Riigikohtunik Jaak Luige täiendav arvamus Riigikohtu üldkogu 30. juuni 2017. aasta otsuse kohta asjas nr 3-3-2-1-16. Täiendav arvamus on kirjutatud demokraatia, võimude lahusus ja õigusriikluse edendamise eesmärgil. Jagan riigikohtunik Priit Pikamäe ja tema eriarvamusega ühinenud riigikohtunike seisukohta, et R. Kalda teistmisavaldus oleks tulnud jätta täielikult rahuldamata eriarvamuses esitatud põhjustel. Samas pean asjakohaseks täiendavalt käsitleda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) otsekohaldamist kui võimalikku ohtu võimude tasakaalustatud lahususele. Nõustudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. novembril 2014. a asjas nr 3-4-132-14 avaldatud seisukohaga, et kehtiv õigus ei näe ette võimalust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud jõustunud kohtulahendeid teista, pean põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud jõustunud kohtulahendi teistmist vajalikuks juhul, kui ilmneb, et riigivõimu ei ole teostatud põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3), õigusi ja vabadusi on piiratud vastuolus põhiseadusega, piirangud ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning moonutavad piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). Minu arusaamise järgi esitas Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank seaduse eelnõu "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud eesti Pankade kontod" menetluses eksitavaid andmeid Eesti kahel pangal Välismajanduspangas (VEB) külmutatud omavahendite olemasolu kohta. Leian, et põhiseaduse 25. aastapäeval ei ole mul kohtuvõimu kandjana õigustust VEB Fondi saagast vaikida. I 1. Üldkogu enamus soovitas lisaks vangistusseaduse § 311 põhiseaduspärasuse uuesti hindamisele alternatiivse lahendusena konventsiooni otsekohaldamist. 2. SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles 26. mail 2017. a Tallina Ringkonnakohtu hoone ees peetud meeleavaldusel kohtuliku omavoli vastu ning abielu ja perekonna kaitseks mh, et kohtunikud peavad arvestama ka sellega, et sekkudes oma volituste piire ületades poliitilistesse otsustustesse ja tegeldes ühiskonna ideoloogilise manipuleerimisega, tuleb neil poliitiliste tuulte pöördudes oma tegude eest vastust kanda (Objektiiv, 29. mai 2017). Vooglaiu etteheited kohtunikele on seotud rakendusaktideta kooseluseaduse kohaldamisega. Nõustun sellega, et kohtuvõim peab austama demokraatia, võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtteid. Samuti toetan ettepanekut sätestada Eesti Vabariigi põhiseaduses, et abielu on ühe mehe ja ühe naise liit. Ma ei saa aga nõustuda Vooglaiu seisukohaga, et kohus soovis oma otsusega suruda ühiskonnale peale rahva enamusele vastuvõetamatut ja inimloomusega vastuolus olevat "homoabielu". Riigikohtu endine esimees Rait Maruste rõhutas juba 1994. aasta märtsis, et eelkõike peab õigusemõistmine olema õiglane, soovides selleks kohtunikele otsustamisjulgust (Päevaleht, 22. märts 1994). Paljude kohtunike arvates ongi inimõiguste ja põhivabadustega seotud asjades õiglase kohtuotsuse tegemise üks võimalusi EIÕK varjatud otsekohaldamine. Pean EIÕK otsekohaldamist seadusandja pädevusest mööda minnes kohtu võimupiiride laiendamiseks, st õigustmõistva võimu kasutamiseks põhiseaduses kokkulepitust erineval viisil. Võim on õigus otsustada, otsustamisega kaasneb vastutus. Kuid ka käsitletavas asjas ei kaasne kohtule mingit vastutust EIÕK otsekohaldamise tagajärgede – õiguskorras tekkiva kaose – eest. II 1. Üldtuntud on ajakirjanik Toomas Kümmeli väide, et VEB Fondi kohta on meile (avalikkusele) kogu aeg valetatud. Kuid mis on tõde kui eesmärk ja vahend (instrument)? 