Asjaolud ja menetluse käik
) § 371 lg 1 p 9 alusel, mille kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest, kui sellel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus on välja selgitanud, et hageja üle on 05.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-33697 seatud eestkoste ning määratud temale eestkostjaks Paikuse vald (vallavalitsuse kaudu) kõigi asjade ajamiseks. Sama eestkostja volitusi on samades piirides pikendatud viie aasta võrra 21.12.2016 määrusega.
lg 1-3 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, v.a kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Seega puudub hagejal iseseisev õigus kohtusse pöördumiseks ning seda saab tema nimel teha üksnes eestkostja. Tegemist on puudusega, mida hageja hagis kõrvaldada ei saa ja seega tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagis on ka muid puudusi, nagu käsikirjalisus, mitteeestikeelsus ja tasumata riigilõiv, kuid need on kõrvaldatavad puudused, allkirja eestkostja eest aga eestkostetav panna ei saa. Maakohus selgitas, et hageja peab pöörduma hagi esitamiseks/kooskõlastamiseks oma eestkostja poole. 3. 04.05.2017 esitas hageja määruskaebuse maakohtu 17.04.2017 määrusele. Maakohtu määrus 4. Maakohtu 10.05.2017 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ja tagastati, sest määruskaebuse esitaja ei ole õigustatud isik kohtu 17.04.2017 määrusele määruskaebust esitama. 5. Maakohus põhjendas, et
lg 1 kohaselt kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määrusele määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 1-3 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, v.a kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Seega puudub hagejal iseseisev õigus kohtusse pöördumiseks ning ka määruskaebuse esitamiseks ja seda saab hageja nimel teha üksnes eestkostja. Määruskaebuses esinevad ka muud puudused, see on esitatud käsikirjas, pole eesti keeles ja tasumata riigilõiv. Hageja peab pöörduma määruskaebuse esitamiseks/ kooskõlastamiseks oma eestkostja poole. Kohus selgitas, et saadab käesoleva määruse teadmiseks ka Paikuse Vallavalitsusele, keeldudes määruskaebuse menetlusse võtmisest samadel põhjendustel kui hagi menetlusse võtmisest keeldudes. Määruskaebus ja selle põhjendused 6. 26.05.2017 esitas hageja maakohtu 10.05.2017 määrusele kaebuse, milles jätkuvalt palus tema hagi rahuldada ja anda temale tasuta riigi õigusabi. Samuti hageja märkis, et eestkostja ei ole nõus hagi esitamisega ning kohus on keeldunud menetlemast hageja hagi eestkostja vastu. Menetluse edasine käik 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb
§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas iseseisvat kaebeõigust ei hagi ega ka määruskaebuse esitamisel. Küll aga ei olnud põhjendatud 2 jätta hagi kohe menetlusse võtmata
lg 1 p 9 alusel, andmata hagejale eelnevat võimalust esitada kohtule hagiavaldus tema seaduslikuks esindajaks oleva eestkostja allkirjaga. Menetlusse võtmisest keeldumise määrustes antud kohtu selgitus, et hageja peab pöörduma määruskaebuse esitamiseks/kooskõlastamiseks oma eestkostja poole, ei võimalda hagejal kõrvaldada puudusi juba esitatud hagi või määruskaebuse suhtes. 10. Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas
Puudus, mille kõrvaldamiseks
lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks
lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt nt RKTKm 3-2-1-120-16, p 11; 3-2-1-45-09, p 12). Käesoleval juhul olid hageja esitatud menetlusdokumentide puudused asja menetlemist takistavad ja kõrvaldatavad – kui eestkostja oleks hagiavalduse hageja asemel allkirjastanud, ei oleks olnud alust jätta seda menetlusse võtmata allkirja puudumise tõttu. Ka muud puudused (käsikirjalised ja mitte-eestikeelsed dokumendid, tasumata riigilõiv) oleksid olnud kõrvaldatavad. Alles hagi ja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse edastamine eestkostjale ei võimalda eestkostjal hagiavalduse puudusi kõrvaldada, juhul kui eestkostja oleks hagiavalduse esitamise heaks kiitnud.
Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. 13. Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, jäävad menetluskulud
14. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse muutmata jätmise ja määruskaebuse rahuldamata jätmise osas (
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.