) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. 1/3 2-16-126939
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt
lg 2 tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on Snel Grupp OÜ ja kostja vahel 14.08.2014 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastamata osamaksetena hiljemalt 03.08.2016. Kostja taotluse alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale lisalaenu kokku summas 350 eurot ja pikendas laenu tagastamise tähtaega kuni 05.10.2018. Kostja tagastas laenu osaliselt. Esialgne võlausaldaja loovutas võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le. Hageja palub mõista kostjalt välja 1649,57 eurot, millest 960,78 eurot põhivõlgnevus, 176,21 eurot intress ja 512,58 sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 20.04.2017 tema elukohas elava sugulase kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. 2/3 2-16-126939 KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt arvutas hageja kostjale sissenõutavaks muutunud viivised lepingus sätestatud määras seisuga 12.04.2017. Viivise määras oli kokku lepitud vastavalt lepingu üldtingimustele ehk tüüptingimustele määras 0,17% kalendripäevas ehk 62% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu mõistab kohus välja kostjalt viivise seadusega ettenähtud ulatuses. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud seadusjärgse viivise suuruseks 66,01 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 960,78 euro, intress 176,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 66,01 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 446,57 euro osas. Menetluskulude osas märgib kohus, et
Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 325 eurot (riigilõiv summas 225 eurot ning lepingulise esindaja kulu 100 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 73% hageja kantud menetluskuludelt s.o summalt 325 eurot ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 237,25 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.