2. Tõnu Luik oma raamatus "Filosoofiast kõnelda" on tõe erinevaid tähendusi kirjeldanud järgmiselt: "Kui Pilaatus pressis Jeesus Kristuselt välja tunnistust, kas ta on juutide kuningas, vastas Jeesus: " Jah, ma olen maailma tulnud selleks, et anda tunnistust tõest." Pilaatus küsis selle pääle, aga mis on tõde? Nietzsce meelest olevat see evangeeliumis ainuke mõistlik lause. Jumalik "tee ja tõde ja elu" seisis Pilaatuse ees, aga ta ei tundnud seda ära. Võiks ja tuleks küsida, mis on praegusel ajastul tõde. Kõneldakse lausete, väidete tõesusest, mitte tegelikkuse tõesusest. Kõik see, mis efektiivne, mis "töötab", on samuti tõde. Kuidas määratleda efektiivsust ja kas see ei sisalda varjatult teatud eesmärke? Kui efektiivsus on määratletav teatud eesmärkide seisukohalt ja need eesmärgid on inimese määratletud, siis kas me ei peaks tundma inimese loomust, mille pärast inimesel on nii- või teistsugused eesmärgid? Järelikult see viib meid ikka tagasi põhimõtteliselt sellele, kas inimese loomus ja ilmnemisviis siiski mingil viisil kokku ei kuulu." Kreeka keeles "tõtt ütelda" tähendab: mitte jätta kõneldes midagi varjatuks. Kes jätab kõneldes, üteldes, lausudes midagi varjule, see moonutab, valetab. Muide selleks, et hästi valetada tuleb tõde kui ilmsust teada, tuleb teada, mida jätta varjule. Algselt oli see sõna kreeklastel seotud ütlemise, lausumise, kõnelemisega, kuna kõnelemine toob ilmsiks, siis kandub sõna ka oleva varjamatusse kui varjatust esile tõusvasse, käies ilmsuse enda kohta. Eestikeelne sõna "vahend" (ld instrumentum) matkib kas saksa- või venekeelset, tähendades millegi vahel olevat, st eesmärgi ja selle eesmärgi teostamise viisi vahelist. Jiddu Krishnamurti käsituses pole tõel mingit teed ja selles ongi tõe ilu, et see on elav. Surnud asja juurde viib tee, sest see seisab paigal. Aga kui te näete, et tõde on miski, mis elab ja liigub, millel pole puhkepaika, mis ei asu üheski pühakojas, mošees ega kirikus, mille juurde teid ei saa viia ükski usund, õpetaja ega filosoof, mitte keegi, siis näete ka seda, et see elav asi on see, mis te ise tegelikult olete: teie viha, julmus, vägivald, meeleheide, ahastus ja kannatus, milles te elate. Kõige selle mõistmiseks on tõde ja te suudate seda mõista vaid juhul, kui teate, kuidas neid asju oma elus vaadata (J. Krishnamurti. Vabanemine teadaolevast). 3. Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega otsustati moodustada Eesti Panga juures NSV Liidu Välismajanduspangas (VEB-
- s)külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fond (p 1). Fond pidi kuue kuu jooksul kokku kutsuma fondi kreeditoride üldkoosoleku fondi juhatuse valimiseks. Kuni juhatuse valimiseni volitati Eesti Panga nõukogu kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega otsustama fondi koondatud nõuete realiseerimisega seotud küsimusi (p 7). VEB Fondi moodustamise otsuse seletuskirja järgi koondatakse kõik UBB ja PEAP nõuded VEB-i vastu eraldiseisvasse riiklikku fondi, mille ülesandeks oleks lahenduste leidmine sinna koondatud nõuete rahuldamiseks (p 1). Käsitletava otsuse seletuskirja juures oleva Eesti Panga nõukogu otsusega kinnitatud VEB Fondi sertifikaadi tingimustes nähti ette, et fond teeb külmutatud vahendite kogusumma ulatuses sertifikaatide