja küsimusele ega ole suutnud oma pakkumuse tõsiseltvõetavust põhjendada. Vastuses on kaebaja esitanud peamiselt õigusliku argumentatsiooni ning selgitanud, et õiguslikult on ristsubsideerimine ja 1- euroste hindade pakkumine lubatud. Asjaolu, et ristsubsideerimine ja 1- euroste hindade pakkumine on õiguslikult lubatav, ei põhjenda kaebaja pakkumuse tõsiseltvõetavust. Kohus nõustub VAKO otsuses ( p 16.1) toodud põhjendusega , mille kohaselt ei saanud kaebaja üldsõnalised põhjendused ristsubsideerimise kohta ka sisuliselt põhjendada pakkumuse madalaid hindu. Pakkumust tehes ei saanud kaebaja eeldada, et temaga sõlmitakse raamleping kõigis riigihanke osades; kaebaja ei saanud olla kindel, et kõigi minikonkursside tingimused kaebajale sobivad ning ta soovib igal konkursil pakkumuse esitada; kaebaja ei saanud eeldada, et ta võidab kõik minikonkursid; kaebaja küll väidab, et suudab enimtellitavate ja suurema osalejate arvuga koolitusliikide arvel katta vähemtellitavate ja väiksema osalejate arvuga koolitusliikide maksumused, kuid samas on esitanud sümboolse hinnaga pakkumused seal, kus nõudlus on kõige suurem ( vastustaja vastus VAKO-le 05.01.2016 lisa tabel). Raamlepingu projekti p 4.4 kohaselt esitab vastustaja teenuse tellimiseks vajalikus piirkonnas igakordselt kõikidele lepingupartneritele hinnapäringu ning valib madalama hinna alusel sobiva pakkumuse. Sellest tulenevalt muudab see ristsubsideerimise sisuliselt võimatuks, kuna kaebaja jääks justkui läbi viima 1- euroseid koolitusi, kuid ei võidaks reaalselt minikonkursse koolituskategooriates, kus tema poolt pakutav hind on ristsubsideerimise tõttu kõrgem. Selline tegevus on ilmselgelt majanduslikult kahjumlik ja ei ole usutav. 13

§ 48lg 3 sätestatud alus pakkumuse tagasilükkamiseks.

Säte sisaldab iseseisvat pakkumuse tagasilükkamise alust. Samas on oluline, et nimetatud sätte kohaselt hankija võib pakkumuse tagasi lükata, kuid ei ole selleks kohustatud. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega. Tallinna Ringkonnakohus on 03.11.2015 lahendis 3-15-1683 selgitanud, et

§ 48

lg 3 ei kohusta hankijat igal juhul pakkumust tagasi lükkama vaid vastava otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Seega on tegemist hankija kaalutlusotsusega HMS § 4 mõttes, mille tegemisel peab hankija vastavalt HMS § 4 lg-le 2 järgima volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki ning õiguse üldpõhimõtteid, arvestama olulisi asjaolusid ning kaaluma põhjendatud huve. Vastavalt HKMS § 158 lõikele 3 ei teosta kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Õiguskirjanduses on täpsustatud, et põhjendamatult madala maksumuse kindlaks tegemiseks läbi viidatud kontrolli teostamise järgselt pakkumuse tagasi lükkamata jätmisel võib oluline kaalutlusviga esineda juhul, kui hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused ja tõendid ilmselgelt ei põhjendanud ära pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust ning pakkuja võimekust pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita. Samuti on märgitud, et olulise kaalutlusveana tuleks käsitleda pakkuja pakkumuse tagasi lükkamata jätmist olukorras, kus pakkuja jättis hankija selgitusnõudele täielikult või olulises osas vastamata ning seetõttu ei olnud hankijal võimalik pakkumuse maksumust kindlaks teha (vt.D.Minumets, P.Kulm . Riigihangete õigus. Juura , 2014, lk 419). Kohus on seisukohal, et käesoleva asja materjalide pinnal ei saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks kaebaja pakkumuste maksumuse kontrollimisel

§ 48sätestatud regulatsiooni järgi teinud kaalutlusvigu.

