Obsah (4)

§ 367§ 113§ 1§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-117078 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver 16.mai 2016.a, Narva Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi AS SEB Liising hagi XXX XXXi vastu v

§ 367

lg1, 4 ja

§ 113

alusel järgnevalt: välja mõista kostjalt tasumata rendimaksed 1778,90 eurot; lepingu lõpetamise teatis 7,20 eurot; transporditeenus 236,40 eurot; sõiduki turuväärtuse hindamine 102 eurot; värvkatte poleerimine ja puhastus 200 eurot; müügiteenus 600 eurot; viivis 297,54 eurot; võlgnevuse sissenõudmise kulud 116,66 eurot; Kokku 3 338,70 eurot . Samuti palub hageja välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 203 eurot. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja on liisingueseme võõrandanud alla selle tegelikku turuväärtust ja soovib kostja arvel rikastuda. Kostja hinnangul sõiduki tegeliku turuväärtusega (kostja hinnangul 22 000 eurot) müügi korral, puudunuks hagejal kostja vastu nõue. Kostja leiab, et liisinguandja nõude arvestamise eelduseks ei ole

§ 367

lg 3 järgi liisingueseme tegelik müügihind, vaid eseme tegelik väärtus üleandmise hetkel. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguesemega seoses kantud kulutused ja lisakulud (s.o sõiduauto liisingumaksete võlg kuni lepingu ülesütlemiseni 1778,90 eurot, sõiduauto müügikulud 1138,40 eurot, hageja kulud lepingu lõpetamisel 7,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud 116,66 ja viivis 297,54 eurot. Kokku 3 338,70 eurot. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: • Poolte vahel

1. augustil 2011.a sõlmitud liisinguleping (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto Nissan Murano 2,5dCi AT Tecna lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise tõttu. • 24.08.2011 sai kostja liisingueseme valduse. • Kostja jäi võlgnevusse viie järjestikuse lepingu osamakse tasumisel. • Hageja ütles lepingu üles alates 20.12.
2. • Hageja võõrandas liisingueseme 14 916,67 euro eest (hind käibemaksuta). • Liisingueseme jääkmaksumuse tasumata osas pärast lepingu ülesütlemist võlg puudub. • Hageja on kandnud lisakulusid ja lepingu ülesütlemisest tulenevaid kõrvalnõudeid (viivis, teatis, menetluskulu) kostja poolt vaidlustamata ulatuses. Pooled on sõlminud liisingulepingu, mille punkti 30.1 alapunkti 1 kohaselt on liisinguandjal õigus leping ülesöelda, kui liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva liisingumaksega ja liisinguandja on andnud edutult vähemalt 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tasumata jätmise korral lepingu üles. Lepingu punkti 30.2 alusel on lepingu ülesütlemisel liisinguandjal õigus liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadud summa arvelt katta krediidi jääk, liisingueseme netohinna finantseerimise kulu, käibemaksulaenu jääk, kindlustusmaksete jääk, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja pool tehtud kulutused (sealhulgas liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud lepingust tulenevad liisinguandja nõuded. Lepingu punkti 30.3 kohaselt, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks, hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale tekkinud kahju.

§ 367

lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimiskulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega peab liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel liisinguvõtja tasuma veel tagasimaksmata krediidisumma.

§ 367

lg 2 näeb sisuliselt ette liisingumaksete intressiosa tasumist kuni ülesütlemiseni ja tasumisele kuuluvate kulude kontekstis intressi enam arvesse ei võeta. Kostja on

§ 1lg 5 järgi tarbija.

Tarbijakrediiti sisaldava liisinglepingu puhul ei saa

§ 416

lg 3 kohaselt nõuda tarbijalt liisingulepingu raames saadud krediidi kasutamata jätmise ajale (ülesütlemisele järgnevale ajale) langevat intressi. Hageja on arvestanud oma nõude kostja vastu enne ülesütlemist võlgnetavate liisingumaksete, viivise ja ülesütlemisest tingitud kulude summana. Hageja on liisingueseme müügist saadud summa eest kustutanud liisingueseme jääkmaksumuse ja enne lepingu ülesütlemist arvest A13210625 kostja poolt maksmata jäetud osas, kusjuures osamaksete suurus pärast liisingulepingu ülesütlemist kohtule esitatud kujul sisaldab intressiarvestust (tl 25, 28-30). . Selliselt ei vasta hageja arvestus

§ 367

lõikele 2.

§ 367

lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu erakorralist ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Seega arvestatakse sellisel juhul kulutuste hüvitamise nõude suuruse puhul liisingueseme turuväärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, st see arvestatakse maha liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvatest kuludest. Kui võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui kulude hüvitamise kohustuse nõue, kohustub liisinguvõtja hüvitama vastava vahe. Kohtupraktikas on leitud, et hinnaerinevus liisingueseme turuhinna ja selle tegeliku müügihinna vahel 10 % ulatuses on poolte huvisid arvestades mõistlik ja lubatav (RK 3-2-1-77-08). Kohus leiab, et liisingueseme turuväärtus sõiduki tagastamisel, s.o 21 000 eurot, on käesolevas asjas hageja poolt tõendatud (tl 42-46) ega erine oluliselt kostja poolt väidetud turuhinnast 22 000 eurot. Kohus leiab ka, et esitatud asjaoludel (müügiperiood 10 kuud) liisingueseme tegelik müügihind 14 916,67 eurot (ilma käibemaksuta) ületab kõnealuse liisingueseme turuhinna aktsepteeritavat allahindlust ning on liisinguvõtjat kahjustav. Kohtu poolt arvestatuna moodustab osamaksete põhiosa jääk (pärast ülesütlemist tasuda jäänud osamaksed ilma intressita ajaperioodil jaanuar 2014 kuni august 2015) 8741,95 eurot, sellele lisanduvad vaidlustamata liisingu osamaksete võlg 1778,90 eurot, lisakulud 1138,40 eurot, lepingu lõpetamise teatis 7,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 116,66 eurot, viivis 297,54 eurot, kokku hüvitamisele kuuluvaid kulusid 12 080,65 eurot. Seega ületab võõrandamisest saadud summa hüvitamisele kuuluvaid kulusid ja liisinguvõtjal puudub kohustus liisinguandja kulusid hüvitada. /digiallkiri/ Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017 kohtuotsusega.