emissiooni pärast fondi moodustamist ning VEB-is külmutatud UBB ja PEAP vahendite ülekandmist (p 1). Sertifikaatide arvu ja nominaalväärtuse määramine oli fondi juhatuse pädevuses (p 7). Sertifikaadi esikülg pidi kandma pealdist: "VEB Fondi sertifikaat, VEB Fond tõendab, et sertifikaadi valdaja omab nõudeõigust tema vastu sertifikaadile kantud summa ulatuses, kuid mitte enam, kui proportsionaalsele osale VEB Fondi kogukapitalist". Eesti Panga presidendi Siim Kallase Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" alusel allkirjastatud 21. jaanuari 1993. a käskkirjaga nr 11 käsib Eesti Pank moodustada fondi VEB-is külmutatud Eesti pankade summadest, koondada fondi PEAP ja UBB nõuded VEB-is külmutatud kontode kohta. Sama käskkirjaga kinnitatakse ka fondi põhikiri, mille järgi juhib fondi igapäevast tegevust, tema vahendeid käsutab ning nende sihipärase kasutamise eest vastutab fondi nõukogu. Fondi nõukokku kuuluvad rahandusminister ja Eesti Panga president ning nende nimetatud fondi tegevdirektor. Fondi nõukogu kokkukutsumiseni nimetatakse fondi tegevdirektori ajutiseks kohusetäitjaks E. Teimann, keda volitatakse esindama fondi asutaja huve fondi registreerimisel. 4. Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Kraft allkirjastab Riigikogu 21. jaanuari 1993. a otsuse "NSV Liidu Vneshekonompangas külmutatud Eesti kommertspankade kontod" alusel 25. jaanuaril 1993. a käskkirjad nr 14, 15 ja 16. Eesti Panga käskkirjaga nr 14 "Riikliku VEB Fondi töö korraldamine" pannakse kuni fondi juhatuse põhikirjas ettenähtud korras kokkukutsumiseni fondi tegevuse juhtimine Eesti Panga asepresidendile E. Teimannile, keda volitatakse korraldama fondi asjaajamist ja otsustama kõiki fondi varaga seotud küsimusi. VEB Fondi tegevdirektori Enn Teimanni allkirjastatud 27. aprilli 1993. a kirjas AS-ile Akke aga viidatakse Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusele "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" ja Eesti Panga 25. jaanuari 1993. a käskkirjale nr 44 "Riikliku VEB Fondi töö korraldamine", millise täitmiseks on tema külmutatud vahendid 18. novembri 1992. a seisuga endises PEAP-s ja UBB-s kantud fondi registrisse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, II kd, tl 43 pöördel). Erinevalt Eesti Panga nõukogu otsusega kinnitatud fondi sertifikaadi tingimustest ei nähta Eesti Panga käskkirjaga nr 15 kinnitatud fondi sertifikaatide tingimustes ette VEB-s külmutatud UBB ja PEAP vahendite (nõuete) fondi ülekandmist. Selle asemel antakse käskkirjaga fondile luba emiteerida fondi sertifikaate VEB-is külmutatud Eesti kommertspankade korrespondentkontode jäägi ulatuses ning fondi juhataja ajutisel kohusetäitjal kästakse seada sisse fondi sertifikaatide register. Eesti Panga käskkirjaga nr 16 kästakse PEAP-l samast kuupäevast üle anda fondile panga klientide VEB-i paigutatud kontod; pärast klientide VEB-i kontode fondi koondamist anda välja PEAP-le sertifikaadid panka jäänud korrespondentkonto jäägi ulatuses; välja anda sertifikaadid PEAP klientidele neile selle panga kaudu VEB-i paigutatud summade ulatuses ning Riigikogu 21. jaanuari 1993. a otsuse alusel panna nende nõuete rahuldamine VEB Fondile. Miks aga ei mainita UBB kliente? Etteruttavalt peab märkima, et Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsus "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" rajaneb sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise osas (p 1) Eesti Panga käskkirjale nr 16, millega pandi olematu Riigikogu otsuse alusel PEAP klientide nõuete hüvitamise kohustus fondile. Midagi taolist Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusest ka kõige parema fantaasiavõime korral ei ole võimalik välja lugeda. 