S § 63 lg 1 ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi väärtegude toimepanemises. Pidi öösel ühe poisi koju viskama, keegi ei sundinud. Sõiduk kuulus Raimo Velsvebelile, kes oli ka kaasas. Autos vist täiesti kainet juhti ei olnud. Teab, et juhtimisõigus puudub, sõitis sellepärast, et üks vend tuli koju viia. Praegu on tööle saanud, töötab puhastusfirmas, ei tea nimetust peast. See karistuse ettepanek vist ei ole meeldiv uudis. Eelmised karistused samasuguste asjade eest on kantud. Auto rooli istuda ei kavatse. Kui asendada üldkasuliku tööga, mis on kümme kuud juba ees ja lisada sinna juurde. Kui ei ole võimalik, siis määrata arest kandmisele ositi nädalavahetustel, sest on vaja teha ka üldkasulikku tööd samaaegselt. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Heigo Paberitsi süüditunnistamist väärtegude toimepanemises. Karistusregistrist nähtuvad kolm kriminaalkaristust, kolmkümmend kolm väärteokaristust, rahatrahvid on tasumata, üldkasulik töö jäi ka pooleli ja asendati arestiga. Seega ainuke võimalus on arest. Vaadates karistusandmeid, samuti alkoholikogust, mis oli väärteo mõttes maksimaalne, pani ohtu ka teiste sõidukis viibinud isikute elu ja tervise. Tuleb hinnata süüd väga suureks ja mõista karistuseks arest 26 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 22.07.2014, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt andmebaasist Heigo Paberitsil kehtivaid juhilubasid ei leitud ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollist nr 20170328446901 nähtuvalt peatati 28.03.2017 kell 02:52 Mustamäe teel kinni sõiduk BMW, mida väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt juhtis Heigo Paberits. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud Heigo Paberitsil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peale selle tuvastati, et menetlusalust isikut on 22.07.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel, s.o kuivõrd oli kahtlust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toime ainega; isiku väljahingatavas õhus on alkoholi lubatust rohkem ja isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtis menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles üheselt teadlik keelu rikkumisest.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Vastavalt
lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu ka 2 see asjaolu, et teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad
Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus teadlikult ja tahtlikult
lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime
Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka
Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 28.03.2017.a kell 03.12 kuni 03.16 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-1600183). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,78 ja 0,76 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,71 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Otto Karl Grünberg, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,71 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
lg 3 sätestatud keeldu.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,71 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega on täidetud
Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,71 mg/l, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isik ise selgitas, et ta asus mootorsõidukit juhtima, kuna taga istuja naine läks just sünnitama ja keegi teine aidata ei saanud. Kohus juhib tähelepanu, et menetlusalune isik oli kriminaalsele joobele lähedases joobes ning tal puudus juhtimisõigus, seega sellises olukorras mootorsõiduki juhtimisega pani ta ohtu nii enda, kaassõitjate kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seejuures oli isik teadlik nii juhtimisõiguse puudumisest kui ka oma juhile keelatud seisundist. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 3 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid ning seega tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei ole võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti kehtivad väärteokaristused liiklusalaste ja teiste väärtegude eest, kuid temale määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Väärteoasjast ei leidu andmeid, mis viitaks menetlusalusel isikul legaalse ja töise sissetuleku olemasolule. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks ning ka varem kohaldatud samaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel suur, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud
Lisaks on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. Seega saab
lg ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude kogumis menetlusaluse isiku süüd hinnata üle keskmise suureks. Sellest tulenevalt tuleks
lg 2 järgi karistada menetlusalust isikut karistusega, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmise karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga leiab kohus, et mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada ei ole võimalik. Menetlusalusele isikule mõisteti 21.03.2017 kohtuotsusega liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga ning seitse päeva hiljem pani ta toime kaks väärtegu. Seega teadmine, et ees ootab 10 kuu jooksul üldkasuliku töö tegemist ja kontrollnõuete täitmist kriminaalhooldaja järelevalve all, ei sundinud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures on menetlusaluse isiku suhtes juba varasemalt arest asendatud üldkasuliku tööga, kuid see jäi tegemata. Kuivõrd menetlusalune isik soovib töötamist jätkata, samuti on tal üldkasuliku töö tegemise kohustus, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi 3 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.