Vastustaja on hinnanud kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatust ja tõsiseltvõetavust mitmekülgselt. Käskkirja 1237 punktis 1.4 põhjendatakse kaebaja pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt : „ Lükkan tagasi hanke osade kaupa pakkujate Minu Autokool OÜ ( I,III,IV,VI,VII,VIII osas) /…/ pakkumused, kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumused, kuna nende ühikuhindade baasil arvutatav eeldatav maksumus on võrreldes hanke eeldatava maksumusega, teiste pakkujate maksumusega ja ka võrreldes praeguse keskmise turuhinnaga madalam rohkem kui 20% ning pakkujad ei ole hankija päringule vastates esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust ega tõendit , mis võimaldaks ümber lükata kahtlusi põhjendamatult madalast hinnast. Detailsemad põhjendused ja arvutused on ära toodud hankekomisjoni 22.12.20165 protokollis nr TVJ-4.2-2/16/2219 /…/“. Hankekomisjoni 22.12.2016 protokollis nr TVJ-4.2-2/16/2219 põhjendab vastustaja kaebaja pakkumuse tagasilükkamist p-des 3.1 ja selle alapunktides 3.1.1-3.1.10 ja punktis 3.2. Kokkuvõtvalt on vastustaja järeldused järgmised : 1) vastustajal tekkis kahtlus, et kaebaja pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuna selles sisalduvad väga madalad 1 ja 3 eurosed hinnad, millega ei ole võimalik katta teenuse osutamisega seotud kulusid (p 3.1.1); 2) vastustaja ei nõustu kaebaja vastuses selgitustaotlusele esitatud seisukohtadega , kuna: a) pakkuja ei saanud pakkumust tehes olla kindel, et pääseb raamlepingusse kõikides riigihanke 14

§ 3

p-dele 1,2 ja 3 otsustas vastustaja lükata kaebuse esitaja pakkumuse tagasi, kuna selle ühikuhindade baasil arvutatav eeldatav maksumus on võrreldes hanke eeldatava maksumusega, teiste pakkujate pakkumuste maksumusega ja keskmise turuhinnaga võrreldes madalam rohkem kui 20 %. Nagu nähtub eeltoodust, siis on vastustaja lisaks hanke eeldatava maksumuse ja kaebaja maksumuse võrdlemisele kontrollinud täiendavalt pakkumuste maksumust ka turu-uuringuga leitud eeldatava maksumusega ning konkureerivad pakkumused esitanud pakkujate pakkumuste maksumustega. Sellises olukorras et saa kohtu hinnangul vastustajale heita ette tegevusetust ja pealiskaudsust kaebaja pakkumuse tõsiseltvõetavuse kontrollimisel. Vastupidi, vastustajale saaks praegusel juhul ette heita

§ 48

lg 3 kohaldamata jätmist kui vastustaja ei oleks kontrollinud ja hinnanud kaebaja pakkumuse maksumust. Kohus peab ka usutavaks vastustajal tekkinud kahtlust, et kaebaja ja temaga seotud isikute tegevuse eesmärgiks võis olla hindamiskriteeriumitega manipuleerimine selliselt, et kaebaja ja temaga seotud isikud küll võidavad raamlepingud 1- euroste hindade abil, kuid selliste hindadega teenust reaalselt osutada ei kavatse. 30. Kohus nõustub VAKO (p 9.2) ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole pakkumuse maksumuse võrdlemine hankemenetluse käigus kogutud andmetega teenuse osutamisel kehtivate keskmiste turuhindadega ja teiste pakkujate pakkumustega, õigusvastane. Vaidlusaluse riigihanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega, millele ei laiene vahetult

§ 48

. Kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-15-95, Tallinna Halduskohtu otsus 3-10-2260) mööndud võimalust võrrelda pakkumust selle põhjendamatult madala maksumuse tuvastamiseks lisaks hankelepingu eeldatavale maksumusele ka teiste näitajatega, nt teiste pakkumuste maksumustega või teiste varasemalt sõlmitud sarnaste hankelepingute maksumustega. Nagu nähtub hankekomisjoni 22.12.2016 protokollist, siis on vastustaja poolt teostatud võrdluses kaebaja pakkumus oluliselt madalam nii võrreldes hanke eeldatava maksumusega, teiste konkureerivate pakkujate pakkumustega kui ka turu –uuringu tulemusel saadud andmetega. 15

§ 48

lg 3 alusel tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja põhjendused ning hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja täiendavad argumendid ja arvutused tuleb jätta tähelepanuta. Seda siiski üksnes eeldusel, et pakkuja poolt küllaldaste tõendite ja selgituste juba hankemenetluses esitamata jätmine ei olnud põhjustatud hankija enda veast ehk

§ 48lg 1 alusel esitatud selgitustaotluse ebatäpsusest või ebapiisavusest.

Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta kaebaja kaebuse punktis 45 esitatud uudsed selgitused. 32. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole vastustaja oma tegevusega tekitanud olukorda, kus kaebajal ei oleks olnud võimalusi selgituste esitamiseks. Vastustaja küsimused on olnud piisavalt täpsed selleks, et kaebaja saaks mõista, milliste küsimuste osas hankija kaebajalt selgitusi soovib. Nagu kohus otsuse punktis 30 märkis, siis võib hankija

§ 48

lg 3 kohaselt pakkumuse kirjaliku otsusega tagasi lükata, kuid hankijal ei ole kohustatud pakkumust tagasi lükkama. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega. Käesoleval juhul on vastustaja kaalutlusruum kohtu hinnangul aga sedavõrd piiratud, et vastustajal puudus võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks.

§-s 3 toodud üldpõhimõtetest tulenevalt ei ole vastustaja õigustatud tunnistama edukaks pakkumust, mis on ilmselgelt põhjendamatult madala maksumusega ja sellise pakkujaga raamlepingut sõlmima. Käesoleva otsuse eelnevates punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et vastustaja otsus kaebuse esitaja pakkumuste tagasi lükkamise kohta hanke Osades 1, 3, 4, 6, 7 ja 8 on õiguspärane. Seega on vastustaja käskkiri 1237 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 33. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja raamlepingute sõlmimisel rikkunud direktiivi 2014/24/EL art 91 koosmõjus direktiiv 2007/66/EU art 1 lg- tega 1 ja 2 tulenevalt kohustust rakendada hankelepingu sõlmimisel ooteaga. Nimetatust tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujate vahel 23.12.2016 sõlmitud raamlepingud on

§ 69lg-st 1 tulenevalt tühised.

Nagu kohus eelpool märkis, siis on käesolevas vaidluses põhiküsimus käskkirja nr 1237 õiguspärasus. Kohus on eelpool tuvastanud, et käskkiri nr 1237 on õiguspärane ja vastustaja lükkas kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumused tagasi õigesti. Käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kuna käskkiri nr 1237 on õiguspärane, siis puudub kaebajal võimalus pretendeerida raamlepingute pooleks nendes hanke osades, milles kaebaja pakkumust ei lükatud tagasi. Kohtupraktika kohaselt on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping.

§ 117lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada 16

-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on riigihangete vaidlustusmenetluses ja sellele järgnevas kohtumenetluses kaitstav õigushüve õigus sõlmida hankeleping. Vaidlustuse või kaebuse rahuldamine peab aitama kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebajal puudub abstraktne õigus õiguspärasele menetlusele, mida saaks vaidlustusmenetluses ja sellele järgnevas kohtumenetluses kaitsta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt puudub kaebajal õigus nõuda sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamist, kui ta on hankemenetluses osalenud, oma pakkumuse esitanud ja tema pakkumused on põhjendamatult madala maksumuse tõttu põhjendatult tagasi lükatud. Kuna kohus tuvastas, et vastustaja otsus lükata kaebuse esitaja pakkumus Osades 1, 3, 4, 6, 7 ja 8 põhjendamatult madala maksumuse tõttu, on õiguspärane, siis puudub kaebajal igal juhul võimalus nendes riigihanke osades hankelepingu sõlmimiseks, hoolimata sellest, et vastustaja on raamlepingud sõlminud ja kas need lepingud on tühised või mitte. Seega ei riku asjaolu, et vastustaja on sõlminud raamlepingud, kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd kaebajal puudub igasugune õigus tema poolt vaidlustatud riigihanke osades hankelepingute sõlmimiseks ning asjaolu, et vastustaja on sõlminud riigihankes raamlepingud ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi siis ei hinda kohus sisuliselt kaebaja väiteid, mis seonduvad sõlmitud raamlepingute tühisusega. Nimetatud põhjusel ei võta kohus seisukohta ka kaebaja väite osas, mille kohaselt on sõlmitud lepingud tühised TsÜS § 87 alusel. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Minu Autokool OÜ kaebuse kogu ulatuses rahuldamata. 34. HKMS 180 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad Minu Autokool OÜ menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kaitsevägi ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest nende kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kolmandad isikud ei ole samuti esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole kolmandad isikud menetluses oma seisukohti avaldanud. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest nende kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 17