5. Nagu eespool osutatud, ei piisanud sertifikaatide emissiooniks üksnes fondi moodustamisest, Eesti Panga nõukogu otsusega kinnitatud VEB Fondi sertifikaadi tingimuste järgi oli teiseks oluliseks nõudeks VEB-is külmutatud UBB ja PEAP vahendite fondi ülekandmine. 1993. aasta aprillis ei ole veel pankade nõuded VEB-i vastu fondi kantud. PEP 23. aprilli 1993. a kirjas kinnitatakse, et AS Akke omab PEP-is blokeeritud valuutakontot ning et lähemal ajal kantakse PEAP ja UBB nõuded VEB-i ja mainitud pankade võlad külmutatud kontode omanike vastu üle VEB Fondile (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, II kd, tl 43). Siinkohal väärib tähelepanu, et Vabariigi Valitsus otsustas juba 22. jaanuari 1993. a määrusega osta Eesti Pangalt Vabariigi Valitsusele PEAP aktsiaid kogumaksumusega 3 miljonit krooni, tasudes ostu eest Vabariigi Valitsusele kuuluvate VEB Fondi sertifikaatidega (RT I 1993, 5, 82). UBB aktsionäride VI erakorralise üldkoosoleku 25. jaanuari 1993. a otsusega nr 1 tunnistatakse UBB VEB-is asuva korrespondentkonto külmutamise tõttu maksejõuetuks (p 1) ning panga tervikvara koos kõigi õiguste ja kohustustega otsustatakse müüa Eesti Vabariigi Valitsusele VEB Fondi sertifikaatide eest panga aktsiate nominaalväärtuse summas (p 2) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, I kd, tl 36). See seletabki seda, miks UBB klientide nõuete rahuldamist ei saanud panna VEB Fondile. 6. Tallinna Linnakohtu 6. novembril 1997. a tsiviilasjas nr 2-5318/95/34 tehtud otsuse järgi on Riiklik VEB Fond 22. jaanuaril 1993. a registreeritud ettevõtteregistris numbriga 01207192. Registreerimiskaardi kohaselt on VEB Fondi tegevdirektori kohusetäitjaks E. Teimann, peaettevõtteks Eesti Pank. Kostjad Eesti Pank ja Riiklik VEB Fond võtavad hagejate (AS Akke
- jt)nõuded õigeks. Kostjad ei ole Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse p-s 6 märgitud tähtajal sertifikaatide omanike üldkoosolekut kokku kutsunud. Selle tagajärjel on fondi põhikirjalised juhtorganid moodustamata, fondi tegevus on tõkestatud. Kohus kohustab kostjaid kokku kutsuma kreeditoride üldkoosoleku fondi juhatuse valimiseks ja välja andma hagejatele VEB Fondi sertifikaadid Eesti Panga määratud tingimustel ja korras. Linnakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 1998. a otsusega (tsiviilasi nr II2/172 1998). Ringkonnakohus märgib otsuses täiendavalt, et TsÜS § 43 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja juhatus. Kuna fondil juhatus puudub, siis lasuvad kuni juhatuse valimiseni Riigikogu otsusest tulenevad kohustused ka fondi haldajal – Eesti Pangal. Tallinna Linnakohus trahvib 6. detsembri 1999. a määrusega tsiviilasjas nr 2-5318/95/21 Eesti Panka ja sihtasutust VEB 6. novembri 1997. a otsuse objektiivsete põhjusteta täitmata jätmise eest. Võlgnikud on täitnud küll nimetatud kohtuotsuse 1. juulil 1999. a sertifikaatide väljaandmise osas, kuid ei ole kokku kutsunud kreeditoride üldkoosolekut fondi juhatuse valimiseks. Määruse järgi ei saa kohtuotsuse mittetäitmise aluseks olla asjaolu, et võlgnike väljatöötatud ja registreeritud sihtasutuse VEB põhikiri näeb ette, et juhatuse liikmed määrab sihtasutuse nõukogu. Võlgnikele