) § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane muuulgas kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega Tulenevalt
lg 1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. Kannatanule tasuti hüvitist OAS § 13, § 9 lg 3 p 1, § 17 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lg 2 p 2 alusel kokku hüvitist OAS § 15 piirmääras 9 590 eurot. Pärast OAS alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile (OAS § 31 lg 1). 8. Kostja V. R. tunnistab hagi, S. M. vaidleb nõudele vastu. Kostja S. M.i vastuväited selles, et ei pea end kannatanu ega riigi ees materiaalselt vastutavaks kuna ei ole kuritegu, milles teda süüdi tunnistati, toime pannud, ei ole tõsiseltvõetavad ega usutavad. Kohtuotsus, millega nii V. R. kui ka S. M. KarS § 113 järgi süüdi tunnistati, on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on S. M. koos V. R.iga ka vastutav kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest. 3 9.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (
Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (
Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kahju kannatanule ja riiklike hüvitiste (matusetoetuse jms) maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannavad karistust mõlemad kostjad. Kostjate solidaarse vastutuse rakendamine on käesoleval juhul põhjendatud.
kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ning kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos st kahju tekitajad vastutaksid kannatanule tekkinud sama kahju eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohutuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (
MS) § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja V. R. taotles võimaldada nõue täita igakuiste osamaksetena 20 eurot, mille ta reaalselt on võimeline tasuma. Hageja esindaja nõustus kostja ettepanekuga (tl 53). Menetluskulude jaotus 11. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.