olid sihtasutuse põhikirja väljatöötamise ajal teada ning täitmiseks kohustuslikud nii fondi asutamisotsus kui ka sellel põhinev kohtuotsus. Võlgnike esindajad on Riikliku VEB Fondi reorganiseerimisel nii seadusandja kui ka kohtu otsust eiranud, kahjustades sellega sertifikaatide omanike õigusi. Kohus selgitab, et sihtasutuse seaduse (SaS) § 19 järgi määratakse juhatuse liikmed asutamisotsusega. SaS § 80 järgi kohaldatakse sama seaduse §-s 19 sätestatut ka enne seaduse jõustumist moodustatud mittetulunduslikele ühendustele. Seega tuleb lähtuda Riikliku VEB Fondi asutamisotsusest, millega on juhatuse liikmete määramine antud sertifikaatide omanike pädevusse. Kohtuotsus on täidetav ka sihtasutuse VEB Fond suhtes: põhikirja vastuolu korral seaduse ja asutamisotsusega tuleb kohaldada seaduses ja asutamisotsuses sätestatut. Linnakohtu määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2000. a määrusega (tsiviilasi nr 25318/95/21). Ringkonnakohus märgib, et vastavalt seadusele on jõustunud kohtuotsus asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele täitmiseks kohustuslik. Vaatamata täituri poolt kohtuotsuse täitmiseks rakendatud abinõudele on kohtuotsus fondi juhatuse valimiseks kreeditoride üldkoosoleku kokkukutsumise osas seniajani täitmata. Seega on võlgnike trahvimine seaduslik ja põhjendatud. 7. AS Akke jt esitasid 31. detsembril 2004. a Tallinna Halduskohtule kaebused taotlusega kohustada Eesti Vabariiki kompenseerima kaebajatele Riikliku VEB Fondi sertifikaadid kas riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu. Õigusvastane on Eesti Vabariigi ja asjakohaste halduskandjate tegevusetus, mille tõttu kaebajateni ei ole pika aja jooksul jõudnud kompensatsiooni Riikliku VEB Fondi koondatud nõuete hüvitamiseks. Eesti Vabariik pidas kaebusi põhjendamatuks. Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega ei ole riik võtnud endale mingit kohustust maksta hüvitist Vene Föderatsiooni külmutatud vara eest. Sertifikaadid ja neist tulenevad õigused on õiglaseks ja kohaseks kompensatsiooniks kaebajate nõuete koondamise eest VEB Fondi. Ringkonnakohus kohustas Eesti Vabariiki üheksa kuu jooksul otsustama Riiklikku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Kohus leidis, et sekkudes avalik-õiguslike meetmetega eraõiguslikkese suhetesse, võtab riik endale vastutuse eelnimetatud meetmete proportsionaalsuse ja efektiivsuse eest. Riik ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et ta on loonud Riikliku VEB Fondi, mille puhul on teada, et selle fondi vastu nõuete esitamine on tulemusteta. Siinjuures osutab kohus Riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni esindaja Heiki Kranichi 20. jaanuari 1993. a otsuse eelnõu menetlemisel antud selgitustele, et vahendite koondamine ühte fondi andis "võimaluse mingil määral konkretiseerida jõupingutusi selles valdkonnas ja kahtlemata suurendab see lootust raha Moskvast kätte saada". Samuti on Eesti Panga president Siim Kallas väitnud, et vaatamata Valuutafondi eriarvamusele Eesti ei tunnista, et VEB on "täielik must auk" (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-04-469). 8. Riigikohtu liige I. Gräzin hääletas Riigikogu õiguskomisjonis 7. mail 2012. a toimunud 7- minutilise arutelu alusel koostatud komisjoni arvamuse vastu. Seisukoht, et kontode vabastamist Venemaal pole "siiani õnnestunud saavutada" on eksitav, kuna vastavaid samme ei ole astutud, VEB ei tunnusta VEB Fondi oma kliendina ega tema nõudeõigusi VEB vastu, samuti kui läbirääkimispartnerit külmutatud kontosid puududavates küsimustes. See on ka juriidiliselt ainuvõimalik käitumine, kuna kreeditori võlanõude ülekandmine tema nõusolekuta on juriidiliselt kehtetu algusest peale ega saa omada mingeid juriidilisi tagajärgi. Gräzin lisas ühe huvipakkuva detaili: UBB ja PEAP võlgade ülekandmine on küll võimalik islami õiguses (kaheksandal sajandil), kuid ka siis peavad pooled lausuma pidulikult esimese suura, põlvitama ja silitama habet. Selle tegemise kohta pole tunnistajaid leitud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, I kd, tl 28). 9. Riigikohtu üldkogu 20. novembri 2012. a otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-412 nähtuvalt koondati Riigikogu arvates nõuded VEB Fondi avalikes huvides riigi finantssüsteemi jätkusuutlikku toimimise tagamiseks ja riigi sekkumine ei halvendanud nõudeõiguslike isikute olukorda. Valitsus leidis, et fond sai Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega volituse klientide nimel ja huvides külmutatud aktivad VEB-ilt tagasi nõuda. Eesti Panga seisukoha järgi ei sundvõõrandatud Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega panga klientide nõudeid, need ei läinud üle VEB Fondile, vaid fond sai pädevuse nõuda külmutatud raha VEB-lt tagasi. AS SEB Pank väitis, et Eesti Vabariigile ega Eesti Pangale sertifikaatidest kohustusi ei tulenenud. Riigile tulenesid kohustused sellest, et ta sundvõõrandas klientide nõuded pankade vastu. 10. Villu Zirnask väitab oma 2002. aastal ilmunud raamatus "15 aastat Eesti uut pangandust", et pangad hoidsid rohkem kui poolt oma varadest raskes majandusolukorras ja poliitiliselt mitte eriti sõbraliku riigi riiklikus pangas. Riigikontrolli 11. juuni 2014. a aruande järgi oli korrespondentkonto lepingute kohaselt kahel pangal VEB-is neli kontot: mõlemal nn avatud ja suletud kontod (p 145). Rahvusvaheliselt tunnustatud termini kohaselt mõistetakse tänapäeval ja mõisteti ka toona panga raha ehk panga omavahendite all panga omakapitali, kasumit ja reserve. Pankade bilansside järgi seisuga 17. november 1992. a oli neil omakapitali kokku 54,4 miljonit krooni. Pankade "omavahenditena" käsitas Eesti Pank Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse seletuskirjas raha, mille pangad olid välja maksnud VEB-i kaudu arveldanud klientidele pärast pankade korrespondentkontode külmutamist VEB-is (p-d 151–157). Riigikontrolli peakontrolöri 18. märtsi 1996. a otsuse nr 30-13/64 järgi on Riigikogu otsus VEB Fondi kohta täitmata. 1997. aasta oktoobri seisuga on VEB Fondi otsus ikka täitmata (Riigikontrolli peakontrolöri 5. jaanuari 1998. a otsus nr 30-13/119). Riigikogu otsust ei olnudki võimalik täita, sest pankade omavahendeid VEB-is külmutatud ei olnud. Seega selle raha, mille pangad olid välja maksnud VEB-i kaudu arveldanud klientidele pärast VEB-s pankade korrespondentkontode külmutamist, kättesaamise küsimus oli lahendatav üksnes läbirääkimiste teel. 11. Tarmo Soomere käsituses ei ole tõejärgne poliitika lihtsalt ulatuslik ja süstemaatiline valetamine, vaid üheselt ümberlükatud argumentide rahumeeli (et mitte öelda kuritahtlik) edasi kasutamine (PM, 12. november 2016). VEB annab juba 1991. aasta novembri algul maailma ajakirjandusele teada, et ta on pankroti lävel (Rahva Hääl, 11. november 1992). Pärast PEAP ja UBB korrespondentkontodel pankade klientide valuutavahendite külmutamist jätkavad aga pangad VEB-i kaudu arveldavatele klientidele väljamaksete tegemist teiste hoiustajate ja võetud laenude arvel, kuni Eesti Panga nõukogu kehtestab neile 17. novembri 1992. a otsusega makseraskuste tõttu moratooriumi. Sellises olukorras kiidab Eesti Panga Nõukogu 18. detsembri 1992. a otsusega nr 2 põhimõtteliselt heaks UBB ja PEAP ühendamise alates 18. jaanuarist 1993. a uueks juriidiliseks isikuks (p 2). Eesti Panga presidenti volitati alates 18. jaanuarist 1993. a kuni 15. veebruarini 1993. a korraldama uuele pangale üle läinud vastukülmutatud (VEB-
- i)kontode kokkuost kokkuleppehinnaga ning kehtestada kokkuostu kord ja tingimused; realiseerima kokku ostetud nõudeõigused VEB-i vastu vastavalt võimalustele (müük, krediidid, aktsiad jms). Vastukülmutatud (VEB) kontode valdajatele, kes hiljemalt 15. veebruaril 1993. a ei ole müünud oma nõudeõigust Eesti Pangale, tuleb väljastada kokkuleppehinnaga uue panga nimel tähtajatu volikiri nõude esitamiseks VEB–ile külmutatud summa ulatuses. Sama otsusega kohustatakse Eesti Panga presidenti esitama Eesti Vabariigi Prokuratuurile materjalid panga kreeditoride varalisi huvisid kahjustanud UBB ja PEAP ametiisikute kohta (p 7). 12. Eesti Pank jätab osutatud Eesti Panga Nõukogu otsuse täitmata. Mis siis juhtus, et raha, mille kättesaamiseks S. Kallase sõnade kohaselt on vaid üks võimalus – Venemaale sõda kuulutada (BNS, 18. november 1992) – muutus justkui imeväel jälle kättesaadavaks? See on kummaline, kuna NSV Liidu Välismajanduspanga Eesti Vabariikliku Panga nõudeõigused Eesti Vabariigi ettevõtetele antud valuutakrediidile jäid Eesti Panga ja NSVL Välispanga vahelise lepingu kohaselt VEB-ile (Justiitsministeeriumi 6. detsembri 1993. a kiri nr 6-2/5-1/129). Kahtlusi kasvatab veelgi asjaolu, et Eesti Panga nõukogu 18. detsembri 1992. a otsuses pankade külmutatud omavahendeid ei mainita. Küll volitatakse Eesti Panga presidenti realiseerima pankade klientidelt kokku ostetud nõudeõigused VEB-i vastu. 13. Urmas Kaju kirjutab oma raamatus "Eesti Pank: persoonid ja saladused", et tema pakkus VEB Fondi avantüüri Siim Kallasele ja teistele otsustajatele välja, kuniks kriis möödub ja on võimalik rahulikult leida võimalusi võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamiseks. Kaju väidab, et nii serveeriti seda kuuldavasti ka tollasele peaministrile ja kõigile neile, kellest sõltus, et Riigikogus võetaks vastu kiire otsus Riikliku VEB Fondi moodustamise kohta. Milles avantüür seisnes? Venemaa Keskpank teavitas 1992. a detsembris Eesti Panka Vene Föderatsiooni presidendi ukaasist VEB-i võlgade kustutamisest füüsiliste ja Venemaa juriidiliste isikute ees (Vene Föderatsiooni Keskpanga 29. detsembri 1992. a kiri nr 19-7-007/3023). Vene Föderatsioon tunnustas üksikisikute ja Venemaa juriidiliste isikute nõudeid VEB vastu, lubades need täita. Sellega oli loodud võimalus müüa nõuded VEB-i vastu mõnele Venemaa residendist juriidilisele isikule. Et Eesti pankadel nõuded VEB-i vastu puudusid, siis tuli need pankade klientidelt ärastada. Nii kinnitabki Eesti Panga presidendi kohusetäitja V. Kraft 5. aprillil 1995. a vastuses oma allkirjaga 9. veebruaril 1995. a Eesti Panka saabunud VEB-i kirjale Vene Föderatsiooni residentidest juriidiliste isikute külmutatud valuutavahendite jäägi suuruse kohta, et TSL Internationali külmutatud valuutavahendite jääk on 32 327 675 USA dollarit (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, I kd, tl 155). Selle toiminguga kandis Eesti Pank sisuliselt Eesti pankade klientide võlanõuded VEB-i vastu üle TSL Internationalile. Eesti Pank ja valitsus realiseerisid Eesti Panga kinnituse, Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi nõusoleku ja PEP-i maksekorralduste alusel TSL Internationali kaudu 1997. ja 1998. aastal pankade klientide nõuded VEB-i vastu Eesti Panga 5. aprilli 1995. a kirjas märgitud summas. 14. Ka Vene Föderatsiooni Rahandusministeerium ja VEB said aru, et Eesti pankade kliendid on oma nõuded müünud (loovutanud) TSL Internationalile. Seda seisukohta toetab asjaolu, et VEB loovutas 20. veebruari 1989. a laenulepingust ja selle 31. jaanuari 1991. a täiendusest tuleneva nõude ASi Kunda Tehased vastu 2. augustil 1999. a sõlmitud ja 15. augustil 1999. a täiendatud lepinguga Cleider Projects Limited-ile. Kassatsioonkaebuses leidis AS Kunda Tehased, et Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsus tunnustab VEB Fondi sertifikaate ja saldokinnitusi VEB-i vastu olevat nõudeõigust tõendavate dokumentidena. Rahaliste nõuete tasaarvestamiseks piisab ka kohtulikust vastuväitest: kostja nõue VEB-i vastu on tunduvalt suurem kui VEB-i nõue kostja vastu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). Tegelikult aga kostjal enam nõuet VEB-i vastu ei olnud. 15. Niisiis võime tõdeda, et VEB Fondi ülesandeks oli blokeerida Eesti Panga klientide valuutakontode käsutusõigus ja luua illusioon pankade nõuetest, hiljem valitsuse ja Eesti Panga nõudetest VEB-i vastu. Selle ülesande VEB Fond täitis. Tõsi küll, tehti ka mõningaid erandeid. Nii nt loovutab AS Eesti Merelaevandus 7. aprilli 1998. a nõude loovutamise lepinguga oma 7 047 881 USA dollari suuruse nõude VEB vastu AS-ile Eesti Ühispank. Lepingus märgitakse, et omandatud nõudeõigus on täitmisele pööratav üksnes endise VEB-i või tema õigusjärglase vastu (Eesti Panga auditi lisa 1/nr 22). 16. Tollase Eesti Panga hoiakut seaduslikkuse kohta iseloomustab hästi nt Riigikohtu 29. oktoobri 1999. a erimäärusega kriminaalasjas nr 3-1-1-71-99 tuvastatu: "Eesti Pank ei ole nõuetekohaselt täitnud järelevalvefunktsiooni Põhja-Eesti Panga suhtes, on mahitanud viimase ebaseaduslikku tegevust 2. novembri 1993. a alusetu rahaülekande puhul ega ole järginud 18. juunil 1993. a kinnitatud Eesti Panga seaduse § 22 lg 3 nõuet teatada 1 kuu jooksul kirjalikult õiguskaitseorganitele õigusrikkumistest, millel võivad olla kuriteo tunnused. See on ka üheks põhjuseks, miks kriminaalasi algatati eelnimetatud tegude toimepanemisest üle kolme aasta hiljem ning käesoleval ajal pole seoses aegumisega enam võimalik läbi viia täiendavat eeluurimist, selgitamaks rea isikute võimalikku vastutust." Nõnda siis läkski täide Justiitsministeeriumi juures põhiseadusest otseselt tulenevate seaduste eelnõude läbivaatamiseks moodustatud eksperdigrupi eksperdiarvamuses "Riigikogu liikme Uno Mereste esitatud Eesti Panga seaduse eelnõu kohta" ennustatu, et eelnõu seab Eesti Panga kõrgemale ülejäänud seadustest ja isegi põhiseadusest, pank on seatud kõrgemale ka kohtuvõimust, millega on anastatud suures ulatuses põhiseaduse järgi ainult kohtule kuuluvat võimu (U. Mereste. Riigikogu ja Eesti Panga aastad). 17. VEB Fondi asjaosaliste vastutuse küsimuses nõustun Mati Hindiga: puhtamaks saab ajalugu alles siis, kui midagi pole enam vaja varjata, kõik kahetsusväärne on üles tunnistatud, avalikuks saanud, andeks palutud ja andeks saadud (Sirp, 26. august 2016). Jaak Luik